Jooksevkonto jaguneb: Kaupade ja teenuste konto kajastatakse kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid ja ostmisel tekkivaid kulusid (sisuliselt langeb kokku netoekspordiga). Tulude konto kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete konto kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega. Kapitali- ja finantskonto Kapitalikonto kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskonto kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud).
tekkivad kulud, mis sisuliselt langeb kokku netoekspordiga rahvamajanduse arvepidamise võrrandis. Tulude konto näitab tootmistegurite, nt tööjõu ja kapitali, kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulud-kulud, sh kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne. Kõik ülejäänud välismajandustehingud, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud jne) ja ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega, kirjeldatakse ülekannete kontol. Kapitalikonto on seotud peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingutega, sh intellektuaalomandi ostmine-loovutamine, võlgade andeksandmised, EL-i abirahad ja muud kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelised kapitaliülekanded. Välisinvesteeringud aga, mis jagunevad otse- ja portfelliinvesteeringuteks, kajastuvad finantskontol
põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuripartei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.
põhikirjast. Parteil on oma keskus ja oma allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga. Kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamus bürokraatlikud parteid. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärgiks endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal kõik partei liikmed valivad antud kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
OWS-i saab vaadelda ka kui välise lobitöö näidet. OWS kasutas rohujuure tasandit, et mõjutada poliitikat ja jõuda oma eesmärkideni. Nad korraldasid aktsioone, mis pälvisid tähelepanu ning mille kaudu üritasid nad mõjutada võimulolijaid. Protestide kaudu õnnestus OWS-il juhtida tähelepanu ühiskonnas üleskerkinud probleemidele. OWS puhul tuleb ära märkida ka piiratud rahalised vahendid, kuna arusaadavalt ei tegelenud liikumine majandustegevusega ning tal puudusid ka otsesed liikmemaksud. Kuna OWS-l puudusid finantsid oma seisukohtade levitamiseks, siis tuli neil mõjule pääsemiseks kasutada intensiivsust ja tegevuse tõhusust. Olematutest majanduslikest vahenditest lähtuvalt pidi OWS leppima ainult vabatahtlike tööga, mis ei ole kahtlemata võrreldav kutseliste lobistide mõjutamisvõimalustega. OWSi puhul võib ka arvata, et neil kehtis "tasuta kaasasõitja" probleem. Inimesed küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
