liikmetele, kes ise nende käes olevate vahenditega pole olnud mingitel põhjustel selleks suutelised. Kuigi sotsiaaleluaseme oma erinevates vormides ja alla kehtivat turuhinda peaks olema üheselt mõistetav, näitab just sotsiaaleluaseme rakendamine riskirühmadele ja vähekindlustatud peredele riigi elamupoliitikas valitsevaid eri huvisid ja arusaamu. Sisepoliitiliselt on tegemist äärmuslike seisukohtadega, - pahempoolsust esindab nõudmine, et riik peab tagama ühiskonna liikmetele vastuvõetava eluaseme ja likvideerima kodutuse ühiskonnas; parempoolsete (Eesti sh) huvides on seisukoht, et iga isik ja leibkond peab tagama omale eluaseme ise. Avaliku sektori huvides on lisaks kulutuste majanduslikult efektiivse kasutuse tagamisele jälgida, et rahalisi toetusi kulutataks eluasemekulude katteks ja uurida, kas eluaseme kättesaadavus toetust vajavatele gruppidele paraneb. 4. Pareto optimum e majandusliku efektiivsuse saavutamise meetod
Näide: Sai Baba kultus. · Kultuslik miljöö uue vaimsuse (New Age) keskkond (subkultuur, kus tekivad ja kaovad erinevad kultused, osaletakse mitmes grupis korraga jne). (Osalus-)kultuse ja sekti võrdlus: Kultus Sekt Individualistlik Kollektivistlik Tolerantne Mittetolerantne Vähe nõudmisi liikmetele Palju nõudmisi liikmetele nõutakse teatud eluviisi, pühendumist, aega Inklusiivne Eksklusiivne pühendumine ainult sellele sektile Muutuv Stabiilne Hajusad piirid Kindlad piirid Muutuvad uskumused Kindlad uskumused Hajus organisatsioon Kindel organisatsioon
Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust – lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks (õiguspäraseks käitumiseks). Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega.
See valik toimub niisiis nn "teadmatuse loori" taga. Eeldades, et seda tüüpi hüpoteetilise valiku langetaja on ratsionaalne agent, peaks ta Rawlsi arvates eelkõige püüdma vähendada riski selleks juhuks kui ta peaks hurtsikusse sündima. Joonis 6.2. Rawlsi ükskõiksuskõver Rawls väitis, et ühiskonna heaolu määrab tema kõige kehvemate kihtide heaolu, ehk teisiti öeldes need sotsiaalsed garantiid, mida see ühiskond suudab tagada oma kõige viltsamatele liikmetele. Rawlsi kontseptsiooni kohaselt ei ole ühiskonnas eri gruppide vahel toimuvad heaoluvahetused ekvivalentsed ning jõukate kihtide heaolu kasv ei mõjuta sellisena defineerituna vaeste kihtide heaolu kasvu. Joonis. 6.2 kirjeldatud sirgeid mööda liikumine tähendab seda, et muutub ainult ühe agendi heaolu või teisiti öeldes, heaolus toimuvad muutused on sõltumatud. Rawlsi teooria näib esimesel pilgul küllalt sotsialistlik, kuid tema põhiline filosoofilne tagapõhi võiks
· Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt EP kursile. · Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. · Ühistupanga reservkapital peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist. · Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali 1/20 puhaskasumist. · Kasum jaotakse üldkoosoleku otsusel. · Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada. · Liikmetele ei tohi väljamakseid teha, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt omavahendite hulk KAS sätestatud summa ei tule kokku. Hoiu-laenuühistu · Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on tehingute ja toimingute teostamine hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas elavate või
eesmärgi motiiviks mõte selle eesmärgi saavutamisega kaasnevast õnnest või vähemalt püsivast heaolutundest. Kui siis pingutuste tulemus on meil käes, märkame, et oleme juba motiveerinud enda jaoks uue eesmärgi ja vastupidiselt meie esialgsetele ootustele tunneme pahameelt, sest uus eesmärk tundub olevat kättesaamatu. mida enam me saavutame, seda enam me tahame saavutada ja meie pahameel ainult kasvab. See ring on Lääne võistlushimulistele tarbimisühiskonna liikmetele tuttav ja pole kahtlustki, et sotsioloogilised uurimused seda ühe suureneva rahulolematuse hüpoteesi ei kinnitaks (Rescher 1980: 10-13). Pisut liialdades võib öelda, et mida paremini asjad on, seda õnnetumaks me muutume. Mis on sellel sotsioloogilisel tõel tegemist moraalifilosoofiaga? Vastata on lihtne. Oma asjatus õnneihaluses laastab Lääne inimene loodust, peab teiste inimeste vastu sõdu ja püüdleb üleüldse tehiseesmärkide poole ega taju, et
Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.
(organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust
Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Rüütelkond on seisuslik omavalitsusorgan, mille moodustavad mõisaomanikest maavaldajad. Saaremaa rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse. Maapäevade vaheaegadel valiti Maanõunike kolleegium, mis oli rüütelkonna alaline organ. Liivimaa ja Saaremaa kubermangus VALITI maanõunikud kolleegiumisse Maapäeval. Maanõuniku amet kestis surmani.
uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud;
kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte - rahvusvaheline finantseerimisasutus, loodud euroala riikide poolt, nö euroala riikide ühistupank EESMÄRK - anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. 6 RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud
63. Realisatsiooni iseloomustavad koefitsiendid 1) realiseerimiseks soovitatud protsessorite poolt esitatud piirangud 2) mälujaotussüsteemist tulenevate piirangute ja mälumahu poolt seatud kitsenduste mõju 3) arvutikonfiguratsiooni ja süsteemtarkvara töökindluse ja muude omaduste poolt põhjustatud täiendav risk 64. Arenduskeskkonna ja projekti meeskonna kogemust arvestavad koefitsiendid 1) arvutite kättesaadavus meeskonna liikmetele 2) arenduskeskkonna töö stabiilsus 3)liikmete eelnev töökogemus ja üldine töövõime 4) meeskonna eelnev kogemus antud projektis kasutatavate projekteerimis- ja programmeerimisvahenditega 5) kasutatavate tarkvaratehnikavahendite efektiivsus 6) toote loomise plaani pingelisus 65. Tarkvaraprojekti tüüpilised riskifaktorid 1) tööjõu vähesus 2) mitterealistlik tootmisplaan ja eelarve 3) valede tarkvara
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
Ja keeruline tagajärg, dispositsioon : on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel 13 8.HINNANG REKLAAMISEADUSE KEELELE Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele, mida RS ka on. RS-i õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad. RS- il on olemas loogiline struktuur. Liigendatud õigusaktis on lihtne orienteeruda erinevate õigusnormide vahel. Kiirelt leiab vajaliku informatsiooni üles. 9.REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA
Kirjalikud küsimused: Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise. Õigusaktide menetlemine riigikogus 5 Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates
· Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest · Osalemine on vabatahtlik · Inimene osaleb neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt vaba aega sisukalt veeta · Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida (täpsemini kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid. - Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seadus eelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavaks teha niisugusetele gruppidele, kellega parlamendi erakonnad tihti arvestada ei taha (vähemused, puudega inimesed, noored) Näiteks ametiühingud
96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b) moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 98. Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine; b) seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis;
kui nende töö juurde laskmine a)3%; b)5%; c)7%. 53.Euroopa Liidu liikmesriikides paiknevad kõrgtehnoloogilised ettevõtted püüavad tegeleda põhiliselt a)tootmise ja turundusega; b) tootearenduse ja turundusega; c)tootearenduse ja tootmisega. 97.Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b)moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 104. Eesti kohtusüsteem on a) kaheastmeline, b)kolmeastmeline; c) neljaastmeline. 18.,Euroopa sotsiaalharta" a)väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma; b) nõuab, et riigid kindlustaksid inimestele väärika elatustaseme; c)vastandab avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele. 9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks) väidab, et
Kodanikujulgus: kodanik teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada Osalusühiskond kõigil huvitatud osapooltel on vaba juurdepääs osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Kolmanda sektori määratlus EL-is: Vorm või institutsionaliseeritus Üldkasulikkus, tegevuse eesmärk oin midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele Sõltumatus, eriti riigist ja muust avalikust võimust Taotlematus, mis sisaldab mittetulunduslikkust Kaasatus üldkasuloikku avalikku tegevusse Youngi avaliku võimu ja mittetulundussektori suhetemudel: TÄIENDUSMUDEL: eristatud kooseksisteerimine (jagatud jahimaad) PARTNERLUSMUDEL: sisuline koostöö, ülesannete jaotus VASTANDUSMUDEL: konkurents SOTSIAALSED LIIKUMISED Sotsiaalne liikumine:
Ajurünnaku juhtija peab saavutama õhkkonna, milles ka ebapraktilistesse ideedesse suhtutakse lugupidavalt ja keegi ei karda teiste halvakspanu. Ajurünnaku eelised on: ideede rohkus; väike ajakulu (10min kuni üks tund); vähe ettevalmistusaega; liikmete aktiivsus, entusiastlikkus; kindel püsimine oma ülesande raamides. Nominaalgrupi tehnika. Rühmaotsustamise tehnika, milles rühma liikmed on füüsiliselt kohal, kuid töötavad sõltumatult. Liikmetele esitatakse probleem. Enne igasugust diskussiooni kirjutab iga liige sõltumatult üles oma idee(d) selle probleemi suhtes. Pärast seda esitab iga liige ühe idee rühmale. Nii liigutakse ringi ümber laua, kuni kõik ideed on esitatud ja üles märgitud. Kui kõik ideed on üles kirjutatud, alustatakse diskussiooni ja hinnatakse ideid. Iga liige järjestab sõltumatult pakutud ideed. Lõppotsus määratakse kindlaks idee põhjal, mis kogus järjestustes kõige kõrgemaid kohti.
juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld • Vabade kutsete pidamise keeld • Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga,
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
Riigikogu koosseisu kahe kolmandikulise enamuse 7 kokkusaamine nõuab aga laialdast konsensust — kandidaadiga peaksid nõus olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Seetõttu peetakse vähetõenäoliseks, et kolme Riigikogus aset leidva valimisvooruga president valituks osutub. Järelikult on suur tähtsus valimiskogul, kes valib Vabariigi Presidendi juhul, kui see Riigikogus ei õnnestu. Valimiskokku kuuluvad lisaks kõikidele Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad. Tegemist on omamoodi sümboolse koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest, sest kohalike omavalitsuste esindajate valimistel osalevad kaudselt (volikogu valimiste kaudu) ka püsielanikest mittekodanikud. Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud väiksemad kohalikud omavalitsused, mistõttu nende roll muutub küllaltki oluliseks. Just väiksemate omavalitsuste esindajate toetus võis olla määrav 2001. aasta
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
Liberalismi ideed leidsid esimest korda seadusandlikku rakendust Inglismaal 1688, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse (The Bill of Rights). Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust
kaubandussüsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine. 4. Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus - WTO haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (TPR - Trade Policy Review), mis sätestatud asutamislepingu Lisas 3. Kõigi WTO liikmete kaubanduspoliitika käib teatud perioodi tagant läbi TPR ülevaatusprotsessist, mille käigus andtakse nii riigi enda kui ka WTO sekretariaadi poolt välja ülevaade riigi kaubanduspoliitikast ja antakse teistele WTO liikmetele esitada riigi kaubanduspoliitika kohta küsimusi. Mehhanismi eesmärk on kaasa aidata mitmepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevatest reeglitest, põhimõtetest ja kohustustest kinnipidamisele. TPR mehhanismi ülesandeks on uurida liikme kaubanduspoliitika ja -tavade mõju mitmepoolsele kaubandussüsteemile. 5. Kaubanduskompetentsi tõstmine - WTO lepingud sisaldavad eraldi sätteid arengumaadele, sh
- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem Tööstusharu, turg Organisatsioon Leibkond, perekond
(jõe kaldad, avalikud teed, jne..) Seda liiki asjadele on lähedased veel res universitatis - esemed, mis võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele (teatrid, tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed jne.) Nende kas. kaitsti nii tsiviilprotsessi korras kui haldusõiguslikult. 3) res divini iuris - esemed, mis käbiest kõrvaldatud n.-ö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. siia kuuluvad:
rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna etnilist koosseisu, kultuuri, traditsioonide erisusi. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ning tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus ei loo ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Kui tavareeglid on loodud ja realiseeritud ühiskonna enda poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. 14. Õiguse seos riigiga, majanduse ja poliitikaga
presidendiks . Päts märkis: "Ja kui täna oleme jõudnud aja ja kohani, kus oleme üles ehitanud ja organiseerinud oma riikliku institutsiooni, siis see on minu elu kõige õnnelikum päev." Seejärel anti talle riigivapi ordu eriline tross presidendivalimisena ja mitmetel muudel asepeaminister Kaarel Eenpalu teenetemärkidel. 9. mail 1938 nimetas Päts peaministriks Kaarel Eenpalu. 5. mail 1938 anti kõigile poliitvangidele, peamiselt kommunistidele ja Vaps-liikumise liikmetele, amnestia. Ei ole üksmeelt, kas nn vaikuse ajastu lõppes 1938. aastal uue põhiseaduse vastuvõtmisega või 1940. aastal nõukogude okupatsiooniga. 1934. 1940. Aastapäeva nimetatakse tavaliselt ka "Päts Era".Ka 1938. aastal anti üldine amnestia Vapsi liikumise poliitilistele vangidele ja kommunistlikule parteile, kes ei olnud kedagi otseselt tapnud. Hiline vabariik ja nõukogude okupatsioon Eesti juhid enne Nõukogude okupatsiooni, 24. veebruaril 1940 tähistades riigi
Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid. Linna magistraadid tegid järelandmisi lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois'is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud. · Margerete avaldas omapoolse manifesti lubas lõpetada inkvisitatsiooni, anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistide jumalat. Võis pidada vaid eraldatud hoonetes. HERTSOG ALBA TERRITOORIUM · Felipe II saatis karistuseks 1567.aastal hertsog Alba koos karistusvägedega Madalmaadesse pärast pildirüüstest kuulmist.
muudele tegevusaladele. Domineeris soov parandada maakohtade ühiskondlikke ja majanduslikke tingimusi ja teisalt soov parandada tööstustööliste elutingimusi. Esimene kooperatiivpank loodi Saksamaal 1860-ndatel aastatel. Esimene kooperatiivmeierei tegutses 1880-ndatel aastatel Taanis. Taanis loodi ka esimene kooperatiivtapamaja. Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Järgmisel aastal asutati esimesed kooperatiivid Tartus ja Pärnus. Kõige esimesed ühistud, kus osalesid ka eesti talupojad, olid krediidi- ja kindlustusühistud. Põllumeeste ühistegevust propageerisid C. R. Jakobson, J. W. Jannsen ja J. Tõnisson. Teise Maailmasõja eelselt oli ühistegevus Eestis laialdaselt levinud. Ühistegevuskotta kuulus 14 keskühistut ja 3046 ühistut liikmete koguarvuga 283 768
leidnud. Igasugused väärtushinnangud on relatiivsed kahes suhtes: esiteks, antud polis`e, ja teiseks, antud ajahetke/ühiskonna arengufaasi suhtes. (172a-b) Normid kehtestuvad avaliku diskussiooni kaudu, mis tähendab, et nendegi puhul on tegu asjadega, mille mõõduks on inimene. See tähendab, et viimati toodud fragment on käsitletav Protagorase esimese fragmendi arendusena. Seejuures tähendab inimene antud juhul inimühiskonda oma ühiskonna liikmetele mõõtuandvas tegevuses. Sellisena on inimene vastandatud jumalatele, kellele varem oli omistatud mõõtuandev funktsioon. Jällegi on Protagorase mõtlemine siin käsitletav peegeldusena selle ühiskondliku transformatsiooni olemuslike külgede üle, mida kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi elasid. Kuid sel ajal kui esimene fragment tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma
tulemused võivad ilmneda mitmete aastate möödudes. Suurte riskide ja aeglase tagasiside kultuur. 4. "Protsessi" kultuur. Keskkonnast saadakse vähe või üldse mitte tagasisidet ning on raske otsustada, kas see, mida tehakse, on just see õige. Keskendutakse sellele, kuidas midagi teha. Oma äärmuses muutub taoline kultuur bürokraatiaks. R. Harrison Organisatsioonikultuuri tüübid 1 Võimule orienteeritud Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 2 Rollikultuur Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. 3 Sooritustele orienteeritud Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile.
06. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; [Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; [Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; [Alapunkti 18 sõnastus alates 1. 07. 2003] 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
2). See on hoolsuskohustuse nn objektiivne standard. Hoolsuskohustuse täitmist hinnatakse nimetatud objektiivse standardi alusel: kas juhatuse liige on täitnud oma kohustusi viisil, mis vastab üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Kui ta on küll teinud kõik endast oleneva, kuid tema tegevus ei vasta siiski üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele, on ta hoolsuskohustust rikkunud. o Siit tuleneb omakorda kohustus näiteks äriühingu nõukogu liikmetele, kes valivad juhatuse, leida juhatuse liikmeks inimene, kes on oma võimetelt suuteline vastama ülalnimetatud objektiivsetele standarditele. Juhul kui nõukogu on valinud juhatuse liikmeks inimese, kes ei ole suuteline hoolsuskohustust objektiivses mõttes täitma vaatamata sellele, et ta on subjektiivselt väga hoolas ja püüdlik , on nõukogu liikmed rikkunud omakorda oma hoolsuskohustust. Nende konkreetseks kohustuseks on valida
Kaks peamist on EASi pakutav alustavate ettevõtjate stardiprogramm ning tööturuameti toetus ettevõtluse alustamiseks. (Silm 2005) Neist kahest parem on vaieldamatult ettevõtjate stardiprogramm, kuna sealt on võimalik toetust saada kuni 160 000 kr. Nüüd on aga võtnud EAS suuna sellele, et stardiabi jaotamisel eelistatakse vaid n-ö jätkusuutlikke ettevõtteid, mis loovad ka ohtralt töökohti. Ainult oma pere liikmetele tööd ja leiba andvate väikeste firmade võimalused programmis osalemiseks seega kahanevad. (Ibid.) Kuid olgem ausad, maal ja väikelinnades valdavalt väikeettevõtlusega tegeldaksegi, sest peamine eesmärk on oma pere ära toita, ilma et peaks kuhugi suuremasse linna kolima. Kuna EAS on riigi käepikendus ettevõtlusmaastiku kujundamisel, siis on riigi sõnum üks: ettevõtluseks loetakse Eestis ainult suurt ettevõtlust. (Ibid.)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS............................................................................................. 5 1 TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLERI & G. ARMSTRONGI TOOTEMUDELI ALUSEL ..................................................................................................................................................... 7 1.1 TEENUSE ANALÜÜS P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOO...
haavati teda; · 27. aprill 1941 süüdati tööstushoone Kiltsis. · 22. mail 1941 teatas Virumaa maakonna parteikomitee sekretär A.Stamm, et 21. mail tapeti Sõmerpalu vallas Kaarli külas, kohalik aktivist A.Kaila; · 20. juuni pandi toime katse õhkida Võru-Anstla sild; · 25. juuni Virumaa maakonnas Valgejärvel tapeti miilitsavolinik Ernst Soo; · 29. juuni pandi toime kallaetung Urvaste valla komsomoli liikmetele Saksa okupatsioon. 1941. a. suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille
palgainflatsiooni.Kuluinflatsiooni saab kutsuda esile nn. Palgahinna spiraali, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad. Kuluinflatsioon võib tekitada töötust. Kuluinflatsioon võib põhjustada ka nende hüviste hindade tõus, mida valitsuse tegevus tugevasti mõjutab 26. Inflatsiooni kulud Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkivadisproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele. Kusjuures kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad. Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga
· Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli, kaasa arvavatud- logistilisi operatsioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel · Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja jaotamist. · Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle. · Ühine kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem, teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel. · Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu. Liini põhimõtted: - Liin on kulusäästlik protsess või tootmine. - Liin on süsteemne käsitlus, mis aitab ettevõttel pidevalt efektiivsust tõsta, täites samal ajal klientide soovid nii kvaliteedi kui tarne tingimuste osas.
86. Millised on grupiliikmete rollid? 87. Millised on grupi juhi rollid? 88. Mida teha et grupi töö oleks edukas? 89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero. Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega. Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur. Kultuuri liigitus: 1) Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse, on ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse kõrgkultuuri, st seda siin see kultuurilise tegevuse tulemus ei ole lihtne ja tavapärane
Juhtide otsuseid nad muuta ei saanud, olid nad nii andekad kui tahes. Kolmanda kihi moodustasid kunstnikud-kandidaadid, kelle katsetöö oli küll heaks kiidetud ning kel oli õigus Salongis esineda, kuid kes olid kohustatud aasta jooksul esitama nn. vastuvõtutöö, et saada akadeemikuks. Akadeemia juures asunud koolis olid õpetajateks kaksteist professorit - aga kuu üks. Selline õpetamise meetod tekitas nurinat. Keskajast pärit korporatsiooni Püha Luuka akadeemia liikmetele ei olnud Salongis esinemine lubatud ning nad olid seetõttu surutud seisundis, ka iseseisvate ja noorte kunstnike näitused ei olnud nii prestiizikad kui Salong. Siiski pandi David alguses õppima Püha Luuka akadeemiasse, kus loominguline õhkkond oli vabam. 4 Sealtkaudu pääses ta ka Boucher´ juurde, kes olevat noorde kunstnikusse väga kiindunud. Boucher, kes oli suunanud terve põlvkonna kunstimaitset ja -oskusi, oli
Selgita (2p) 1. Võimete, oskuste ja loovuse rakendamine 2. Tööst saadav rahulolu 3. Mis on ametiühingute roll tööjõuturul? Mida nad teevad Eestis? Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p) Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude listasude, töö- ja puhkeaja, puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui sinikraede seas. Võrreldes USA-ga, mille ametiühingute ja kollektiivlepingute levik on
suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid
baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime WiFi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USAs asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884. aastal ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika, arvutiehituse ja arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja sidega, biotehnoloogiaga, elektrotehnika ja elektroonikaga. WiFi algus WiFi leiutati 1991. aastal firmade NCR ja AT&T poolt. Esialgu oli see mõeldud kassasüsteemidele. Esimesed tooted tulid poodidesse nime all WaveLAN, mille kiirus oli üks ja kaks megabitti sekundis vahel. Vic Hayes, kes on raadiokohtvõrgu looja, oli samuti liige IEEE meeskonnas, mis lõi sellised
huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4.Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 5.Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
