"Eesti õigussüsteemi head ja vead" Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil õiguspäraseks käitumiseks. Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotisaalses keskkonnas, arendes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega. 1.1 Õigussüsteemi vead
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale.
Web site (ingl k)- Veebisait kujutab endast avalehega (home page) algavat veebifailide (HTML-failide) kogumikku mingil teemal. Veebisait koosneb veebilehtedest. 6 Sissejuhatus Käesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida ning töötada välja informaatiline veebirakendus Pärnus tegutsevale Idamaisele tansutrupile Hessa: selle trupi treenerile ja selle grupi liikmetele vastavalt treeneri esitatud nõuetele ja soovidele. Töö teema on aktuaalne, kuna loodav rakendus käsitleb reaalset probleemi – tantsutrupil puudub veebirakendus, mille kaudu endast Interneti keskkonnas inimestele ning üksteisele teada anda. Loodud veebirakendus on tellimus Hessa treeneri poolt ja tehtud tellijale tasuta. Veebisaiti on vaja: • info jagamiseks. Siiani on Hessa liikmed suhelnud Facebooki kaudu, e- maili ja telefoniteel
Mart Mõistlik AS Arvutite Tarkvara Kase 3 Rakvere Lp Epp Aasa Lao12-4 53449 Tartu Epp Aasa, Lao12-4, 53449 Tartu, Telefon 797-0994 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord I. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. II. 2008 aasta aastaaruande esitamine. III. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. IV. AKTSIASELTS juhatuse valimine. V. AKTSIASELTS audiitorite valimine. VI
.....................................16 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Sissejuhatus Käesoleva töö autor on kirjutanud referaadi teemal ,,Sotsiaalpoliitika: miks, kellele ja kuidas". Kuigi antud küsimus tundub esmapilgul väga lihtne, siis lähemal uurimisel ei olegi sellele nii kerge vastata. Kellele ja miks me üldse vajame sotsiaalpoliitikat? Kui sellele saaks isegi pealiskaudselt vastata, et ühiskonna nõrgematele liikmetele, siis küsimusele kuidas, on juba raskem vastata. Kes peaks üleval hoidma ühiskonna nõrgemaid ja kuidas ressursse jagada? Üldisemalt tegeleb antud probleemiga sotsiaalministeerium. Üldiselt võiks ju öelda, et sotsiaalset riigi tuge vajavad lastega pered, töötud, kodutud, vanurid. Kuid ka kõigil nendel on oma erinevad tahud ja probleemid. Et kõike seda paremini selgitada on töö autor referaadi ülesse ehitanud järgnevalt. Enne,
· Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete
Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete arvel kasumit ja maksab liikmetele maksimaalselt võimalikku kokkuostuhinda. Kui ühistu kehtestas oma liikmetele liiga madalad kokkuostuhinnad, siis tekib sääst, mis makstakse liikmetele nn vähemmakstu juurdemaksena. Teenindus- ja tarbijate ühistute ülesanne on liikmetele-omanikele minimaalse hinnaga teenuste osutamine või kaupade müümine
Ksenia Kiseljute TAAB41 Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Nende tegevuse seaduslikud alused tuleneved peaasjalikult kahest Eesti Vabariigi seadusest: Hoiu-laenuühistu seadusest ja Tulundusühistuseadusest. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu-
HÄIRETE LÄBIVIIMINE LAEVAS 1.Häirenumber ja häirenimistu Iga meeskonnaliige omab häirenumbrit, mis baseerub tema kohustusel ohutusorganisatsioonis. - Häirenumber näitab ära iga laevapere liikme positsiooni ja kohustused erinevate ohusituatsioonide korral. - Osakonna juhataja tutvustab laevapere liikmetele tema häirenumbrit ning sellega seonduvaid kohustusi. - Laevapere liikmetele annab häirenumbri vanemtüürimees. - Häirenumbri saanud isik on kohustatud tutvuma oma kohustustega häirete korral koheselt peale laevale saabumist esimest korda. - Häirenumbri saanud isiku kohustused häire korral jõustuvad koheselt peale häirenumbri saamist. - Esimene number häirenumbris tähistab kuuluvust osakonda. 1. tekimeeskond 2. masinameeskond 3. teenindav meeskond 2. Ohutusorganisatsiooni struktuur
• Võimaldab üritustel kogutud teadmisi ja kogemusi edastada suurele osale metsandusüliõpilastele – et noored oleksid õpitaval erialal läbilöögivõimelised, ei piisa ainult koolis käimisest, vaid selleks on vajalik ka eneseharimine kooliväliselt SELTSIST • EMEÜS on vahelüli metsandust õppivate tudengite ning praktilise metsandussektori vahel • Lisaks tutvustele ja kontaktidele, vahendab selts oma liikmetele ka töö- ja praktikakohti • Oluliseks võib veel pidada seda, et oma liikmetele jagatakse ka õppematerjale ning õppeinfot • Omal kohal on loomulikult ka meelelahutuslik moment ning üldine silmaringi laiendamine SELTSI EESMÄRGID • Metsandus- ja keskkonnaalase temaatika teadvustamine ühiskonnas ning probleemide lahendamisele ja ennetamisele kaasaaitamine õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu
linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister · Meistri abilised olid sellid ja õpipoisid,meistriks saamine keeruline · Vaba koha olemasolu · tegema tsunfti liikmetele meistritöö,selliks olemise ajal käinud välismaal õppimas. · Vandersell · Vara olemasolu, et muret seda tööriistad, käsitöökoda(sageli abielluti surnud käsitöömeistri lesega) · teha pidu teistele tsunfti liikmetele · Kaupmehed-jõukad, rikkad · Gildid-kaupmeeste ühendused · Gildi eesmärk oli aidata üksteist, tõrjuda konkurente eemale. · Kaupmeeste ohud-halvad teed, röövlid, · merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid
...ühtsusega, kui · pole selge, kes meeskonda kuulub (mõned jätavad ennast välja, mõned kõrvalseisjad langetavad otsuseid). · sageli rõhutatakse erinevate alagruppide (nt tootmine ja müük, arendus ja haldus) erinevaid vajadusi. · omavahelised kokkulepped ja formaalsed reeglid on segased ning viivad sageli konkureerimise või tegutsemisest loobumiseni. ...edutundega, kui · eesmärgid tunduvad liikmetele segased või ülejõu käivad. · pühendumine ühistele eesmärkidele on vähene. · meeskonnaliikmed ei tea või pole rahul sellega, kuidas nende sooritust mõõdetakse. · Meeskonna liikmed on eesmärkides üksmeelel ning nende saavutamiseks antakse parim Kõik on huvitatud grupi sisemistest protsessidest ja jälgivad hoolikalt toimimisnorme · Kõik saavad aru, et erimeelsust võib avameelselt väljendada
OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU 3 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS · Täislahendusega kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuv, üle 120 töötajaga, ettevõte. Lisaks haldab kinnisvara Lätis ja Valgevenes. Organisatsioon on suur ja uute liikmetele väga sõbralik. Ettevõtel oli spetsiaalne osakond, mis tegeles just uute inimeste sisse elamisega mis võimaldas uutele liikmetele tunda ennast väga mugavalt 4 ORGANISATSIOONI JA + · Paremad küljed 1. Erinevad tööalased koolitused 2. Töötasu oli väärikas 1
Majanduslikud ühistud *Põllumajanduslikud ühistud *Pangandus ja Krediidiühingud *Kommunikatsiooniühistud *Tarbijate Toitlustud ühistud *Vee,elektri,energia ühistud *Kalandusühistud *Tervishoiu ühistud *Korteri Elamuühistud *Kindlustus ühistud * Turismiühistud *Tööliste ühistud *Metsaomanike ühistud Ühistu 1.Ettevõtted on liikmete,teenuste kasutajate omandis. 2.Liikmeks olek(saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3.Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4.Müüb kaupu ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik 5.Otsib turult tasakaalu, nõudmise ja pakkumise vahel,reguleerib liikmete huvide turgu ja vastutab stabiilse turu olemuse eest. 6.Tagab oma liikmetel tooraine kokkuostu. 7.Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8.Tulud(Kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel, vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule 9
KOGUKONNATEATER MIS ON KOGUKONNATEATER? · Kohalikul temaatikal ja selle paiga ajalool põhinev teater. · Isiklike lugude esitamine, mis on seotud kogukonnale olulise teema või olukorraga. · Aus ja avatud suhtlemisvõimalus kogukonna liikmetele. · Loominguline väljendusviis inimestele, kes igapäevaselt teatriga ei tegele. ·Etenduse ülesehitamine ·Osavõtt ·Teatriprofessionaalid ·Diskussioon publikuga · Identiteediotsingud · Sihtgrupp · MTÜ KULTUUR AITAB HINGATA · Sihtgrupp · Lavastus KÜLASTAGE TEATRIT TÄNAN KUULAMAST
II tormilised muutused ja konfliktid III reeglite kehtestamine ja eraldumine IV koostööle tuginev tegutsemine I Sõltuvuse etapis gruppiliikmed tunnevad ebakindlus, kahtlused ja kõhklused, seega juhi ülesanded on turvalisuse kujundamine ja tagamine, reeglite ja normide kujundamise algatamine. Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes. Tema ülesandeks on vähendada negatiivsete omaduste ülekandmist teistele rühma liikmetele või juhile (Projektsioon ehk ülekanne tähendab enda enamasti negatiivsete ja endale teadvustamata omaduste omistamine rühma teistele liikmetele). Peab aitama üksteise tundma õppima. Samuti on oluline juhipoolne usaldus ja austus ehk grupiliikmete väärtustamine, initsiatiivi toetamine ja koostöövõime. Grupijuhi eesmärk on gruppi mõjustada grupi arengut soodustades. II Konfliktide etapis tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid liikmed pole veel valmis
Pjotr Pavlenski Üldine Pyotr Andreyevich Pavlensky 1984, Peterburi kaks kunstialast kõrgharidust (klassikaline kunst ja monumentaalne maalikunst) performance kunstnik poliitiline aktivist Looming Eesmärk äratada Vene ühiskonda. Aktsioonidega, mida teeb Pavlenski, igaüks hakkama ei saa. Kuulsuse algus Protest Pussy Rioti liikmetele mõistetud vanglakaristuse vastu. “Õmblus”, 2012 “Korjus”, 2013 “Fikseerimine”, 2013 “Lahutamine”, 2014 “Ähvardus”, 2015 Kas ta on vaimselt haige?
kulutused avaliku sektori jaoks kasvavad. Kuna elame kapitalistlikus ühiskonnas siis ei oleksi mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid/tulusid. Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga. Välismõjude korral: MCühiskond MCera või MBühiskond MBera "Negatiivsete välismõjude puhul: MC a + MD j = MR a kus MC a ja MR a on agendi a (era)piirtulu ja (era)piirkulu ning MD j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on ressursside paigutusel probleemiks, et arvestatakse ainult erapiirtuluga". (A.Purju, R.Soosaar 2002) Ühe võimalusena saab kasutada ka subsiidiume. Kuna subsiidiumide vorme on palju, siis siinkohal
kollektiivlepingus, meretöölepingus, töölepingus, töövõtulepingus või käsunduses, tööandja töösisekorraeeskirjas, ametijuhendis ning teistes ohutu korraldamise süsteemi protseduurides sätestatule. 1.2. Laeva tehniliseks kasutajaks on HT Laevateenindus OÜ (edaspidi - selts) ning selle ettevõtte töösisekorraeeskiri ja teised töökorralduse normid on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 1.3. Laeval on juurutatud ohutu korraldamise süsteem (edaspidi - SMS). Laevapere liige on oma igapäevases tegevuses kohustatud järgima SMS protseduure. 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.1.1. Laevapere liikmeks käesoleva eeskirja tähenduses on iga laeva munsterrolli kantud isik, kes täidab töökohustusi laeva pardal, vastavalt temaga sõlmitud lepingule. 2.1.2.Laevapere liige on isiklikult vastutav selle eest, et tema meresõidudokumendid ja
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloo must/ täname kuulamast! ...
(AKTSIASELTSID) 1. Ettevõtted on liikmete, teenuste 1. Ettevõtted on aktsionäride omandis, kasutajate omandis. kes reeglina ei kasuta ettevõtete teenuseid. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse 2. Omanik ei kasuta kliendina ettevõtte kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. teenuseid. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii 3. Ostab toorainet tootjatelt nii madala kõrgeid hindu kui võimalik. hinnaga kui võimalik. 4. Müüb kaupu ja teenuseid oma 4. Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii liikmetele nii madala hinnaga kui kõrgete hindadega kui võimalik. võimalik. 5. Otsib turul tasakaalu nõudmise ja 5. Ei otsi turul tasakaalu vaid püüab pakkumise vahel, reguleerib liikmete saada müügimahu suurendamisega
Eesmärgi saavutamiseks aitab ÜHING kaasa elukeskkonna turvalisusega tegelevate mittetulundusühingute ja liikumiste tekkele ning nende tegevusele, tutvustab kogukonna turvalisuse põhimõtteid, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi ning arendab koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste, politsei ning teiste asutustega. ÜHING on elukeskkonna turvalisusega tegelevaid mittetulundusühinguid ja isikuid ühendav organisatsioon, mis jagab oma liikmetele elukeskkonna turvalisuse alast teavet ja koolitust ning on oma liikmete esindajaks koostööpartnerite leidmisel ja nendega koostöö arendamisel. 2 ÜHINGU MISSIOON ÜHINGU missiooniks on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus. ÜHINGU EESMÄRGID 1. Algatada ja toetada projekte, mille eesmärgiks on turvaline elukeskkond. 2. Edendada ja propageerida kodanikualgatusel põhinevat kogukonna turvalisuse alast
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad
Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö.
Inimeste kooselu vorm on ühiskond. Ühiskond on loodud inimeste poolt, on süsteemne tervik ja on ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas. Juba mitu tuhat aastat tagasi, hakkasid tekkima sugulaskonnad. Sealsed inimesed rajasid koos onne ja töötasid teineteisega koos, et tervel sugukonnal oleks hea elada. Mehed tegelesid söögi muretsemisega ning oma sugulaskonna kaitsmisega. Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast. Sugukonnad arenesid ning neile võis liituda teine sugukond, kus nad pidid teineteisega arvestama ja et kõigega toime tulla, koostööd tegema. Sugukonnas olid kindlad reeglid, mis kehtisid kogule tervikule, nii tuli neil ühesugune elulaad. Nagu tänapäevalgi,olid ka siis sugukondadel omad ülemad või sugukonnapead, kes võtsid vastu otsuseid ja siis niiöelda juhtisid selle sugukonna tegevusi. Nagu meil on president või kuningas.
Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiireimat infot ja mõtlemapanevaid arvamusjutte
formaalse kontrolli järele. 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR 4 Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuuri on mitmeti defineeritud, kuid enamasti peetakse definitsioonides oluliseks rõhutada organisatsiooni liikmetele omaseid ühiseid väärtushinnanguid. Väärtushinnangud on aluseks otsuste tegemisele ja sanktsioonide rakendamisele. Organisatsioonikultuuri määravad teatud kirjutamata seadused, mis on kujunenud koos organisatsiooniga. Seega kujuneb organisatsioonikultuur välja juba organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni kultuur luuakse nii organisatsioonis tervikuna kui igas allüksuses. Põhiliste väärtuste mõju organisatsioonis määrab selle, kuidas
aastal Sotimaal. Ta esindab raamatukogunduse ja infoteenuseid ja nende kasutajaid. Eesmärgid : · soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd · korraldada diskusioone raamatukogu kõikides valdkondades · esindada liikmete huvisid kogu maailmas Põhiülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist. Ühendus on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, ühingu liikmetele ja kõigile, kes on asjast huvitatud. Liikemaks on 53-523 , olenevalt milliseks liikmeks soovitakse astuda. Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations)
aastal Sotimaal. Ta esindab raamatukogunduse ja infoteenuseid ja nende kasutajaid. Eesmärgid : · soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd · korraldada diskusioone raamatukogu kõikides valdkondades · esindada liikmete huvisid kogu maailmas Põhiülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist. Ühendus on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, ühingu liikmetele ja kõigile, kes on asjast huvitatud. Liikemaks on 53-523 , olenevalt milliseks liikmeks soovitakse astuda. Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations)
- Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos olla. Väärtustatud on liikmete poolt pigem sellesse gruppi kuulumine. Liikmed saavad sellistesse organisatsioonidesse kuuludes emotsionaalset rahuldust. - Sekundaarsed organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et inimesed ei koondu sinna mitte emotsionaalsetel vaid pigem materiaalsetel ajenditel. Siin ei ole liikmetele tüüpiliselt esmatähtis mitte kuulumise vajadus antud organisatsiooni vaid see, mida nad organisatsiooni kuuludes nn vastu saavad. Inimeste jaoks on oluline tulemus, mille nimel töötatakse.
olid mehed. Keskmine vanus osalejaid oli 27.8 aastat. Liikmed on omavahel seotud ja leeder on ametlikult määratud. Simulatsiooni osalejad saavad stsenaariumi selgitades, et nad töötavad suures firmas, mis on spetsialiseerunud ohtlike transporti materjalid. Nad on küsitud, mida juhtkond nende organisatsioonis kavandab ehitada sõiduki transpordikonteinerisse nafta firmale. Simulatsioon on sobiv uuringu jagatud juhtimise ja moodustada omatekkimist, arvestades, et liikmetele on antud piisavalt iseseisvust, et välja mõelda oma sõiduki disaini, hallata oma aja ja eelarve, ja läbi viima oma projekti. Tulemused Nagu ennustatud, hinnangud on olulised, et suhete vahel oleks tihedus ja meeskonnatöö käitumine, ja et suhete vahel oleks ka tsentraliseerimine ja meeskonnatöö käitumine. Nende tulemuste suunas on kaks suhe, mis toetavad Hüpoteesi 1 lisandi mõju tihedusele ja tsentraliseerimisele. Hinnang on samuti oluline seos
Oleksime Teile tänulikud võimaliku sponsorluskoostöö eest. Võistluste jaoks vaja minev eelarve on 2500 eurot. See võib jaguneda mitme sponsori vahel, kui olete huvitatud vaid osalisest sponsoreerimisest. See investeering läheks lennupiletite, võistlusmaksu, kostüümide ja majutuskulude peale. Meid aidates toetate Te Eesti püüdlusi rahvusvahelisel laval. Vastutasuks koostöö eest oleme me valmis pakkuma tutvustustrenni nii Teie organisatsiooni liikmetele kui ka nende lastele ning esinema Teie fondi tulevastel pidustustel. Samuti oleme tulevikus valmis Eesti Rahvuslikku Tantsufondi reklaamima isamaalises auditooriumis. Vastame meeleldi Teie küsimustele: Maarit Olbri ([email protected]) ja Karl Lembit Laane ([email protected]). Ootame huviga Teie vastust, Lugupidamisega „Põhjatähed“ tantsutrupp
Juhtimise tööleht 1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B ...
org töötab kiiresti muutuvates keskkonatingimustes. Org saab keskkonda mõjutada poliitilise tegevuse, lobby, kaubandusliitude, avalikkuse ja rekslaami kaudu. 6. Organisatsiooni kultuur väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõttete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. On peamised tõekspidamised, mis org´il kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid selles org´s õigeks ja õppetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus- , mõtlemis- ja käitumisviise. Oluline on org liikmetele omased ühised väärtushinnangud, mis on aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Org kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud, mis keelatud, milline õige, milline vale käitumine. Ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks, vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele
ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri LÕUNA-AAFRIKA Sahara kõrbest lõuna pool paiknevas Ghanas, Nigeerias, Mosambiigis, Angolas jm on levinud traditsiooniline põliselanike kultuur. MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte plaksutamisega peamiselt vabaõhuüritustel. RÜTM Tähtsaim väljendusvahend on rütm. Korraga võivad kõlada erineva meetrumiga rütmimudelid = polürütmia (paljurütmilisus). Ka tantsus võib iga tantsija või tantsijate grupp oma liikumise aluseks võtta erineva rütmi- ostinato. Kasutatakse ka kehapilli. AAFRIKA LAUL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Risto Olavi Rantanen 123366MAHB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näi...
AJEND RAHVAKOGUNE MINE 01 Kell neli oli Toompea lossi plats täis punalippe kandvaid meeleavaldajaid ARNOLD RÜÜTLI 02 Nõuti rahva ette Ülemnõukogu VÄLJAKUTSUMINE MEELEAVALDAJATE esimeest ,,Arnold, võhodi odin!“ (Arnold, tule üksi välja!) 03 EMOTSIOONID SÜNDMUS Näidati näpuga üle kõri Eesti Kongressi liikmetele, viibutati rusikaid, karjuti venekeelseid roppusi TE KULG 04 TUNGITI HOOVI Keegi lossi teenistujate hulgast avas neile värava MIILITSA REAGEERING 05 Suurem osa venekeelne, väikearvuline, passiivne ,,TOOMPEAD 06 RÜNNATAKSE!“ Savisaar helistas raadiotoimetajale, EESTLASTE kutsus eesti rahvast astuma riigivõimu kaitsele SAABUMINE
ühiskonnas On taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise Seksuaalfunktsioon Perekonna ülesanded Majanduslik funktsioon Üha enam peresid alustab oma elu võlgadega koormatuna, sest asjad on kallid. Kui peres on laps, siis tõusevad tema vajadused vanemate omast ettepoole. Peres peab olema osav majandamine, et rahuldada kõigi pereliikmete vajadusi. Majandusfunktsioon Perekonna ülesanded Sotsialiseerimisfunktsioon Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokkuleppeid sõlmida ning täita. Seoses sotsialiseerimisega on rõhutatud vajadust säilitada sugupõlvede vahelist piiri. Laps valib eeskujuks selle, kes äratab temas usaldust ja armastust. Sotsialiseerimisfunktsioon Perekonna ülesanded Hoolitsus Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega lastele
Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja peremees pole seda märganud.
Samuti on töötajad väga abivalmid kõigiga. Töötajate vahel valdavad tugevad omavahelised suhte mis siis väljendus minu arvates sellest, et töötajad ei rääkinud ainult tööasjadest. Valitses sõbralik meeleolu, kus räägiti erinevatel teemadel ning naljatati. Samuti näitab see head omavahelist läbisaamist töötajate vahel kui endised töötajad külastavad kauplust. Organisatsioonikultuur on väga positiivne kuna annab liikmetele identiteeditunde, soodustab kollektiivset panust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust ning aitab organisatsiooni liikmetel aru saada oma ümbruskonnast.
eelarve eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, defitsiidiga eelarve eelarve, milles kavantatavad kulud on suuremaad kui eeldatavad tulud, ühishüve teenus, rajatis, õigus vms, mille olemaolu on kasulik kõigile õhiskonna liikmetele, sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riikliku pensionifondi j haigegassase igalt väljamakstud palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse,
tõsisematele mängudele üle. Mängude eesmärk on pakkuda teile võimalust võtta üksteiselt mõõtu oma võimete tasandil. Mängude väärtus seisneb selles,et tähtis pole võit vaid osavõtt ja mängud ühendavad nii õpingud kui spordi.On üks hea ütlus:et sel ajal kui Jumal mõistust jagas olid mõned trennis,mida teie kohta muidugi öelda ei saa.Oma keha ja vaimu harmoonia saavutamine on ju üks inimlikkuse suurimaid väljakutseid.Olete paljudele naiskodukaitse liikmetele eeskujuks,kes ei julgenud tulla ja oma võimeid proovile panna. Muidugi need mängud annavad teile motivatsiooni harjutamiseks,võistluskogemusi ja enesekindlust, osalemiseks teistelgi võistlustel ja kellel tõesti rohkem huvi,võib isegi ennast proovile panna ja minna juba suurematele jahimaadele.Mängude põhimõte on olnud alati, et kaasata nii uusi kui vanu naiskodukaitse liikmeid.Mängud on olnud iga aasta erinevad ja pakkunud palju põnevust
rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi esimese istungi eestikeelse kõnega. Ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Jaan Poska suri 7. märtsil 1920.
(bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada. Üldiselt oli kontsert väga hea, mulle meeldis, erinevalt sügisel kogetud balletielamusest ei tekkinud kordagi tunnet, et ma enam ei jõua kuulata või et uni oleks peale tulnud. Esinemine oli minu jaoks lihtsalt huvitav, esitatud teoseid oli huvitav kuulata rahvusmeeskoori esituses. Ja kuna
novembril 1918. · Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit · Algselt asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööame ruumides, mis rekvireeriti organisatsio kasuks. Eesti kaitse Liit, selle ülesanded · Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. · seaduslikkude võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanikkude julgeoleku kaitsmisel. · ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine. · oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine · kodanikkudes isamaaliste ja rah e tunnete süvendam · rahva ke alise kasvatuse arendamine · teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pa nakse. Kaitseliidu likvideerimine 1940 · Kaitseliit likvideeriti kui uuele okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega. · Paljud liikmed langesid repressioonide
neid tunnustatakse. Samuti on töötajad väga abivalmid kõigiga. Töötajate vahel valdavad tugevad omavahelised suhte mis siis väljendus minu arvates sellest, et töötajad ei rääkinud ainult tööasjadest. Valitses sõbralik meeleolu, kus räägiti erinevatel teemadel ning naljatati. Samuti näitab see head omavahelist läbisaamist töötajate vahel kui endised töötajad külastavad organisatsiooni. Organisatsioonikultuur on väga positiivne kuna annab liikmetele identiteeditunde, soodustab kollektiivset panust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust ning aitab organisatsiooni liikmetel aru saada oma ümbruskonnast.
mõjutavad ettevõtte võimet saavutada oma eesmärke. Looduskkeskkonna ja ettevõtluskeskkonna seos: Looduskeskkond mõjutab väga palju ettevõtluskeskkonda. Näiteks maastiku, tooraine kaudu.Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist. Iseloomusta tehnoloogilist keskkonda: Tehnoloogiline keskkond on ühiskonnas olemasolev teadmiste ja tegevusviiside kogum toodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks ning müügiks. Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950)
Raju Sorex • Üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine • Loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamine noorte hulgas • Keskkonnakaitseliste ja -hariduslike ürituste korraldamine Kuidas saada liikmeks? • Võivad kuuluda noored alates 16 eluaastast • Vabatahtlikud, aktiivsed ja tegusad inimesed • [email protected] Info jagamine • Üldsusele: - meedia - www.eko.org.ee ; [email protected] Oma liikmetele: - koosolekud - siselist - telefoni teel Kasutatud allikad • http://www.eko.org.ee/ • http://www.eko.org.ee/osalusaabits/index.ph p • http://www.eko.org.ee/2013/02/2012-aasta- keskkonnategu-on-jaaaja-keskus- keskkonnakirve-palvis-sindi-paisu- hurdoelektrijaama-arendaja/ • http://www.eko.org.ee/wp- content/uploads/2009/08/EKO-voldik.pdf • http://sorex.ee/#tegevus Tänan tähelepanu eest!
raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete poolt esile kutsutud püüdest rahuldada teatavaid nõudeid. Inimene võrdleb kasu, mida tema võib oodata ühisettevõttelt selle ohvriga, mida tema peab tooma ühisettevõtte loomisega või selle liikmeks astumisega, ja otsustab küsimuse suuremat kasu silmas pidades Koondised, mis ei tõota otsest kasu liikmetele, võivad koos püsida ainult välise sunni mýjul Karl Marxi kooperatsiooni(ühistegevuse)teooria Marx kirjeldab kooperatsiooni kui kapitalisti palgatud tööliste ühendatud jõupingutust mingi raskuse tõstmisel. Ühistegevuse toime seisneb selles, et koostöös saavutatakse efekt töö tegemise kiiruses - töötegemiseks kulub märkimisväärselt vähem aega. Kooperatsiooni arenemisega vabaneb kapitalist kõigepealt oma kätega tootmisest, niipea kui ta
5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
