Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"liikmetele" - 501 õppematerjali

liikmetele on määratud spetsiifiline tegevussektor ning kui Kontrollkoda teeb otsuseid vastavalt sellele sektorile, siis liige vastutab nende eest.
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel riigid ei saa ise otsustada 1967 ­ need 3 ühendati Euroopa ühendus 1973 laienes põhja poole Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1979 ­ esimesed Europarlamendi valimised + ECU ­ rahaliit 1981 ­ liitus Kreeka, 1986 ­ Hispaania, Portugal 1992 ­ Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 ­ astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 ­ loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 ­ võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ­ ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 ­ asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 ­ Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1...

Geograafia
89 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Poliitilised ideoloogiad

Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest). Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühikonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele . Poliitika mõjutamise viisid: Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega, näiteks räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse kampaaniaid ja massiaktsioone. Eeskätt edendamisgruppide tegutsemisviis. Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks....

Ühiskonnaõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ansambel "Ruja"

Nõgisto ei pidanud Alenderi osalemist võimalikuks ja arvas, et laulda võiks hoopis Joel Steinfeldt. Võeti kontakti Rein Rannapiga, kes oli kohe nõus ja koos otsustati Steinfeldti testida - selgus, et Joel pole ikka See Mees... Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele kontserdile Alender enam ei sõitnud... RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis. Selline plahvatusohtlik ja inimsuhteid viimse piirini pingestav ambitsioon ei saanudki nõukaajal 100%-liselt realiseeruda. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Jaan Karp (trummid) Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981....

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Matused

Kui kõik see on tehtud, võib asuda matust korraldama. Matusebüroo korraldab lähedaste eest kõik vajalikud asjad ära, aga bürood tegutsevad vaid linnades, maal tuleb ühendust võtta linnas asuva bürooga või siis teha kõik ise ära. Teiseks tuleb otsustada, kas soovitakse ilmalikku või kiriklikku matust. Kiriklikku matust korraldatakse üldiselt vaid koguduse liikmetele , ristitutele ja leeritatutele, leinatalituse viib läbi kirikuõpetaja. 40 protsenti Eesti matustest on kiriklikud. Ilmalikku matusetalitust võib korraldada kabelid, kodus või haual, leinatalituse viib läbi matusekorraldaja. Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi, leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist, urnihinnad 280 kroonist. Alguses...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhtimine

Org saab keskkonda mõjutada poliitilise tegevuse, lobby, kaubandusliitude, avalikkuse ja rekslaami kaudu. 6. Organisatsiooni kultuur­ väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõttete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. On peamised tõekspidamised, mis org´il kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid selles org´s õigeks ja õppetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus- , mõtlemis- ja käitumisviise. Oluline on org liikmetele omased ühised väärtushinnangud, mis on aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Org kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud, mis keelatud, milline õige, milline vale käitumine. Ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks, vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele...

Juhtimisteooria
63 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskond

o Pakuvad teenuseid o Loovad töökohti o KÜ aluseks on kodanikualgatus o Tegutsemine KO-des on vabatahtlik o Kodanik osaleb KO töös, et teostada ennast o Et sisustada vaba aega o Et muuta ühiskonda elu elamisväärsemaks 40 Kolmas sektor ei tohi teenida kasumit 41 St kasumit ei või oma liikmetele välja jagada 42 Mittetulundussektor on suur tööandja Sbr-s, Sm-l, USA-s 43 Eestis on klmandas sektoris hõivatud 4-5% 44 Kas erakonnad on osa kolmandast sektorist? ­ parteid pigem kuuluvad 45 kodanikuorganisatsioonide juurde 46 Arenenud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena 47 Kodanikuühendusi kaasatakse seadusloomesse 48 Oluline on KÜ-ste asjatundlikkus oma tegevusvaldkonnas 49 Neid toetatakse rahaliselt...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geograafia 10. klassile

Baaslepingud: 1951 ­ Söe- ja Teraseühendus 1957 ­ Euroopa Majandusühendus ­ Euroopa Aatomienergiaühendus Asutajad: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 1967 ­ Euroopa Ühendus 1973 ­ liitusid Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1979 ­ Euroopa Raha- ja Majandusliit ekü 1981 ­ liitus Kreeka 1986 ­ liitusid Hispaania, Portugal Maastrichti leping 1992 1993 Euroopa Liidu leping ­ pandi täpselt paika raha- ja majandusliigu tegevuskava ning nõuded selle liikmetele 1995 ­ liitusid Soome, Rootsi, Austria 1999 ­ euro arveldusühikuna 2001 ­ euro emiteerimine 1. mai 2004 ­ Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Poole, Küpros, Malta Juhtinstitutsioonid: Euroopa komisjon ­ läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja Euro Parlament ­ kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja Euroopa Liidu Nõukogu ­ ministrite tasemel, õigusaktide väljaandmine, eesistujamaa 3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid...

Geograafia
160 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Ühinguõigus

ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,...

Õiguse entsüklopeedia
429 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" ­ jõu keel, diplomaatia keel jne ­ samas on seal oluline ka grammatika ­ mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...

Õigus
395 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kutse-eetika

SEKRETÄRITÖÖ JA EETIKA Sekretäritöö on professionaalne tegevus, see aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seonduvaid probleeme, kindlustab organisatsiooni edukuse ja kujundab selle maine. Ometi on ka mitmeid erisuguseid probleeme ja konflikte ühel või teisel juhul ning üks tõhusamaid abivahendeid on korralik eetikakoodeks. See on olemas Eesti Juhi Abi Ühingul, mis on kohustuslik kõigile selle ühingu liikmetele ja tagab ühingu liikme töö eetilisuse. Koodeks on levinud ka üle ühingu piiride. See on sekretäre koolitavate õppeasutuste programmides ja seda peetakse kõikide sekretäritöö tegijate kümneks käsuks, kuid ometi ei puuduta see ühinguväliseid sekretäre. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eetika.ee/ http://www.hot.ee/luksfil/E/ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika http://www.eau.ee/~luks/13%20loeng%20esitlused.pdf http://www.hot...

Kutse-eetika
231 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...

Õigus
578 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontrolltöö2

4. Kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad 32. Aktsiasektsi juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ja isik,kellelt on seaduse alusel ära vetud õigus olla ettevõtja. Juhatuse esimees valitakse juhatuse liikmete seast. Juhatusel on õigus juhtida ja esineda aktsiaseltsi. Juhatuse liikmetele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Tasu suurus määrab oma otsusega nõukogu. Kohustuste täitmatajätmisel vastutavad juhatuse liikmed süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 33. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda aktsiaseltsi...

Arvestuse alused
282 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jaan Poska

Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu, kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele : "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse valmistamisega. 4. märtsil 1920 juhatas ta viimast korda põhiseaduskomisjoni koosolekut. Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla. Jaan Poska kosjad Üks vana ütlus kõlab, et iga suure mehe selja taga seisab suur naine. Jaan Poska kirjades tütar...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mittetulundusühing, ühistud, aktsiaselts vs ühistu

· Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete...

Majandus
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotserkask ­ vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud;...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

DEMOKRAATLIK LINNRIIK VANAS KREEKAS (ATEENA)

Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.) * Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi....

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi. Mills püüdis identifitseerida ,,rahvuslikku kõrgklassi", kelle liikmetele kuulub enamik rahvuslikusest rikkusest, kes juhivad korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid pärinesid kõrgklassidest). Pluralistlik mudel: võimu eliidi mudeli kriitikud arvavad,et ettekujutus võimu eliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees...

Sotsioloogia
248 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Kaitseliidu seadus

Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses. Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt antud relva, isikliku relva, laskemoona ja muude vahendite eest....

Riigikaitse
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun