SEKRETÄRITÖÖ JA EETIKA Sekretäritöö on professionaalne tegevus, see aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seonduvaid probleeme, kindlustab organisatsiooni edukuse ja kujundab selle maine. Ometi on ka mitmeid erisuguseid probleeme ja konflikte ühel või teisel juhul ning üks tõhusamaid abivahendeid on korralik eetikakoodeks. See on olemas Eesti Juhi Abi Ühingul, mis on kohustuslik kõigile selle ühingu liikmetele ja tagab ühingu liikme töö eetilisuse. Koodeks on levinud ka üle ühingu piiride. See on sekretäre koolitavate õppeasutuste programmides ja seda peetakse kõikide sekretäritöö tegijate kümneks käsuks, kuid ometi ei puuduta see ühinguväliseid sekretäre. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eetika.ee/ http://www.hot.ee/luksfil/E/ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika http://www.eau.ee/~luks/13%20loeng%20esitlused.pdf http://www.hot
· Org-le olulised sihtrühmad ja auditoorium · Kust saab liige infot, kus see valmib, kes formuleerib sõnumid, kes on volitatud sõna võtma · Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda · Reglemendid ja dokumendid, millega määratakse info liikumise org-s · Milline on töötaja kohustus tarbida infot · Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale Kommunikatsiooni meetodid 6.5.1 · Teavitamine org-i formuleeritud sõnumite lähetamine adressaatidele; põhiliselt ühesuunaline tegevus (juhtkonnalt töötajatele, org-ist ühiskonnale - olulisemaid meediasuhted). · Suhtlemine - kahesuunaline info liikumine org-i ja tema sihtgruppide vahel. Sisaldab nii suhete loomist ettevõttele oluliste siht- ja koostöörühmadega kui ka nende säilitamise protsessi
korraldajad Peoalauamenüü (lauas ... ............ Grupimenüü teenidus) .... Täielik teenindus Esindusrestoran .... 5. Rühmatöö. Sõnastage noorterestorani äriidee. Võib kasutada mõnd kõigile rühma liikmetele tuttavat olemasolevat toitlustusettevõtet, milles vastavaid muudatusi teha. 6. Lugege läbi juhtum (artikkel) ja sõnastage ettevõtte äriidee: kliendid, tooted, toimimine, imago. 7. Võrrelge catering-firmade kodulehtede informatsioonile tuginedes kolme erineva firma tooteid ja teenuseid. Millised on sarnasused, millised erinevused? Illustreeriv materjal: Fotod erinevatest toitlutusettevõtetest: restoran, kohvik, välitoitlustus (catering)
vastutusest. Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses. Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt antud relva, isikliku relva, laskemoona ja muude vahendite eest.
Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia -
Töötervishoiu- ja tööohutusalase välja- ja täiendõppe üldine kord reguleerib töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast välja- ja täiendõpet ning ettevõttes esmaabiandjate väljaõpet. Õppe korraldamine: 1. Töötervishoiu- ja tööohutusealane väljaõppe on mõeldud oma tegevust alustatavatele töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele vähemalt kolmepäevase väljaõppekursusena ja täiendõpe perioodiliste täiendusõppekursuste või õppepäevadena. Täiendusõppe vajaduse ja teema valiku otsustab tööandja. 2. Töökekkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekursuse aluseks on 24- tunnine väljaõppekava. Täiendusõppe teemad peavad lähtuma tööandjate vajadustest. 3. Koolitusasutus väljastab kursuse lõpetanud töökeskkonnavolinikule,
töövahendi kohta ning andma töötajale juhised kekskkonna saastamisest hoidumiseks. 15.Kõrvaldama töölt alkoholi-,narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja. 16.Teavitama kirjalikullt Tööinspekstiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest. 17.Tegema tööinspektori ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile. TÖÖANDJAL ON ÕIGUS: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda. KOHUSTUSED: 1.Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 2
Võrdlev õigusteadus eksam 29.05.2011 1. Equity 14. sajandi Inglismaal, kuninglike kohtute arenedes, seisis kohtumõistmise süsteem veel erinevate probleemide ees- esines tunnistajate äraostmist ja hirmutamist, liiga jäika reeglite rakendamist ja erapooletuse mitte kasutamist tulenevalt menetluse osalise staatusest. Sellistele puudustele sooviti leida lahendust. Kuna puudusid kindlad kirja pandud apelleerimisreeglid, hakkasid inimesed, kes arvasid, et neile on ühel või teisel viisil kohtuotsusega liiga tehtud, pöörduma otse Kuninga poole oma muredega, et saada arvamus oma tüli lahendamise kohta ja need pöördumised olid väga erinevas vormis, sest puudus ühtne alus. Kuningas hakkas saatma inimesi, kes siis arvasid, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud Kantsleri, kui kõrge ametiisiku jutule, eesmärgiga võimaldada Kantsleril teostada kontrolli oma vastutusala piires. Praktikas hakkasidki osapooled pöörduma o...
Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia -
Tiit Haagmal ja Jaanus Nõgistol tekkis mõte taastada Ruja kui bänd - aga "vanas" koosseisus. Nõgisto ei pidanud Alenderi osalemist võimalikuks ja arvas, et laulda võiks hoopis Joel Steinfeldt. Võeti kontakti Rein Rannapiga, kes oli kohe nõus ja koos otsustati Steinfeldti testida - selgus, et Joel pole ikka See Mees... Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele kontserdile Alender enam ei sõitnud... RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis. Selline plahvatusohtlik ja inimsuhteid viimse piirini pingestav ambitsioon ei saanudki nõukaajal 100%-liselt realiseeruda. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Jaan Karp (trummid) Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981.
Uued riigid 6.12.1917 Soome, 16.02.18 Leedu ja 24.02 Eesti (viimaseid enamlased ei tunnistanud). Iseseisvaks kuulutasid end Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, 18.11.18 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. Riikidel tuli iseseisvust relvaga kaitsta, puhkesid kodusõjad. Venemaa kodusõda Palju piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Tekkisid ,,valged" valitsused, tuginesid A K liikmetele, eesmärk oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Vene sadamad võttis Antant oma kontrolli alla. Saksa sõlmis enamlastega kokkuleppe. 1918 sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Juulis mõrvati keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Dzerzinsk. Enamlaste edu võtmeks Punaarmee muuta sõjaväeks (Trotski saavutus). Kehtestasid oma võimu alal karmi korra: sõjakommunism.
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Majandusaasta aruanne koostatakse OÜ Rimester poolt programmis toodud arvestusregistrite põhjal. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale ja on vastavuses raamatupidamisseadusega. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrisse. Majandusaastal juhatuse liikmetele tasusid ei makstud. 10 3 ENESEANALÜÜS Tulin Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima kindla eesmärgiga omandada kindlad kompetentsed oskused ja teadmised ennekõike raamatupidamisest, aga ka majandusest ja õiguse valdkonnast. Olen senise õppe ja prakilise kogemusega aru saanud, et laiahaardelisus on ühe hea raamatupidaja üks märksõnu. Selle laiahaardelisuse seoksingi
Avatud/nõrgad sidemed – “sild kapital” Loovad võimalusi uuele infole ligipääsuks Struktuursed “tühmikud” ja nende sildamine, info ja kontrollpositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus,
vähekindlustatud peredele toetuse avalduste esitamiseks. Lisaks veel ühekordsed probleemid, nagu ehitusload etc. Kuid kellelgi igapäevaseid tegevusi seal teha ei tule ning vallarahvast liigub vallavalitsuse koridorides vähe. Pigem mõjutab vallavalitsuse asukoht väheseid inimesi, sest igapäevaselt käivad seal ainult nende töötajad. Kuigi vallavolikogu istungid on avalikud, käib seal hobikuulajaid harva. Vallavolikogu istungitel käivad lisaks vallavolikogu liikmetele tavaliselt veel valla uudiseid kajastav ajakirjanik, kuid temagi hangib infot enamik ajast kaudselt läbi telefonikõnede ja meilide. Seega on näha, et tegelikult ei mõjuta vallavalitsuse asukoht igapäevaselt keskmisest vallakodanikest mitte kedagi. Kui rahvale otsene mõju on väike, siis kaudne mõju on ilmselt massiivsem. Kaudse mõju all pean ma silmas, et kuidas prioritiseeritakse valla kasutusse antavat raha ning kuidas jaotatakse
Kuni 4 aastat. 41. Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnavoliniku(volinike) töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe? Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 42. Millised on arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid? Staatiline sundasend, mis väsitab lihaseid. Arvutiekraanil on halb mõju silmanägemisele (nt progresseeruv lühinägelikkus). 43. Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe? Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 44. Kes on vajadusel kohustatud töötajale väljastama isikukaitsevahendid? Tööandja. 45. Mida nõuab hea tava tööandjalt töövestluse ajal küsitlusuuringut kasutades? Ei tohiks küsida isiklikke küsimusi (nt vanus, rahvus, usk ,laste arv, perekonnaseis jms). 46. Millised on töö tegemiseks vajalikud isikuomadused?
· Stress ja pinge, eriti ebareaalsete eesmärkide korral Erinevad tulemuspalga liigid: · Individuaalne tulemuspalk seostab inimese palga suurenemise (kasv võrreldes baasiga) teatud kokkulepitud tulemuste saavutamisega. · Toimimise meetodid - palga suurenemine ja selle võimalikud piirid on seotud kehtivate palgagruppidega - tulemusest sõltuv palga kasv · Meeskondlik tulemuspalk - tasu, mis makstakse meeskonna liikmetele meeskonna poolt saavutatud tulemuste eest. · Ettevõtte kui terviku tulemustest sõltuv tulemuspalk (boonus) - sõltub ettevõtte kui terviku tulemustest.
seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises konstitutsioonis kirikust, on armulaud "kristliku elu läte ja kõrgeim tipp". See on märk meie ühendusest Pühima Kolmainsusega ja selle ühenduse alus ning samuti Jumala rahva ühtsuse allikas. Armulaud, Jumala armastuse ülev saladus, ühendab meid Kristuse ohvrisurmaga ristil, kiituse- ja tänuohvriga Issandale. Selle imepärase kingituse läbi valab Issand oma päästvaid arme oma ihu - kiriku liikmetele."1 Ära on toodud ka tsitaadid pühakutelt. Näiteks on paavst püha Pius X öelnud, et püha armulaud on kõige lühem ja kindlam tee taevasse. Ja pühalt Franois Sales'ist pärineva järgnevad sõnad: ,,Kes iganes pöördub selle [armulaua] poole sageli ja pühendumusega, ehitab oma hinge tervise sedavõrd tõhusale alusele, et kurjal soodumusel on peaaegu võimatu seda mürgitada." (http://www.katoliku.ee/node/72)
psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; 17) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 3. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
Need õigused on: vabadus, omandus, julgeolek ja vastupanek rõhumistele. 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas. Ükski asutus ega üksik inimene ei või omandada valitsuse võimu, mis mitte ei tule rahvalt. 4. Vabadus seisab selles, et kõik teha tohitakse, mis kellelegi teisele kahju ei too; nii ei ole iga inimese loomulikkude õiguste tarvitamisel muud piiri kui see, mis teisele seltskonna liikmetele kindlustab nendesamade õiguste tarvitamisele. Need piirid võivad kindlaks määratud olla üksnes seaduse läbi. 5. Seadus võib keelata üksi neid tegusid, mis seltskonnale kahjulikud. Seda tegemast, mis on keelatud ei ole seaduses, ei tohi kedagi takistada ja kedagi ei või sundida seda tegema, mida ei kohusta seadus. 6. Seadus on üldise tahtmise avaldus. Igal riigikodanikul on õigus osa võtta kas isiklikult
(1992) järeldusele, et olukord on aeglaselt muutumas. Näiteks on sagenenud õdede vabatahtlikult teatamise juhud naiste kuritarvitamisest politsjaoskondades. Siiski jääb sotsiaaltöötaja parimaks lahenduseks peresisese vägivalla (edaspidi PV) juhtumitega toimetamiseks. Sotsiaaltöö funktsioonid peresisese vägivalla puhul on : · Teadlikkuse tõstmine PV ohvrite äratundmisel meditsiini spetsialistidel · propageerib PV testimist ja koolitusi tervishoiu meeskonna liikmetele · propageerib täiskasvanute isikute kuritarvitamise protokolli väljatöötamist ja kasutamist · teostab psühhosotsiaalset hindamist kuritarvitamise korral · osutab ohvritele emotsioonidega toimetulemise abi. · avardab sekkumise ala pärast meditsiinilist ravi · julgustada ohvreid, annab teavet ja selgitab võimalusi · võtab ühendust ohvritele asjakohase kogukonnateenuste pakkujatega ,
kanti ette ka maailmaklassikat. Kuid pärast teatrikeelu lõppu pandi ka Tartus alus kutselisele saksakeelsele teatrile, kus tihti esinesid näitlejad ja lauljad saksamaalt. Nimelt 1870. aastal, vaid kolm päeva enne eesti rahvusliku teatri sündi, avati Aia tänavas, praeguse Vanemuise väikese maja kõrval asuvas pargis Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi suveteater, mis tegutses kuni I maailmasõjani. Kui algul oli teater avatud vaid seltsi liikmetele, siis hiljem kogu linnarahvale. 1870. aastail domineerisid repertuaaris sõnalavastused, peamiselt komöödiad ja jandid, draamaklassikast mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks. Seega ei tekkinud eesti teater tühjale kohale , vaid jätkas Eestis juba juurdunud, peamiselt
.. 11 KOKKUVÕTE....................................................................................14 JÄRELDUSED.................................................................................. 15 VIIDATUD KIRJANDUS...................................................................... 16 SISSEJUHATUS Inimeste omavahelisi suhteid reguleerib sotsiaalne kord ehk õigus. See on loodud inimkäitumise korrastamiseks. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid ja kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas pidevalt arenedes ja kohanedes ühiskonnaoludega. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele õiguspäraseks käitumiseks. Normidest kinnipidamine toob inimestele kasu, nende eiramise korral aga järgneb karistus. Antud töö eesmärgiks on tutvustada riikilikke perekondlikke toetuseid ja nende
Prantsusmaal sai nii mõnegi tipp-poliitiku maine jäädavalt kahjustatud. Parteide püsimine peaks tuginema sinna kuuluvate inimests ühistel väärtushinnangutel ja liikmemaksudel. Meie parteid on kõik nii sarnaste põhimõtetega,et nende vahel on peaaegu võimatu vahet teha. Parteide nimedes võiks siiski olla vihje selle kohta kas nad on jagajad või valitsejad.Partei ei tohiks olla oma liikmetele tööandjaks POSITIIVSED: Parteide rahastamine on võrdsete, vabade ja õiglaste valimiste tagamise ning demokraatliku ühiskonnakorra säilitamise lahutamatu osa. Parteide rahastamine riigi poolt on mitmes aspektis õigustatud, kuid proportsioonidest väljununa viib paratamatult olukorrani, kus parteide ühiskondlikud või esindusfunktsioonid nõrgenevad ning institutsionaalne roll suureneb. Parteid
kui MDNK = MKNK siis ( )( )( ) = . . . . . . . . . = MDNK 10 1 1 1 kui MDNK MKNK siis ( )( )( ) = . . . . . . . . . = DNK a DNK liikmetele vastavad |______________________________________________________________________________| k 5 kontuuri i /¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯
kui 5 aastat. põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Tasu makstakse vastavalt nõukogu Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei otsusele. ole ette nähtud teisiti. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, Liikmetele makstakse tasu, suurus ja küll aga teovõimeline füüsiline isik. Ei maksmise kord määratakse osanike otsusega, või olla pankrotivõlgnik. ` nõukogu olemasolul, aga selle otsusega. Vähemalt poolte liikmete elukoht peab Kutsub kokku osanike koosoleku. olema Eestis, mõnes teises Euroopa Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või Majanduspiirkonna liikmesriigis või mitu liiget. Sveitsis
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
aktsiaseltsi tegevuse eest ainult aktsiakapitali ulatuses. Aktsiaselts on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS. Tulundusühistu on äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele (finants)rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 6 ,, Ettevõtjad õigusliku vormi järgi" Joonis 6 ETTEVÕTJAD ÄRIREGISTRIS ÕIGUSLIKU VORMI JÄRGI
6) Testid 7) Käitumisülesanded 38. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. Suhtlemine- põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Tähtsus: - juhid saavad anda korraldusi ja olla kursis tehtuga - alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega Suhtlemisel on täita kaks vastandlikku funktsiooni: · Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu org. tegevust · Suhtlemine on org. liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks Hea suhtlemise oskused: · Kuulamisvilumused · Kehtestamise vilumused · Konfliktidega toimetuleku oskused · Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid- inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil : 1) avatus suhtlemises. 2) tagasiside märkamine. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse
Esmalt peab leidma viisi eesmärgi püstitamiseks, siis luuakse meeskond, mis selle eesmärgi ellu viib. Meeskonna rahuloluks ja heaks toimiseks on vajalik vahel meeskonda motiveerida. Selleks on vajalikud erinevad motivaatorid. Iga tark liider peab valima enda meeskonnale sobiva motivaatori ning seda siis ka rakendama. Järgmise asjana on meeskonnas ka oluline luua motiveeriv keskkond, selleks on vaja koostada kaalukas plaan edasiminekuks. Juht peab looma oma meeskonna liikmetele sobiva keskkonna, et meeskonna eesmärk saaks täidetud. Oluline on ka oma meeskonna innustamine iga juht peab leidma sobivad tegevused, mis aitavad meeskonnatööl õitseda. Kui meeskond on piisavalt motiveeritud, siis see saavutab alati oma eesmärgi ning liikmed jäävad ka tulemusega alati rahu. 27 LISA 1 HUVITAVAID TSITAATE MEESKONATÖÖ, EESMÄRGI, ROLLIDE, KONFLIKTI JA MOTIVATSIOONI KOHTA.
muudele tegevusaladele. Domineeris soov parandada maakohtade ühiskondlikke ja majanduslikke tingimusi ja teisalt soov parandada tööstustööliste elutingimusi. Esimene kooperatiivpank loodi Saksamaal 1860-ndatel aastatel. Esimene kooperatiivmeierei tegutses 1880-ndatel aastatel Taanis. Taanis loodi ka esimene kooperatiivtapamaja. Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Järgmisel aastal asutati esimesed kooperatiivid Tartus ja Pärnus. Kõige esimesed ühistud, kus osalesid ka eesti talupojad, olid krediidi- ja kindlustusühistud. Põllumeeste ühistegevust propageerisid C. R. Jakobson, J. W. Jannsen ja J. Tõnisson. Teise Maailmasõja eelselt oli ühistegevus Eestis laialdaselt levinud. Ühistegevuskotta kuulus 14 keskühistut ja 3046 ühistut liikmete koguarvuga 283 768
3. Vee suhtes käiku omava laeva udusignaalid Peab vähemalt iga 2 minuti järel andma ühe pika vile. Pilet 4 1. Hukkumatuse tagamise organisatsioon, "Muster list" See on laeva häireplaan ehk laeva häirete kava. Kus on kirjas iga laevapere liikme kohustused häirete korral. 2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävitamine või kahjustamine? Asjade hävimise või kahjustumise laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmetele tekkinud kahju. Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmetele vastavalt poolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled *Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli; Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli. Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld.
suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 59. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne ettevõtlus – eesmärgiks on toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed võivad asutada ka turunduskooperatiivi turustamaks omavalmistatud tooteid. Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid. Kooperatiivi iseärasuseks on peetud eeskätt demokraatlikkust. Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib
vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega
PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks on Keskkonnainspektsioon ja valla- ja linnavalitsus ning §-des 27, 28 ja 31 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. 17 11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele. PakS-e õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad. 18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006
kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv. Seega, kui ei suhtuta stereotüüpidesse teadlikult, kaldub kord alanud negatiivne suhtumine end taastootma. 2. 1 Stereotüüpe kujundavad tegurid Stereotüüpe kujundavad mitmed tegurid nagu · kaudne informatsioon;
võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui institutsionaalselt. . Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. 21.Hariduse funktsioonid HARIDUSE FUNKTSIOONID 1. AVALIKUD 2. VARJATUD HARIDUSE AVALIKUD ehk. MANIFESTSED FUNKTSIOONID ON DEKLAREERITUD JA KASVATUSLIKUD EESMÄRGID, NAGU KULTUURI EDASIANDMINE UUTELE ÜHISKONNA LIIKMETELE,INIMESTE ETTEVALMISTAMINETÄISKASVANU ROLLIDEKS, OSKUSTE ARENDAMINE JA UUTE TEADMISTE LOOMINE. KOOLID TÄIDAVAD KA VARJATUD E. LATENTSEID FUNKTSIOONE. Kooliaja pikenemine on ühiskondlik lapsehoidmisteenus. Kontrollitakse noorte inimeste jõudmist tööturule. HARIDUSE AVALIKUD FUNKTSIOONID 1. KULTUURI EDASIANDMINE 2. TÄISKASVANU STAATUSE HARJUTAMINE HARIDUSE VARJATUD FUNKTSIOONID 1. EDASIANTAV KULTUUR JA ÕPETATAVAD ROLLID ON SÜGAVALT KONFORMISTLIKUD 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 10 10. WTO tähtsus Eestile 11 ...
Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud- juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest: Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja
grupp". Kasutatakse kõrbe ja valgeid india hobuseid, ratsanikud peavad olema vähemalt 185 cm pikad. Meile kõigile on tuntud ka Viini Hispaania Ratsakool, mida mainiti esmakordselt juba 1572. aastal. religioon ja ebausk. Eriline väärtus on hobustel islami usundis. Prohvet Muhamed olevat valinud välja viis araabia mära ning nendest pärinevat kõik praegused araabia hobused. Hiinas edastatakse uusaastasoove alati koos hobuse kujutisega. Pidamine Euroopa Liidu liikmetele on kehtestatud mitmeid nõudeid, sealhulgas hobuste pidamisele. Eesmärgiks on pidada hobuseid nii, et ei tekitaks neile asjatult valu, rahulolematust ja stressi. Hobuste pidamiseks mõeldud tallides, boksides, latrites ja muudes vajalikes ruumides tuleb kasutada materjale, mis on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Ei tohi kasutada värve ega muid hobustele mürgiseid aineid. Hobused tuleb paigutada nii, et neil oleks võimalik näha ja kuulda ümbruses toimuvat, samuti
sotsiaalne vastuts kajastub missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandmises 5. + keskkonna peale motlemine 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Organisatsioonikultuuriks nimetatakse väärtuste, hoiakute, tõekspidamiste ning käitumisviiside kogumit, mida peetakse õigeks ning õpetatakse organisatsiooni uutele liikmetele. Reeglina võetakse organisatsioonis omaks need väärtused, millesse usub juht. 22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sonastage eluline/praktiline naide. Kaks tasandit: nähtav ja mittenähtav. Nähtav on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuuri
1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ...
või käitumist.15 Lisaks eelnevatele töötajatele tuleks eraldi välja tuua ka sotsiaaltöötaja töö väärkohtlemise märkamisel. Sotsiaaltöötajal on informatsiooni, kas teatud perega on eelnevalt olnud probleeme või kokkupuuteid sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada kodu ning hinnata sealset olukorda, vanemate oskusi ning suhtlemise keskkonda. Sotsiaaltöötaja on see, kes vajadusel hakkab moodustama abivõrgustiku ning jagab infot pere liikmetele olukorrast ja saadav vajadusel mõne pereliikme uuringutele või nõustamisele.16 14 Soonets, R.,Kutsar, D. Meediku tööst väärkoheldud lastega. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 102-104. 15 Sealsamas, lk 102. 16 Sealsamas, lk 105. Kui väärkahtlus lapse puhul on tekkinud, siis saadetakse ta psühholoogi juurde, kes täpsustab probleemi olukorda ja tõsidust. Ta tegeleb lapse ja ta perekonnaga individuaalselt ning suunab neid vajadusel psühhoteraapiasse
1 tavad. On normid mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Tavade alla kuuluvad lauakombed, viisakusreeglid, peretraditsioonid. Tavasid ei hinnata rangete meetmete järgi. Tavarikkumist võidakse vaadelda hukkamõistva suhtumisega. 2-moraalinormid. Ühiskonna seisukohalt oluline norm. Rangelt reguleeritavad. Nende normide eksimise puhul toimub üldine hukkamõist ja halb suhtumine. 3- seadused. On ühiskonna kõige olulisemad normid. On võrdne kõigile ühiskonna liikmetele. Seaduse täitmine toimub reguleeritud ja sätestatud meetmete järgi. Seadused on loodud selleks et säilitada ja hoida sots korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja väärtused? Inimesed omandavad uued normid ja väärtused õppimise kaudu. See on eluaegne prots mille käigus inimene õpib käitumisnormid ja rollid mida erinevad situat kasutada. 12. Hälbiv käitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Normidest kõrvale kaldumist nim hälvivaks käitumiseks
ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse. Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti
õiglane väärtus see, millega nad nõus on · inimestel on oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõud, mis tagaks ühise huvi · tuleb anda kogu jõud ja võim ühele inimesele või inimeste kogule. · riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus Hindade revolutsiooni kasulikkus? Hansa Liit iseseisvaks poliitiliseks jõuks tegevuse eesmärk seisnes selles, et saavutada oma liikmetele majanduslikke privileege Hansa kaubanduse piirkonnas. Tarastamine võeti talupoegadelt maa ära. Samuraid, talupojad, käsitöölised, kaupmehed Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduses seostatakse seda mõistet vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
hingu kirjas Haridusministeeriumile väideti, et a?on küll tahe olla lojaalne, see käib aga üle jõu ja mõistusea¯. 23. augustil hakkas Haridusministeeriumi juures koos käima keelunimekirju koostav komisjon, mille juhtajaks August Alle. Informatsionikeskuse (tema pädevuses oli trükitööde, raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni kümne liikme hulgas oli mitu kirjanikku: August Jakobson, Mihkel Jürna, Paul Rummo, Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust. Nimestik nr. 3. keelas ajakirju, albumeid, broshüüre, käsiraamatud,
*korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist. *oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus *valvas kodanike julgoleku järgi *püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus. tsunft ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing. Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond. Gild kaupmeeste või käsitööliste tsunftide seisuslik ühing, mis kaitses oma liigmete õigusi ja eesõigusi , korraldas ühisüritusi.
Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Liit Essee Tallinn 2016 Algselt oli mul idee kirjutada lihtsalt Euroopa Liidu riikidele välja makstud abipaketidest. Tigedale eestlasele iseloomulikult olen minagi uudiseid kuuldes mõelnud, miks Eesti riik toetab kogu aeg teisi riike, kui oma rahval ja riigil oleks seda raha samuti vaja. Kuna ma pole aga suuremat tähelepanu sellele teemale varem pööranud, siis ei olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga. Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
