Iga hetk seab keegi endale mingi eesmärgi, kuid kas ta selle ka täidab on ise asi. Kuid mõnes mõttes ongi eesmärkide seadmine olulisem, kui nende täitmine, kuna tekib mingi siht, mille poole püüelda. . Eesmärke on erinevaid: pikaajalised, ühest päevast lähtuvad ning veel utoopilised eesmärgid, jne. Loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid põhiline on eesmärkide seadmise mõte. Nad aitavad elus edasi liikuda, kas siis neid täites või ebaõnnestudes. Igal juhul on eesmärgid justkui pidepunktideks, mille poole püüelda. Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks. Samas annab selline eesmärkide täitmine siiski indu juurde ning mingil määral toovad ka luhtunud eesmärgid kasu. .
võib nimetada ka interneti majanduseks, sest põhiline digitaalmajanduse tegevusest leiab aset internetis. Eesti on digitaalne riik, selle ehedaks näiteks on see et meil on võimalus teha internetis peaaegu kõike näiteks hääletada valimistel, identifitseerida ennast digitaalselt,anda digialkirju jne…(e-riigi teenused). Kasu oleme me sellest juba saanud, nimelt on tänu sellele paljud toimingud palju kergemad. 6. E-kaubandus võiks liikuda edasi selle poole, et hakataks virtuaalselt müüma rohkem teenuseid ja ka e-teenuseid mitte ainult materjaalseid kaupu nagu praegu. Arvan et rohkem arenguruumi on veel B2B turul, sest praegu on keskendutud liigselt B2C turule.
Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud karvamõhnadega, tänu sellele saavad nad mööda kaljusid liikuda. Säästavad energiat veetes suurema osa päevast päiksevanne võttes. Põhitoiduks on jäigad samblikud ning rohuliigid. PATAGOONIAMAARA Päevaloom. Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad. Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua vastu. Toituvad rohust. GUANAKOD Jooksevad kiiresti. Higistavad sisemiselt. Elavad karjana. Uudisimulikud ja sõbralikud. PUUMA Kiired
Kogu aeg osteti kauplusest kõik ära kuna tavalistes toidupoodides ei olnud müügil poolfabrikaate.Sellised olid üldiselt tööasjad. Kuna elasin tallinnas sai palju käidud kinos,teatris ,palju sai käidud restoranis. Selliseid peo baare oli vähe tol ajal peamine koht oli restoran kus olid lauad kaetud valgete linadega ja viina sai tellida karaviniga kas või 100g Olid ka restoranide juures baarid nagu Kevades, Vana-Toomases ,Kännu-Kukes noored olid lõbusad.Turistina liikuda igale poole NSVL oli viisteist liiduvabariiki sai osta pileti ja minna kuhu iganes ,aga välismaale ei saanud . ja kui tahtsid lennukiga minna Sotsi ,Krimmi või kuhu iganes pidi lennujaama kassas või eelmüügis olema tuttav siis oli kindel,et saad pileti sulle sobival ajal ja sobivasse kohta. Kui Breznev suri olid inimesed segaduses keegi ei teadnud mis hakkab toimuma mis saab edasi siis peale seda tuli võimule uued mehed need surid üksteise järgi siis tuli Gorbatsov
Turism Tallinnas Tallinn on turistile vägagi sobiv külastuspaik siia on lihtne saada nii maad mööda, mereteed mööda kui ka lennukiga. Linnas on turistil lihtne liikuda, sest sadam ja lennujaam paiknevad suhteliselt kesklinnas ning külastaja saab sõita soovitud kohta ühistranspordi või taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib
ilised omadused. F0risikaliselt pole korrektne viljend ,,magrtet t6tnbab ligir' Jrlrijteks ktJmkapimagmet ja kirjaklanber. Magneti ldheduses muutub kirjaklambri aine samuti maqnetiliseks, kusjuures p0simagneti poolne klambri ots omandab vastasnimelise pooluse. Kuna klamber on niiitd ka magnetiliste omadustega, hakkavad krilmkapimagneti j a kirjaklambri vahel m6juma t6mbej6ud. Selle j6u m6ju1 t8heldame kergema v6i vabamalt liikuda saava keha (uldjuhul siis kirjaklanbri) liikumist. rII - f.T] t
tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on leidnud uuringuid tehes, et traumaatilised juhtumid nagu kallaletung või
Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi liigub mööda rannajoont edasi-tagasi oli pea 40cm. Randla murdeala analüüs puudub kuna vesi oli üpris stabiilne vaadeldaval hetkel
Raha keerleb igapäev meie ümber ja see on ühiskonnas põhiliseks jututeemaks. Kuid milline tähtsus on rahal minu jaoks? Raha on vahend, mis muudab meie elud tunduvalt lihtsamaks. See tähendab seda, et suuresti tänu rahale, saame muuta oma elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seega on meil rahaga võimalik osta vahendeid, et saavutada lihtsus ning mugavus. Näiteks, kui ma ostan endale auto, siis suudan kahtlemata kiiremalt ja mugavamalt liikuda punktist punkti. Ühistranspordiga kuluks palju rohkem aega ja oleks ka ebamugavam. Ka telefonid muudavad elu mugavamaks. Kergem ühendust võtta pereliikmetega ning sõpradega. Rahaga suudan ka tõsta oma enesetunnet, selle all mõtlen välimust ja riietumist. Heade riietega tunnen ennast paremini, kui vanade ja ärakulunud riietega. Rahaga saan seega lubada korralike riideid ning ka muid esemeid ning vahendeid, mis panevad mind hästi tundma ja muudavad minu elu
Mina arvan, et tänapäeval ei loeta enam nii palju raamatuid, sest on olemas palju lõbusamaid tegevusi ja raamatu lugemine on minuarust päris igav ja aeganõudev tegevus. Siiski ma usun, et inimesed kes oskavad raamatute lugemist nautida on väga rõõmsad ja lahedad, sest see on tore, et nad on teistest erinevad ja nad suudavad sellist asja teha. Kahjuks ongi minul nii, et ma pigem üritan oma unistuse poole liikuda ja tänu sellele on mul aeg sisustatud kitarri mängimisega ja siis ei ole väga soovi ega aega raamatuid lugeda. Kokkuvõtteks niipalju, et raamatute lugemine arendab kindlasti silmaringi, maailmavaadet, annab juurde sõnavara, teemasid millest rääkida, asju mille üle mõtiskleda, saab usku endasse ja mõistad, et miski pole võimatu kui sa selle nimel töötad.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Essee KIRP Kadri Urgas M-08 Uuemõisa 2009 Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole para...
1. Mida tähendab mõiste elektrilaeng? · Elektrilaeng on keha omadus mis näitab kui tugevasti see keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Elektrilaeng on füüsikaline suurus mida saab mõõta. · Elektrilaeng on laetud osakeste kogu, mis võib liikuda aines ( ained mis kannavad elektrit edasi juhid) 2. Mis on elementaarlaeng ja kui suur see on ? · Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses. · e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. · F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht
· mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis. Bohri aatomimudel: Aatom koosneb positiivsest tuumast, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Bohri postulaadid: 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel (statsionaarsetel) orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidelt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel. Mikroosakestele on omane dualism: ühelt poolt võib neid vaadelda kui osakesi, millel on mass, teiselt poolt kui lainetust.
kodutööde tegema asumist. Juhul kui me ei jälgiks mida me sööme või sööks ainult ühekülgset toitu, siis meie keha saaks liiga vähe meile vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. Ning seetõttu ei suudaks meie immuunsussüsteem vastu panna rasketele ning väsitavatele treeningutele. Kindlasti omab olulist rolli ka piisav uni, kui meil jääb piisavast uneajast puudu, siis on organism loid, rusutud ning tervisehädad on kärmed tekkima. Kui inimesel on tung liikuda, siis tervislikud elu- ja toitumisviisid saadavad teda iseenesest mõistetavana. Lõpetuseks tahan öelda, et iga inimese enda asi on leida endajaoks sobivad eluviisid. Kuid mina leian, et kõiki inimesi võiks saata sportlik elu- ning mõtteviis. Iga päev sporditegemine on nagu iga päev nooremaks saamine ja parema elukvaliteedi loomine. Kõik, mis me teeme, teeme me iseendale... sammuti on ka spordiga. Danno Nool 10c
· Koosta igal leheküljel selge visuaalne hierarhia Tee kõige tähtsam leheküljel hästi nähtavaks. Asjad, mis on loogiliselt seotud, koonda ühise pealkirja alla, kujunda nad visuaalselt sarnaseks või pane nad kindlaks määratud piirkonda · Kasuta ära väljakujunenud veebi tavade eelised Tavad saavad alguse kellegi säravatest ideedest ja kui see töötab hästi, siis on kasulik seda ära kasutada. Hästi toimivate rakenduste tavad lihtsustavad kasutajal liikuda saidilt saidile vaeva nägemata- ta teab täpselt, kus miski asi lehel asub. · Koosta lehed selgelt määratletud valdkondades Lehekülje selge määratlemine valdkondadesse võimaldab kasutajal otsustada, mis valdkonda kasutada ja mida ignoreerida. Kasutajad otsustavad väga kiiresti, mida nad lehelt lugeda tahavad. · Näita selgelt, mis on klikitav Kasutajaid ei tohi panna asjatult klikkama. · Minimeeri müra
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest....
Osad taimed, nagu kaktus koguvad ka vett oma kehasse, sel juhul muutuvad nad siledamaks ja lamedamaks. Kõrbetes ei tohiks kindlasti kaasas kanda rasket, mõttetut koormat. Kaasas peaks olema vaid eluvajalik. Toit võiks olla toitainerikas. Kui võimalik siis võiks kaasas olla ka nuga, esmaabi ning päikesekreem, mis kuulub kõik tegelikult ka eluvajalike asjade alla. Oaasides tuleks kasutada kõike, mis võimalik ja varuda endale toitu, vett ja materjali. Kõige mõistlikum oleks liikuda öösel ja magada päeval, kuid oluline on siiski soe ja pikk, aga siiski hele rõivastus. Väga oluline on kanda koguaeg mütsi, kui seda aga pole siis tuleks siiski leida mingisugune peakate. Paljud kõrbed on ka tuulised ja tormised ning liiva ja muu silma ja näkku lendamise vältimiseks oleks soovitav kanda kaitseprille või maske. Kõrbetes ekseldes tuleb alati jääda rahulikuks ning mitte kujutada ette liiga palju, kui just ei ole hea mõte
tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad inimesed õnnelikud olla , mitte ei pea olema ainult kristlik usk. Maailma ei pea valitsema ainult kristlik usk, vaid võivad ka teised eksisteerida. Talupoegade ja rüütlite osas levisid ka uued suunad. Rüütlitel oli sõdade jaoks tarvis raha ning nad pakkusid talupoegadele vabaduskirju, mille talupoeg ostes, sai vabaks rüütlite poolt määratud kohustustest ja maksudest ning said vabalt liikuda ühiskondlikus ruumis. Rüütlid muutusid aga sellepoolest, et neil polnud enam peamiseks ajaviiteks tülide tekitamine ja tapmine, mis oli üsna populaarne nende seas ning arvati, et see ongi rüütelik käitumine, kuid jõuti selgusele, et rüütel peab ikka kaitsma endast nõrgemaid ning kultuuriobjekte, milleks on kirik ja sellised. Ostustati, et nüüdsest võideltakse ausal teel ja nad pidid ka sõna pidama, kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine.
Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi
suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Ø Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Ø Käsnad puhastavad vett. Ø Samuti on nad tähtsad aineringes. Ø Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Ø Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Tänan tähelepanu eest!
minema kui kodus midagi halvasti juhtub ja sellepärast on hea, et kui tema tööpaik on lähedal oma kodu, et jõuab kähku minna koju ja siis sealt kähku minna tööle tagasi. Kui töötaja ei taha oma töökohas süüa ja ei taha nt. restoranis, pubis süüa, siis on hea kui oma kodu on lähedal, sest siis tema saab minna enda koju sööma kui see võimalik on ja siis tööle tagasi ilma, et hilineks. vastuargument: Töökoha lähedus kodule pole siis tähtis, kui töötaja tahab liikuda aktiivsemini. Kui töötajal on rattas, auto, või mingi muu asi millega tema läheb tööle, siis pole kindlasti töökoha lähedus kodule tähtis. Kui tema jõuab tööle peaaegu alati õigel ajal või varem siis on hea, et töökoht pole lähedal oma kodu. Kui tema sööb oma töökohas või kui tema käib kuskil väljas söömas, siis temal pole vaja minna koju sööma. Kui töötajal pole peret oma kodus või kui tema lapsed on koolis või lasteaias, siis pole kodu lähedus nii tähtis
Joonis 2 Jahib, salvates saaki ühe korra ja oodates, kuni mürk teeb oma töö. Jahib vahel puude otsas. Elukoht Mustad mambad elavad Kesk-Aafrikas. Nad elavad savannides. Mustad mambad vajavad soojust. Joonis 4 Mürk ja kiirus Musta mambat peetakse üheks maaima mürgiseimaks maoks. Must mamba on ka maaima kiiremaid madusid. Mao mürk on neurotoksiline ja võib tappa 30-60 minutiga. Must mamba võib liikuda kuni 27 km/h. Mao mürgile on vastumürk. Vastumürki tuleb võtta vähemalt 20 minutiga. Käitumine Nagu enamus madusid, on must mamba pigem arg. Nad üritavad tavaliselt kõigepealt põgeneda. põgenemine õnnestub mao kiiruse tõttu tihti. Kui madu ei saa põgeneda või on oma munadega, siis on mustad mambad väga agressiivsed. Kõigepealt nad hoiatavad, paljastades oma musta suusisemuse, siis ründavad. Huvitavaid fakte Mustad mambad on väga tugevad, suudavad hoida oma
1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu
1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu
paigutuse skeem Kopli Õpperestoran Kuuma-ja külma toidu marniidid, lett ja lauad einestamiseks olid õpperestoranis. Leti taga oli piisavalt ruumi küll, aga kui kokkad käisid mitmekesi marniitide juures süüa panemas või ettekandjad e. teenindajad käisid vett võtmas kannudega kui ka jääd toomas ja kausse võtmas suppide jaoks. Lauad olid üksteisest meeldivalt kaugemal, mitte kõik ei olnud kõrvuti. Kliendid said liikuda korralikult leti juurest lauani ilma takistusteta. Ja kandikutega oli ka lihtne liikuda leti juures ja ka kerge vaevaga sööki panna kandikul olevale taldrikule. Teenindajatel oli lihtne liikuda laudade juures ja hõlpsasti laudu korrastama. Seadmetest oli õpperestoranis: kassaaparaat, kaal ja kaupa transporditi ettenähtud kärudega. Tartu Kaubamaja Müügisaali riiulid olid paigutatud piisavalt laiade vahedega. Peaaegu igas vahes sai liikuda
vaatlejat. Päris pikka aega vaheldumisi imeb oma sõrmi, naeratab, vaatab ringi lahtise suuga, mõmiseb õnnelikult ja siputab oma jalgu, kuid pilk on kinnistunud vaatlejale. Vahepeal vaatab korraks ringi ja siis uuesti vaatlejat. 10.39 Tuleb esimene jonnakas mõmin, haarab oma pehme mänguasja järele, hakkab võtma ülemisi kisamise-noote, kuid siis avastab pehme mänguasja küljest huvitava saba. Kohe kaotab see aga huvi ja jonnakas hääl on tagasi. Ta üritab edasi liikuda kaameraga vaatleja poole oma koha pealt, siputab kõvasti jalgu ja kisab. Üritab kogu jõust edasi liikuda. Tuleb õde köögist ja keerab Karli kõhuli, kõristab natuke kõristit, aga see ei huvita Karli, ta jonnib edasi. Õde annab pudelit, Karl on kohe rahulik. Juues ta haarab oma jalgade järele ja üritab igalt poolt kinni võtta. Kõigepealt õe jalgadest, siis lutipudelit hoida. 10.44 Pudel sai tühjaks ja Karl on nüüd rahulik. Ta on niisama pikali selili ja vaatab
Luustik moodustab keha toese, liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab
Enamasti arvatakse, et krooli selgekssaamiseks tuleb võtta ujumislaud käte vahele ja sirgeid jalgu kordamööda ülesalla liigutades lähebki keha edasi. Tegelikult on asi keerulisem ja niisama summimisest pole abi, see võib muuta pinnal püsimise ja ujumise isegi raskemaks. Esiteks tuleb teada, et jalaliigutuste põhiülesanne on vältida jalgade vajumist. Vaid väga hea pöiapainduvuse korral on võimalik jalgade tööd tehes kiiresti edasi liikuda. Teiseks peab jalaliigutus tingimata meenutama lööki. Esmalt tuleb jalg enne lööki kergelt põlvest painutada, seliliasendus tuleb rõhutada lööki üles, rinnuliasendis lööki alla. Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke
see on uisutehnika kirjutamata reegel. Saa suusk libisema uiskle! Ka uisutehnika sõiduviiside õppimine algab põhieesmärgist suuta suuskadel astumisest üle minna libisemisele. Kui klassikatehnika puhul liigutakse kogu aeg ette, siis uisutehnikaga sõites lisandub suuskade liikumine käärselt, st.ette - küljele. Uisutehnikaga liikumiseks peab panema suusa käärselt libisema ja lõpptulemusena saab nii ka otse edasi liikuda. Algajale tundub selle saavutamine lausa võimatu, sest reeglina tahab ta hakata kohe tasasel platsil uisutama. See aga ei õnnestu, sest ei ta suuda veel tõukega suuska libisema lükata. Lahendus on aga lihtne, esimese uisutamiskogemuse omandamiseks peaks valima mingi hästi lauge kaldega rajalõigu, kust allapooole liikudes hakkab suusk libisema peaaegu iseenesest. Sellist allamäge uisutamist võib
Regulaarne liikumine - ja kehaline koormus: (www.terviseinfo.ee lk 15) · vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; · vähendab luuhõrenemise ohtu; · vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb; · reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus paraneb; · langetab vererõhku; · parandab enesetunnet; · maandab stressi. Kui palju on vaja liikuda? (www.terviseinfo.ee lk 15) Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Siia hulka kuuluvad nii jalgsi käimine ja jalutamine kui ka tervisesport. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 23 korda nädalas 1 tund korraga. Millist liikumist eelistada? (www.terviseinfo.ee lk 16) Südametervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused.
Suusa varustus Suusavarustuse valik on väga tähtis. Igal inimel peab olema õiges mõõdus ja suuruses suusad ja üldse suusa varustus. Kõik mis sinna kuuluma peab. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Toitumine Toitumine on ka susatamise harjumuste juures väga tähtis, et midagi saavutada tuleb panna omale paika kindlad söögi asjad ja kõik, mis sellega seotud on. Inimesed tavaliselt sporti tehes ei mõtle sellele aga see on vale samm. See peaks olema üks esimesi asju, mis üldse korda ajada
Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult kaotab monopol 0,25 krooni iga esimese nelja tooteühiku pealt, mida ta oleks võinud müüa 6,75.-/tk. Seda tulu kaotust (1.-) kajastab joonisel nelinurk ,,kaotus". Kogutulu muutus, mille põhjustas viienda ühiku müük, võrdub ,,võit" miinus ,,kaotus" ehk 5,50 krooni. Kui liikuda mööda pakkumiskõverat allapoole, alaneb MR kahel põhjusel: 1) summa mis saadakse täiendava ühiku müügist, väheneb, kuna hind alaneb; 2) tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus, mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga, kasvab. Monopoli lühiperioodi kulud ja tulud: Toodangu Keskmine Majandus-
mäestike mõjul või mandrite lääneosas rannikualade sademevähesust soodustavate külmade hoovuste mõjul. Luited Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5-20 °), tuulealune aga järsk (25-40°). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. Luidete tekkimise eeldused on püsivad ühesuunalised tuuled, taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk- ehk lendliiva esinemine. Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. · Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk
liigutused vees arendavad liigeste liikuvust ja alandavad lihaspingeid parandavad kehalist võimekust ja vastupidavust arendavad koordinatsiooni ja tasakaalu on turvaline liigestele ning lihased ei jää haigeks kasvatab tahtejõudu annab reipuse ja hea tuju kogu päevaks Vesi korjab kõik negatiivse sinust endasse ja ei oota selle eest midagi! Kellele sobib vesiaeroobika? Sobib igas vanuses olevatele naistele ja meestele, sealhulgas ka: tervetele liikuda soovivatele inimestele (hea koormus) selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) õlavöötme probleemide korral ( lõõgastab ja toniseerib lihaseid ) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused
· Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. · Omadus ennast taastada, parandab haavasid. · Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi) · Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid. Lihaskude · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. · Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise. · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, millel kokkutõmbumine toimud aeglaselt. Sidekude · Sidekude toetab struktuure. · Sidekude täidab lihastevahelist ruumi. · Sidekude (veri) transpordib eluks vajalikke aineid.
vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult.
20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0 21. Millal on keha kaaluta olekus? Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0 22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel.
mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Vigane) Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberdokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Parandatud) 2. Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stessisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Vigane) Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stressisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Parandatud) 3. "Me ei tohi kõrvale hoiduda vastutusest järgmise põlvkonna heaolu üle muretsemise ees," kirjutas ta, lisades veel: "Pole arukas pimesi jahtida masinate tehisiintellekti kui omaette eesmärki, ilma et mõtleksime hoolega selle tagajärgedele
maha. Käte peal püsti olles (nii et selg on nõgus), keerab ennast veidi küljelt küljele ja vaatab ringi. Vaatluse algsest on möödunud 16 minutit. Taaskord viskab Madis mänguasja käest ära ning hakkab jälle ringi vaatama ning ennast keerama. Natukese aja pärast keerab Madis ennast ise ka selili ning siis tagasi jälle kõhuli (vaatluse käigus mainis ema, et esimest korda keeras Madis ennast kõhu pealt selili 6. elukuu sünnipäeval). Kõhuli olles üritab veidi mänguasjade poole liikuda, suudab isegi veidi maad edasi minna (tõmbab käte abil ennast veidi edasi, jalad kõhu alla ning siis kukub pikali, kordab seda protsessi paar korda). Kõhuli olles tõuseb käte ja põlvede peale ning kõigutab ennast edasi tagasi – nii paar sekundit kuni kukub jälle maha. Ema asetab lapse luti temast veidi ette poole ning Madis suudab sellele vaikselt järgi roomata (tõmbab käte abil ennast edasi). Haarab parema käega lutist ning paneb endale suhu selle
takistada iseseisvuse arengut. Kerge intellektipuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. · Kognitiivse arengu taseme järgi on kerge vaimupuudega isikutel jõukohane lihtsustatud ehk abiõppekava. 80-85% vaimupuudega isikutest on kerge vaimupuudega / õpiraskustega. · Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole. Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi: · Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas) · Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga et ta saaks võimalikult vähese abiga võimalikult palju ise hakkama · Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed
vedrusõlmedena kokkuehitatult amortisaatoriga, abivedrudena lehtvedrudel, kabiini kinnituselementidena kokkuehitatuna amortisaatoriga. Õhkpadi 1.5 Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.6 Adaptiivne vedrustus. Sportlik sooritus ja mugavus pole enam teineteist välistavad mõisted: kui vaja,
väiksemat rakendit ristmikel juhtida. Kui rada on alati üks ja seesama, tuleb kelgujälje juht hästi toime Suustajavedu ehk skijoring toimub ühe või kahe koeraga. Suusatajavedu on tore harrastus neile, kellel on üks kuni kaks siberi huskyt ja suusatamine talvise tegevusena muidu ka meelt mööda. Suustajaveoks on suusatajal vaja samasugust varustust, nagu murdmaasuusatamiseks.Mugav ja kiire on edasi liikuda vabastiili või siis nn kombisuuskadega, kus suusa pikkus = enda pikkus+ 10-15 cm). Lisaks tavapärasele suusavarustusele on suusatajaveoks vaja ka veovööd, miskinnitatakse ümber keha vöökohast pisut allpool, et vedu toimuks rohkem puusade kohalt. Veovöö peab rahvusvaheliste võistlusreeglite järgi olema seljal vähemalt 7 cm lai. Koerale pannakse selga veorakmed, ning nende külge on ühendatud vetruva osaga veoliin, mis omakorda kinnitatakse suustaja veovöö külge
hakkavad ühinema, nagu ulatavad üksteisele käed, vee struktuur korrastub. 4° C juures tekkivad vee molekulide kihid, kus iga vee molekul ühineb ülijäänud neljaga: kolmega samas kihis ja ühega teisest kihist. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Moodustub heksogonaalne kristallstruktuur suurte tühimikega sees, mille suurus on suurem kui vee molekuli suurus. Molekulide vaheline side on nüüd väga tugev ja nad ei saa liikuda. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Sellest on arusaadav, miks veetihedus väheneb jahtumisel (jää on kergem kui vesi). Kui vee molekulide piisav arv võtab niisuguse asendi, nad hakkavad tegutsema nagu tuum, millele ühinevad teised molekulid ja vesi jäätub. Ülijahutatud vees niisuguste molekulide arv ( õiges asendis ) ei olegi piisav, sellepärast ta ei jäätu. Ülijahutatud vee korral, raputamine õhumullide tekkimisega või jäätüki lisandumine soodustavad vee
Pilt nr 3 Pilt nr 4 3 Pilt nr 5 Pilt nr 6 Meie lauamängu reeglid: 1. Mängida võib 2-4 mängjat. 2. Lauamängu mängitakse ühe täringuga. 3. Mängu alustab see, kes veeretab täringuga suurima numbri. 4. Mängjate järjekord põhineb täringuvisete tulemusel. 5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab, on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb, on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeretasid. 11. Korraga kehtib ainult ühe riigi tegevus, et saada uut tegevust, pead täringuga veeretama. 4
teeb kuloniline jõud F e töö: A=Fed=qEd · Teiselt poolt aga võrdub see töö laengu ja trajektoori algus- ja lõpppunkti vahelise pinge korrutisega A = qU. Järelikult U = Ed ja E=U/d (V/m) 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 33 Juhid ja dielektrikud · Elektriliste omaduste järgi võib kehi jaotada juhtideks ja dielektrikuteks. · Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul liikuda. · Dielektrikuiks ehk isolaatoreiks nimetatakse kehi, milles laengud ei saa kogu ulatuses vabalt liikuda. · Dielektrikute hulka kuuluvad õhk, klaas, orgaaniline klaas, eboniit, kuiv puit ja paber. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 34 Juhid elektriväljas · Katsed Kui näitavad, viia juht et kui elektrivälja elektrivälja, asetatud siis hakkavad vabad Juhi
Sellinne seisak suurendab kilbi efektiivsust nii ründamisel, kui ka taganemisel. Mõlema seisaku puhul asuvad inimese jalad tema õlgade laiusel, inimese rindkere peab olema vertikaalses asendis ning tagamaks paremat tasakaalu peab ta põlvedest natuke kõveraks laskma. Nii saavutab ta ka parema liikuvuse lahingus.Enamus keha kaalust lasub taga sesivale jalale või siis aguneb jalgade vahel võrdselt. Sellisest asendist peaks inimene vabalt suutma liikuda põlvedel edasi ja tagasi. Kahekäemõõga kasutusel on jalgade poos sama aga ülakeha on pööratud otse vastase poole, mitte külg ees nagu ühe-, või poolteisekäemõõka kasutades, sest muidu ei saa mõlemad hoidvad käed vabalt liikuda. Võitluse ajal otsivad mõlemad pooled parema positsiooni võrreldes vastasega. Tavaliselt, pürgides selle poole tiirutavad nad üksteise ümber oodates, millal üks pooltest teeb vea liikumisel
elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest
1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt. 95% maavärinatest on tektoonilised ehk on tekkinud kivitme purunemise ehk murrangu tulemusena. 4-5% toimub aga vulkaani pursete tagajärjel või siis nende eel, sellised maavärinad on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste maavärinatega
ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon- soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
