Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 6 047 kr 5 653 kr 394 kr Sissetulek 1 Sissetulek 2 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek Majapidamine Kuusissetulek kokku 0 kr Hüpoteek või rent 4 500 kr 4 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr 0 kr 0 kr Tegelik kuusissetulek Telefon 350 kr 400 kr ...
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr ...
Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid- erakonna liikmed, kes otseselt juhtkonda ei kuulu, kuid löövad partei elus aktiivselt kaasa. Lihtliikmed- enamasti passiivsed, osalevad vaid mõnedel parteiüritustel ning maksavad liikmemaksu. Erakonna sisedemokraatia- väljendub selles, kuivõrd kaasatakse erakonna liikmeid olulistesse erakonda puudutavatesse otsustesse. Erakondade rahastamine: Liikmemaksud Eraisikute ja ettevõtete annetused Riigieelarve
Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest KUULATI: M.Gerber, kes seletas tegevusvalkondade seadustiku. Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused? 2 Millised on ühingu liikmed ja liikmemaksud? Vastused küsimustele: 1 Tegevusvaldkonna Seadustiku 12 seadus, Tegevusvaldkonna Seadustiku 11 seaduse 2 paragraf 2 Uue liikmeks pakutati arvata Alevtinat Mõis. Liikmemaksu tasumata seoses pakuti ühingust välja arvata Evelin Aaro. Pakutati luua liikmemaksumeeter ja annetusmeeter, et motiveerida liikmeid maksu õigeaegselt tasuma Sõna võtsid: Irina Vaks, Koit Toome OTSUSTATI: 1.1 Uute seaduste võtta arvele 1.2 Uute seaduste hoidma 2.1 Liikmeks arvata Alevtinat Mõis 2
4500.9 Mitteresidentidele 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254 rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254 5 Tegevuskulud 237 058 926 236 701 926 357 000 0 0 0 237 058 926
Sekretariaat Alaline tööorgan, mis valmistab ette dokumente ja eelnõusid, korraldab liikmete koostööd ning põhikirja ning kontrollid nende täitmist Osakonnad Ametiühingute piirkondlikud koostööorganid. Edendavad ametiühingute koostööd Viivad piirkonnas ellu EAKLi eesmärke Värbavad uusi ametiühinguliikmeid Propageerivad ametiühinguliikumist Vahendavad teavet Rahalised vahendid ja nende kasutamise kord Rahalised vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikmemaksud Rahalisi vahendeid kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks, eesmärkide saavutamiseks ja vara haldamiseks majandusaasta eelarve alusel EAKL ei ole riigi ees aruandekohustuslik ega allu riigiorganite kontrollile (va. erijuhud) EAKL ei vastuta liikme varaliste ja rahaliste kohustuste eest Lahkunud või väljaarvatud liikmel ei ole õigust EAKLi varale. Majandusaasta aruanne Majandusaasta lõppedes koostatakse aastaaruanne Juhatus esitab aruanded volikogule kuue kuu jooksul
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
elektroonika, keemiakaubad, masinad. Saksamaa ekspordib eriti suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sõidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Saksamaa maksebilansi analüüsimisel on näha, et positiivse väliskaubanduse bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduslikku kasumit. Poliitiline olukord Saksamaa Liitvabariik , nagu ütleb juba nimigi, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ning terve rida ministreid, kelle kompetentsi kuulub eeskätt kohaliku regiooni elu olu korraldamine, kuid kes kõik ühiselt omavad siiski arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel. Saksamaa on seega föderaalne vabariik
büroo/kantselei/kontor. Erakonna põhikirjas on erakonna eesmärgid. Erakonna programm on tegevuskava, et eesmärke saavutada. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad
nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekaval, 600 krooni; 2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni; 3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 1000 krooni ja täiendav toetus 500 krooni; 4) doktorandil 6000 krooni. (2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2. 32. Spordiklubide kulude ja tulude põhiliigid Tulud: Liikmemaksud Teenustasud Annetus/sponsorlus/reklaam Sihtfinantseerimine Sportlaste auhinnarahad või muud tasu Kulud: Väljamaksed teistele juriidilistele isikutele Liikmemaksud Annetused Toetused, eraldised Vastuvõtukulud Tegevuskulud Väljamaksed füüsilistele isikutele Töö- või teenustasud (sh FIE) Erisoodustused Auhinnad ja spordipreemiad Kingitused, vastuvõtukulud Stipendium
2) Erakonna organisatsioon ja rahastamine. Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti: Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse
rahuvusvahelise koostöö igakülgne arendamine. Euroopa liit- asutati esialgu majandusühendina, kuid on viimasel aastakümnel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. ESTÜ- euroopa söe- ja teraseühendus 1950 a., EMÜ- euroopa majandusühend 1957a ., EÜ- euroopa ühenduseks 1967 a., EL- euroopa liit 1973 a. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 1945 a. See pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Kokku 191 riiki. Ülesanne: liikmesriikide diferentseeritud liikmemaksud. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Sõjalis-poliitiline liit. Kokku 24 riiki. WTO- Maailma Kaubanduseorganisatsioon (World Trade Organization) 1948 a. Ülesanne: tollimaksude vähendamine. Kokku 180 riiki. Maailmapank- (world bank) 1944 a. Kokku 183 riiki. –maailma pangaga liitujad peavad olema ka Rahvusvahelise Valuutafondi liimed (international monetary fund). Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon- (association of south east asian nations – ASEAN) 1967 a
arengut ja võimaldada juhirolle ühingus ja infoühingutes. Nad on keskendunud informatsiooni tähtsusele kui eluks vajalikule allikale tänapäevases kõrgtehnoloogia ajastul. Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks.
arengut ja võimaldada juhirolle ühingus ja infoühingutes. Nad on keskendunud informatsiooni tähtsusele kui eluks vajalikule allikale tänapäevases kõrgtehnoloogia ajastul. Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks.
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2 2004 9685,274 10272,28 94,2 2005 11181,74 11181,74 100,0 2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16...
Hilja isa, Eesti esimese iseseisvusaja kõrgem ohvitser major Karl Lind tuli neid üks päev koju kutsuma. Selleks koduks oli Nõmmel Taara tänaval asuv ühepereelamu, mille Hilja vanemad olid 30. aastate lõpus ehitanud. Seppo läks tööle Tallinna II Linnahaiglasse ehk Tõnismäe haiglasse, mis oli 10 voodikohaga väike traumaosakond. Esimesel aastal pärast Tartust lahkumist visati Seppo Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist välja, sest tal olid ilma ,,mõjuva" põhjuseta kolm kuud liikmemaksud maksmata. Juba Tartu ülikoolis õppejõuna töötades oli ta mõelnud luumurdude kokkukasvatamise peale, et sellele peaks olema mingi tõhusam meetod. Oma tulevaste kuulsate aparaatide konstrueerimisel hakkas ta pihta täitsa algusest: ta kritseldas neid paberile ja sobitas neid röntgenülesvõtetele. ,,Aga ma ütlesin, et sina ära mind õpeta, muidu tulen mina ka operatsioonilaua juurde ja hakkan õpetama, kuidas opereerida," ähvardas püssimeister Karl Koppelmann, kellega Arnold Seppo
Ühenda omavahel sobivad paarid: ASEAN Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon WTO Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon OPEC Maailma Kaubandusorganisatsioon Analüüsi diagramme ning vasta järgmistele küsimustele Miks maksab Saksamaa Euroopa Liidu riikidest kõige suuremat liikmemaksu? Miks on Hispaania ja Hollandi liikmemaksud peaaegu sama suured? Millest lähtuvalt arvutatakse Euroopa Liitu kuuluvate riikide liikmemaksud? Miks on Euroopa Liit huvitatud laienemisest? Mida on Eesti võitnud / kaotanud seoses EL-ga liitumisel? Milliseid võimalusi pakub Euroopa Liitu kuulumine Eesti: a) tööjõule b) majanduslikult mitteaktiivsele rahvastikule c) põllumajandusele d) turistile e) kogu riigi majandusele? 44
põhimõtetel, milles kõik osalised on ühel meelel. (Edmund Burke; 18. sajandi lõpp) Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmere ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. (Erakonnaseadus; 1994) Erakonna vahendid Materiaalsed vahendid • Liikmemaksud • Eraannetused • Toetus riigieelarvest Inimressursid • Liikmeskond • Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis
partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.
alates 01.08.09 On nad vastavalt 2,8% ja 1,4%. Igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr on 2009 aastal 2250 krooni. Kuupalga alammäär on täistööaja korral 4350 krooni. Töötaja, avaliku teenistuja ja füüsilisest isikust ettevõtja minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa kuumäär on 2009 aastal4350 krooni. 32.Missugustele ettevõttete kululiikidele on kehtestatud seadusega maksupiirangud ja milliseid ? · kingitused · annetused · ametiühingu sisseastumis ja liikmemaksud · sponsorabid nendele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nimekirjades, kusjuures piirimääraks on 3% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt st kogusummas arvestatud palkadel ettevõttes. Arvestus toimub aasta algusest. Aastalõpu tuludeklaratsiooniga tehakse ümberarvestused. Piirimäärad on antud ka vastuvõtukuludele. Need on 2% ettevõttes arvestatud perioodi jooksul palkade
rahvusvahelisel laevaomanike turul". Mugavuslipu kriteeriumid: "1. Registreerimismaa lubab mittekodanikele omandada või/ja hoida kontrolli all omi kaubalaevu; 2. Registreerimine on lihtne. Laeva saab tavaliselt registreerida konsulaadis väljaspool riiki. Sama tähtis on see, et ei ole piiratud registrist registrisse ülekandmine omaniku soovil; 3. Tulumaksu laevade pealt kohati ei võeta või need on madalad. Registreerimistasu ja igaaastased liikmemaksud, mis baseeruvad laeva tonnaazil, katavad tavaliselt vaid vastavaid kulusid. Võib olla antud ka garantii või vastuvõetav kokkulepe tuleva maksuvabaduse kohta; 4. Registrimaal on väike mõjuvõim rahvuslike nõuete kaudu registreeritud laevastiku suhtes mõnedel ettenähtavatel asjaoludel (kuigi väga väikeste maksude saamine suure tonnaazi pealt võib põhjustada olulist mõju rahvuslikule tulule ja maksebilansile);
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8
o Eestis algab eelarveaasta 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks. Lisaeelarve koostatakse, kui on tekkinud eelarve ülejääk, st on laekunud rohkem tulusid kui planeeriti. Maksude maksmine on kohustuslik Tulud: Sotsiaalmaks, käibemaks, riigi majandustulud, tulumaks,aktsiisid,edasiantavad tulud Kulud: Sotsiaalne kaitse, valitsussektori teenused (rahanduspoliitika, liikmemaksud jne), riigikaitse,avalik kord ja julgeolek ( politsei- ja piirivalveamet, kohtud, pääste),keskkonnakaitse, kultuur ja sport, majandus, haridus, tervishoid Praeguse seisuga ületab import ekspordi. Aasta jooksul on eksport kasvanud 2% ja import 3% Eksporditakse elektrikaupu, puitu, põllumajandussaadused, toidukaubad.(Rootsi, Läti, Soome, Saksamaa, Mehhiko) Imporditakse elektriseadmeid, transpordivahendeid, toidukaupu.(Soome, Saksamaa, Holland)
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8
· Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2. eraannetused 3. eraldised riigieelarvest · inimressurs Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata. SG(survegrupp)- keskendub ühele valdkonnale või probleemile. SG- võib olla ka põhikiri, kuid liikmsekonda on raske määratleda Lobism ehk kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide kaudu. Survegrupid jagunevad kaheks: 1. kategooriagrupid
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13 D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes, reklaamkulud ja logistikakulud.
4 Mahaarvatavad kulud...........................................................................................................................16 2.4.1 Eluaseme laenu intressid ..................................................................................................................16 2.4.2 Koolituskulud.................................................................................................................................. 17 2.4.3 Ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud....................................................................................17 2.4.4 Kingitused ja annetused....................................................................................................................17 2.4.5 Elatis.................................................................................................................................................18 Saadud elatis...........................................................................
Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale; lubatud on teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada tegevushaarde järgi: 1) massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal annavad kõik partei liikmed oma hääle oma partei kandidaadile;
7210 Maksuametile intressid Kulud 7220 Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Kulud 7230 Kingitused ja annetused Kulud 7240 Tulumaks kingitustelt Kulud 7310 Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega Kulud 7410 Maamaks Kulud 7510 Ühingute liikmemaksud Kulud 7610 Trahvid ja viivised Kulud 7910 Muud ärikulud Kulud 7920 Ümardamisvahed Kulud 8100 Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110 Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil. (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 44. Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud? §51 ja §52 Mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; Väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; Kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; Kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
rahastatavate projektide lõpetamine 2014 ja 2015 aastatel, summades 21,6 mln ja 14,3 mln vastavalt ning teehoiukava 2010-2013 jätkutegevused Topi ristmikul ja Kroodi sõlmes 2014-2015 aastal, summades 12 mln ja 3,4 mln vastavalt. 4.1.3 Administreerimine Administreerimiskulud sisaldavad Maanteeameti tegevuskulusid, sh liiklusregistritoimingud, hoonete ülalpidamine, sideteenused, juriidilised teenused, kulud audititele, liikmemaksud, infotehnoloogiakulud jne. Administreerimiskulud sisaldavad ka teehoiuga otseselt mitte seotud investeeringuid - sh investeeringud infotehnoloogiale, kiiruskaameratele, hoonetele, sõidukitele. 20 Maanteeamet, lisaks teehoiu korraldamisele, koordineerib ja korraldab muuhulgas ühistransporti, liiklusregistri, riikliku teeregistri ja maanteemuuseumi tegevust ning riikliku järelevalvet ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate
seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; pistis ja altkäemaks; mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 45
3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud)
mööbli kulum. Ärikuludes ei olnud ettevõte vaatlusperioodil kajastanud ühtegi kannet. Ettevõtte finantsjuhiga läbi viidud intervjuu käigus sai töö autor teada, milliseid kulusid ärituludes kajastatakse. Finantskandeid oli ärikuludes 2019 aasta jooksul vähe, seal oli kajastatud ainult liikmemaks Eesti Väikepruulijate Liidule summas 50,00 eurot. Kulukanne oli kirjendatud kontol 75110 „Ettevõtlusega seotud liikmemaksud“: D Ettevõtlusega seotud liikmemaksud K Võlg tarnijale. Muudes finantskuludes kajastati vaatlusperioodil igakuiselt kuludes Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt antud garantii lepingutasu. See kulu oli võetud raamatupidamises arvele bilansis ettemakstud kuludesse ning raamatupidaja poolt oli tehtud finantsarvestuses enne aruande kuu sulgemist kulukanne: D muud finantskulud kasumiaruandes K ettemakstud kulud bilansis. Töö autor tegi järelduse vaadeldes algdokumenti, mis olid seotud finantskulude kannetega,
7210Maksuametile intressid Kulud 7220Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Kulud 7230Kingitused ja annetused Kulud 7240Tulumaks kingitustelt Kulud 33 7310Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega Kulud 7410Maamaks Kulud 7510Ühingute liikmemaksud Kulud 7610Trahvid ja viivised Kulud 7910Muud ärikulud Kulud 7920Ümardamisvahed Kulud 8100Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud
Erisoodustus või ettevõtlusega mitteseotud kulu? Erisoodustused (TuMS § 48) Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed (TuMS § 51, 52) erisoodustus on igasugune kaup, teenus või mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga ettevõtlusega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast eluasemekulude täielik või osaline katmine väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub
531 - intressid; 532 - ülekannete teenustasud; 533 – panga arve/-te hooldustasud; 534 – üüritasud; 535 – sihtotstarbelised maksed 539 – muud rahastamisega kaasnevad kohustused. 540 - Kindlustustasud 541 - kinnisvara kindlustus; 542 - kohustuste kindlustus; 543 - CAR (ehitustöövõtja koguriski kindlustus); 544 - vara kindlustus; 545 - töötajate elukindlustus; 549 – muud kindlustused. 550 - Liitumistasud (ühekordsed) ja liikmemaksud (regulaarsed): 551 - elektrienergia; 552 - muud energialiigid; 553 - vesi ja kanalisatsioon; 554 - andmeside ja kommunikatsiooni süsteemid; 555 - liikmelisus organisatsioonides; 559 – muud liitumistasud ja liikmemaksud. 560 - Sanktsioonid: 561 - trahvid; 562 - viivised; 563 - kahjutasud; 569 – muud sanktsioonid 570 – Kinnisvaraobjekti haldusmudeli loomisega seotud otsused: 571 – korteriühistu asutamine; 572 – hooneühistu asutamine; 573 – valitseja määramine/valimine;
Jooksevkonto jaguneb: Kaupade ja teenuste kontodel kajastatakse kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid ja ostmisel tekkivaid kulusid Tulude kontol kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete kontol kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-iabirahasid jne). Kapitali- ja finantskonto Kapitalikontol kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine),võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist
põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.
Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe. Audiitorkogu võib omada vara. Vara allikateks on kohustuslikud liikmemaksud audiitoritelt, audiitorite distsiplinaarkaristustest laekuvad trahvid, audiitorkogu vara paigutamisest saadav tulu, saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine
Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe. Audiitorkogu võib omada vara. Vara allikateks on kohustuslikud liikmemaksud audiitoritelt, audiitorite distsiplinaarkaristustest laekuvad trahvid, audiitorkogu vara paigutamisest saadav tulu, saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine
on teatud piirides maksuvaba · Muud annetused maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga · Kõik annetused deklareeritakse Ettevõtlusega mitteseotud kulud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste täitmiseks ning väljamaksed, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Peamiselt on tegemist järgmiste kuludega: · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · maksuintressid · kingitused · annetused · MTÜ liikmemaksud, kui osalemine ei ole otseselt ettevõtluseks vajalik; · kulud, millel ei ole algdokumenti (sh ka ainult maksekviitung) või algdokument on puudulik; · ettevõtluseks mittevajalike kaupade ja teenuste ostmine · vastuvõtukulud · tehingud offshore firmadega Enne tuleb kindlasti kontrollida, et need kulud ei liigituks erisoodustuseks
Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe. Audiitorkogu võib omada vara. Vara allikateks on kohustuslikud liikmemaksud audiitoritelt, audiitorite distsiplinaarkaristustest laekuvad trahvid, audiitorkogu vara paigutamisest saadav tulu, saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine
3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. · Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud)
Väikepartei - nõrga organisatsioonilise struktuuriga, vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei - liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja allorganisatsioonid. Partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, lubatud on teisitimõtlemine. Diktatuuriline partei - rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, liikmemaksud ja põhikiri. Parteisid võib jagada ka tegevushaarade järgi: Massiparteid - 20.saj keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Eesmärgiks oli uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal parteid liikmed valivad antud kandidaati. Laiahaardeparteid - teke 1970. aasta. Kutsuti inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poole hääletajaid meelitada
väljamaksetelt? Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. (TuMS § 51 lg 1) 22 Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on: (TuMS § 51 lg 2) - TuMS § 34 p-des 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed; (TuMS § 51 lg 2 p 1) - mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; (TuMS § 51 lg 2 p 2) - väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; (TuMS § 51 lg 2 p 3) - kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; (TuMS § 51 lg 2 p 4) - kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. (TuMS § 51 lg 2 p 5)
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
