koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu. Tähtsaks sai ka kalapüük. 10. 60 000 50 000 a. Tagasi asustati Austraalia 11. 45 000- alguse sai nüüdisinimeste asustus Euroopas 12
Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud)
AASIA „TAPJA“-VAPSIK (VESPA VELUTINA) KOOSTANUD: ELIISABET OJAR KES ON VAPSIK? • Vapsik (Vespa crabro) on ühisherilaste sugukonda kuuluv liik herilasi. • Vapsik on suurim Kesk-Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 mm, töölisel 18–25 mm ja meessoost isenditel 21–28 mm. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks. Vapsikul on apelsinikarva kollakaspruun pea, must rindmik ja kollastel tagakeha loogetel tumepruunid laigud taha väljaulatuvate tippudega. • Aiakahjurite hävitajatena teevad nad tänuväärset tööd tassides oma pessa vastsete toitmiseks sitikaid-putukaid
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi
Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioonid 2
vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Kaitseala maa-alad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid eesti 2004 a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealuste liigid ja üksikobjektid. Taastumatud loodusvarad metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused jt
Põrandapind Vajalik kogus, Ruumi kood Katte kood Ruumide arv kokku Katte liik arvestades kadu R_101 PAR_25 3 60,00 Parkett 61,80 R_105 PVC_13 1 15,40 PVC 16,94 R_111 LAM_33 23 634,80 Laminaat 685,58 R_203 PVC_02 13 145,60 PVC 160,16 R_206 LIN_26 12 192,00 Linoleum 203,52
NEANDERTALLASED Marko Tarkin Kert Kurist 9.A Kes on neandertallane? Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimeset, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallase omadused Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu
Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused
karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul. Marju võib kuivatatult kasutada teena C-vitamiini allikana.
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
KOOKOSPALM KOOKOSPALM · Palmilaadsete sugukonna kookos palmi perekonna ainus liik. · Kuni 30 m kõrgune · Lehed kuni 5 m pikkused ja 2 m laiused · Vili on kookospähkel · Õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim
Laineenergia Eliis Penek, Karl-Hendrik Mäeküngas ja Alex Tervinsky Mis on laineenergia? Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Laineenergia eelised 1. Energiatihedus 2. Kättesaadavus 3. Ennustatavus 4. Ruumikasutus 5. Visuaalne efekt väljakutsed 1. Raske keskkond opereerimiseks 2. Kallis tehnoloogia 3. Laineenergia võimsuse varieerumine aasta keskmine laineenergia võimsust üle maailma Innovatsioon Laineenergiat muundava laeva ideemudel. Arenenumad tehnoloogiad ja Absorber Point nende tööpõhimõte
SIPELGAD Üldinfo · Sipelgad kuuluvad putukate hulka. · Sipelgaid on umbes 14000 liiki. · Elavad kolooniates. · Emased munevad mune. · Toiduks on tõugud, lehed, seened ju muu selline. · Pikkus: Kuningannal 27-29mm, töölistel 14- 26mm ja isastel 17-21mm. · Kuninganna ja töölised on kuldse- mustakirjud. · Tiivad on ainult isastel ja viljastamata kuningannadel. · Kuninganna toodab mune, töölised on viljatud. LIIK RÄND TÖÖSIPELGAD AEDNIKSIPELG VAARAOSIPELG SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD TÄHTSUS SÖÖVAD KAITSEVAD KASVATAVAD PALJUNEDA KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD ...
Vereanalüüs · Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne);
EKSEEM Ekseem on nahapõletik Põhjuseks peetakse endogeenseid tegureid Sageli tekib inimesel, kellel on eelsoodumus Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni Mõlemal vanemal haigus-lapsel 70% tõenäosusega Kuiv nahk nahabarjääri kahjustuste tõttu Nahas vähe keramiide (suur aurustumine) Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE
MÕISTED: 1. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 2. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 3. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 4. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite
väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks) 4. Taastamine (Wilson 1992) 6. Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust 1.Elurikkus ehk looduse mitmekesisu tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist) 3.Evolustioon peab jätkuma ( Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimiseni ja elurikkuse uurenemiseni) 4.Elurikkusel ja ka liikidel kitsamalt on iseväärtus NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5. 7. Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada,
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
20-25% Miks on automatiseeritud tehaste käivitamise juures kommunikatsioonivigade osatähtsus suurem kui süsteemi testimisel selle tootja juures (Factory Acceptance Test)? süsteemi operaatorid ei osalenud testimisel Milline loetletud valdkondadest ei sobi valdkondade teooriasse? valmistamise valdkond Millise materjali kilo hind on loetelus kõige suurem? roostevaba teras Milline sõnapaaridest vastab tõlkeliselt KANSEI tehnikale? tunne loomus Milline optimeerimise liik ei sobi sünergiapõhise optimeerimise konteksti? Statistiline Millisesse allloetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? üldine projekteerimise metodoloogia Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Kolme Milles saadi tootekeskse projekteerimise näites mootori sisselaskesüsteemi moderniseerimisel suurim protsentuaalne kokkuhoid? koostamise maksumuses
· Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline. · Ta sööb leherikkaid taimi, oksi, võsusid, ogalisi põõsaid ja vilju. · Must-ninasarvik aitab vähendada puittaimede hulka, jättes rohkem ruumi rohttaimedele, mis on toiduks teistele loomadele. Triinu Bergmann Ohustatus · Must ninasarvik on ohustatud liik, sest neid on läbi aegade kütitud nende sarvede pärast. · Alates aastast 1970 on nende arvukus vähenenud ligi 96%. Triinu Bergmann
aiasober. Berberis hästi põuda, põhjapoolkera liike tuleks ee/liigikirjeldused/33 ei talu parasvöötmes. kasvatada 9 pikaaegseid Kõige avapäikeses, üleujutusi ja külmakindlamaks igihaljaid seisvat vett. peetakse Juliana poolvarjus. Vähenõudlik kukerpuud. Kasvab meil liik mulla ja metsaservades niiskuse suhtes. päikeseküllast el kasvukohtadel , üksikute põõsastena jäätmaadel,
2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
Kirikumuusika Muusikateos on tervik, mis kujuneb ajas. Zanr on muusikateose liik ja see määrab esitajate koosseisu. Näiteks instrumentaalmuusika jagineb sümfooniliseks muusikaks, kus mängib terve orkester ja instrumentaalkammermuusikaks, kus mängib kammerkoosseis. Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia
Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005) 7. Jarmo Reha (2014) 8. Simeoni Sundja (2014) 9. Ragnar Uustal (2014) 10.Marika Vaarik (2009)
................................................................................6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kasutatud allikad...................................................................................................................... 11 1. Sissejuhatus Eestis esineb looduslikult ainult üks vähiliik, jõevähk (Astacus astacus (L.)). Jõevähk on Loodusdirektiivi V lisa liik, see tähendab liik, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Jõevähk on vastavalt Berni konventsioonile, EL elupaiga direktiivile ja IUNC Punasele Raamatule kas ohustatud või ohualdis liik, mis näitab selle liigi kõrget looduskaitselist väärtust ning mitte ainult Eesti mastaabis. Jõevähil on tähtis osa veekogu ökosüsteemis. Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist
Rõngata kärbseseene valget teisendit ei soovita siiski ärasegamisohu tõttu valge kärbseseenega kellelgi söögiks korjata- viljakehade vanusestolenevalt võivad tunnused alt vedada ja see võib osutuda saatuslikuks. Rõngata kärbseseen on ise muidu värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraaliast seni veel leitud pole. 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen 5 Teine laialt levinud rõngata liik on kahevärviline kärbseseen(A. Battarrae Boud.), mille oliivpruuni kübara (kuni 12 cm) heledam rihveljas servaosa on keskosast eraldatud silmatorkava tumepruunikontsentrilise vöödiga; muudelt tunnustelt ja samuti levikult rõngata kärbseseenega sarnane. Värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.1.3 Oranz kärbseseen Ilus rõngata liik on oranz kärbseseen (A. Crocea (Quél.) Singer), millel on ere, oranz kübar (kuni
nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.)
Mõlema sugupoole tagatiibade alaküljed on kaetud rohekas- hallide täppidega. Reseedaliblikat võib kohata meil juunist augustini, augustis lendavad ka kevadise rändelaine kohalikud järglased. Lendab orunõlvadel, raudteetammidel ja teeservadel. Liblikad peatuvad nektari imemiseks õitel (lutsern). Röövikud toituvad reseedaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (valge reseeda, kollane reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk. Meie kliimas ei suuda see liik kahjuks talve üle elada. (Viidalepp, Remm 1996: 204) Eelmisel aastal leidis minu isa vaid ühe isendi 1. oktoobril lutsernil toitumas. 5 Reseedaliblikas lutsernil nektarit imemas 31.08.2013. 2.3. Ruuge- võiliblikas (Colias crocea) Võiliblikate perekonna liigid elavad enamasti stepis mõned liigid ka tundras ja mägedes. Eriti palju on neid Taga- Kaukaasia ja Kesk- Aasia faunas kus nad koonduvad mägisteppide ja
neil on piiratud häälitsemine. Paaritumis hüüud puuduvad ja ainsad helid, mis nad kuuldavale toovad, on piiksud ja sädinad, kui neid rünnatakse või tülitatakse. Arvatakse, et nad suhtlevad rohkem nagu salamandrid, kui konnad, kasutades keemilisi signaale, et saada aru üksteise suurusest. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html, 04.10.2009). 1.1.1.Archey konn Archey konn (lad.k. Leiopelma archeyi) on väikseim liik pärismaistest konnadest pikkusega kuni 3,8 cm. Nende levila on Uus-Meremaa põhjapoolse saare kahes regioonis Coromondeli poolsaarel ja Whareorino metsades. Seal elavad ka Hochstetteri konnad. Nad eelistavad elada üpriski kõrgetel aladel, u. 400-1000 m üle merepinna Uus-Meremaa pärismaistes metsades. Nad elavad maa peal ja on öise eluviisiga. Oma munad munevad nad märgadele aladele maa peal nt. kivide või kändude alla. Nad hoolitsevad oma noorte eest, kullesed jäävad oma isa
ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks loodusressursside ületarbimine rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES võõrliikide invasioon üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas suurenenud haiguste levik üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus;
kopeeri. Maalikunst jaguned: · Monumentaalmaal (laemaalid, mosaiikpannood, suuremõõtmeline graffiti) · Tahvelmaal sh. Lõuendmaal kõige levinum maalikunstiliik ja võib kaasajal omandada väga suuri mõõtmeid. · Miniatuurmaal väikemaal. See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal )
Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile Missa jumala kiituse teos Tantsusüit mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos
Müüonneutriino Füüsika Marjete Kuusk Müüonneutriino tekkimine Müüon negatiivse või positiivse elementaarlaenguga metastabiilne elementaarosake, kuulub leptonite hulka. Müüoni avastas C.D.Anderson kosmilises kiirguses, kus ta tekib piioni lagunemisel. Piion - kõige kergemad mesonid ja nad on nukleonide vaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomitus. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest) Müüonneutriino tekkimine Positiivse piioni lagunemisel tekib koos positiivse müüoniga alati ka müüonneutriino. Viimase antiosake tekib koos negatiivse piioni lagunemisel koos negatiivse müüoniga. Müüonneutriion Müüon neutriinol on lepton laeng Leptonlaeng (nimetatud ka leptonarv) ...
Liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnad Tegusõna liik Näided Lauses kasutamine Lihttegusõnad koosnevad ühest nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, Lauses on alati 2 kohas. Nt: (liht- või tuletatud) tüvest koosnema, põgenema, varjama, Poisid elavad Narvas. Pärast (sõnast) . varjuma, logelema tundi läksin koju
teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide valmistamiseks. ROOMAJAD Bissa · Bissa on kõige enim ohustatud merikilpkonnaliik. · Nad on umbes 90cm pikkused · Olid kunagi levinud üle maakera, nüüd on väga haruldane ja ohustatud liik. Kuuba krokodill · Nad võivad ulatuda pikkuseni 2-3,5 m. · Krokodillid on Kuuba seadusega kaitstud. · Nad on saanud ohustatuks, sest nad pandi elama kokku sookrokodillidega.
+ ? Agrobacterium + + + ? Nitrobacter + + Rhodospirillum + + + Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + + Vibrio osad liigid + fakultatiivne anaeroob Yersinia pestis mitte kõik + fakultatiivne anaeroob Salmonella
Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otsene ja moondeline areng. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Reageerimine ärritusele. Keerukas organiseerituse tase- molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Populatsioon ongi orgaismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. TEADUSLIKUD FAKTID- probleemi püstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hüpoteesi sõnastamine, kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine,
kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastaseks 50-75 cm pikkused Vaenlaseks rott Video elavatest fossiilidest Kasutatud materjalid http://www.littlethings.com/dino-freaks/ https://www.youtube.com/watch?v=8xFskphje5A https://prezi.com/xamd9hw5zlaj/jaapani-amblikkrabi/
saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragöödia-kurbnäidend, kus peategelane hukub ebavõrdses võitluses. Uudis-ajakirjanduse liik, mille eesmärk on edastada teade. Valm-luuletus või lühike jutt, kus tegelasteks on loomad, kes kujutavad inimesi, see on allegooria. Vanasõna-rahvaluule lühivorm, mis on lühike õpetuslik lause. Võrdlus-nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel, sidesõnade kui ning nagu abil.
Surju 2014 Minu kilpkonn Kipsi Anne-Belle Ilves Andmed Isane Täisnimi: Kipsi-Paksu-Jonni-Miisu Punakõrv kilpkonn Vanus 16 a. Värvus roheline Pikade küüntega Elab vees Saamislugu Kui mu vend väike oli tahtis ta väga endale kilpkonna. Seega otsustas mu venna isa ,et kingib talle kilpkonna Selle kilpkonna saime me 16 aastat tagasi ,õigemini sai selle mu vend endale sünnipäevaks kui ta oli väike. Sellest ajast peale on see kilpkonn meiega elanud. Kuuluvus Liik: Kilpkonn Sugukond: Kilpkonn Selts: Kilplane Riik: Loomariik Eluviis Ta elab akvaariumis ,talle meelidib leige vesi. Ta sööb kassikrõbinaid ja elus kalu. Kui päike paistab akvaaruimisse ,ronib ta kivi peale ja võtab päikest seal. Suvel käib ta päevas kaks tundi väljas jalutamas. Ta neelab toidu tervelt alla. Kui ta magab ,on tal silmad lahti. ...
automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmistes töökodades. OLULINE!
Kõre ehk juttselg-kärnkonn Ajalugu Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku. Liigi kirjeldus Et kõre on videviku ja ööloom tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus "krrr-krrr" meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-kärnkonn osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule
NAFTA Urve Varik Nafta liik. Nafta on fossiilne kütus. Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Nafta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Naftavarud 2014. aasta seisuga on naftavarud kõige suuremad: Saudi-Araabias- 261,9 barrelit Iraanis- 125, 8 barrelit Iraagis- 115 barrelit Suurimad nafta tootjad: Saudi Araabia Venemaa Ameerika Ühendriigid Iraan Mehhiko Hiina Norra Kanada Suurimad nafta eksportijad 2012. aasta seisu järgi: Saudi-Araabia- 8,865,000 barrelit päevas Venemaa- 7,201,000 barrelit päevas Iraan- 1,808,000 barrelit päevas Suurimad nafta importiad 2010. aasta seisu järgi: Euroopa Liit- 11,658,750 barrelit päevas USA- 8,527...
suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris Sellel ajal liituvad ka kuldid karjaga Sellel ajal võitlevad nad emaste pärast üsna vägivaldselt Vaenlased Metssea vaenlasteks on: INIMESED KARUD HUNDID Põrsastel on vaenlaseks:
Nordic Hotel Forum Radisson BLU Hotel Asukoht Tallinn, Viru väljak 3 Tallinn, Rävala pst.3 Hotelli liik Äri- ja konverentsihotell Äriklassi hotell Tärnide arv 4 tärni 5 tärni Korruste arv 8 24 Numbritubade arv 267 208
Tuuleenergia kasutamine Jaak, Remy, Natalia, Grete Tuuleenergia Tuuleenergia on taastuvenergia liik, kusjuures tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuult tuleb kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Tuuleenergia kasutamise eelised
liivakuklane on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja
Kuulub kolmandasse kategooriasse. Laanepüü: Eestis mandril kõikjal levinud. Hiiu- ja Saaremaal üksikutes kohtades. Eestis on üldlevinud ja arvukas haudelind. Nende arvukus on langenud karmide talvede tõttu. Praegu Eestis 20 kuni 30 tuhat paari. Tegutseb nii maapinnal kui ka puudel. Talve veedab lepa- ja kasepuistutes. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Suvel toitub rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest aga talvel lehtpuu pungadest. Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Valdavalt ikka kevadel. Haub ainult emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb kuni 15 muna. Pojad on pesahülgajad. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Peoleo: Levinud üle kogu Eesti. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Elutseb ja rändab paariti. On päevase eluviisiga. Eestis on rändlind, saabub meile mai keskel. Lahkub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
