põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Paljudel juhtudel on selline definitsioon küllaldane, kuid tihti kasutatakse täpsemaid, võrdlevamaid mõõte nagu DNA järjestus, morfoloogia või ökoloogiline niss. Paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks. Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutud ka teisi variante, nt taimede puhul õite sarnasust. Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas).
Mis on liik? Liik on looduses reaalselt eksisteeriv organismirühm või rühmade kogum, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond, üldine feneetiline sarnasus ning kellel on ühine levila, põlvnemine ja oma kindel evolutsioonisuund. Liike on inimesed eristanud juba aastatuhandeid, seda erinevatel vajadustel näiteks vajadus eristada söödavaid organisme söömiskõlbmatutest. Üsna kindlapiirilise määratluse
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks ...
Rohe-tondihobu
docstxt/135334952171.txt
BAMBUSE MASSAAz Bambuse massaaz e. Bamboo massaaz Bambuse massaaz on vana massaazi tüüp, milles lähtutakse vanadest Hiina printsiipidest ning filosoofiast. Bambuse massaz on lõõgastava, rahustava, vettväljutava ja taaselustava toimega. Tegu on jõulise, biostimuleeriva ning elustava massaazitehnikaga mida võib teostada nii eraldi kogukeha massaazina kui ka nii enne või hoolduse lõpetuseks näole ja kehale. Bambuse massaz on heaoluhooldus, mis sobib igas vanuses inimestele (imikutele, lastele, rasedatele naistele, vanuritele). Eriti sobib see sportlastele kuna protseduur on rahustavatele ja lõõgastavatele omadustega suurendades neuromuskulaarsete vaevuste leevendamist. Samuti sobib bambuse massaaz hästi turses või kiulise tselluliidi kolletes kuna massaaz on reaktiviseerivate ja vettväljutavate omadustega. Bambuse massaazil on oluline lümfo-dreneeriv ehk jääkaineid väljutav mõju, mis kombineeritud...
Sirmikud Sirmikud on soomustega kaetud,suurte kübaratega ja kõrgete jalgadega seened.Eoslehekesed ei ole jala külge kasvanud.Jala ülaosas on lahtine suur rõngas, mida võib liigutada pikki jalga üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehm...
Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele: Kõik organismid on omavahel seotud Inimesed saavad loomadelt ja toiduahelate kaudu
Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda Looduskaitseala pindala on 412 ha Moodustati 2007. aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
vaesusest, näljast ja kõrgest suremusest on välistatud kui ei toimu väga kiireid erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi. Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on "looduses" 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale. Tuleb kas suremust suurendada või sündimust vähendada. Üleskutse suremuse suurendamisele on ilmselgelt ebaeetiline, seepärast jääb üle mõjutada sündimust, põhilised abinõud selleks on alljärgnevad: pereplaneerimine Selle alla käib pere nõustamine ja ka igakülgne arstlik teenindus, nt eostumisvastaste vahendite jaotamine jms
Euroopa naarits ... Euroopa naarits *Euroopa naarits on üliharuldane. *Tüvepikkus on 32... 43 cm. *Sabapikkus on 12... 19 cm *Elutseb väiksemate puhtaveeliste jõgede ja ojade kallastel, mille kaldad on uhutud järskudeks ja milles on mahalangenud puid ja oksi. ·Toituvad peamiselt kaladest, vähkidest, limustest, lindudest, pisinärilistest. Toidukülluse korral soetab endale varusid. http://www.youtube.com/watch ? v=6M_r6NG9Flc&feature=rela ted *Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. *Tiinus kestab keskmiselt 43 päeva, poegi on tavaliselt 45 *Pojad sünnivad hästivoodertatud urus. *Naaritsa emasloomad võivad paarituda mingiga, kuid sellel juhul looted hukkuvad. *Pojad on vähearenenud, saades nägijateks alles 35 päeva vanuselt. *Imetatakse poegi kuu aega. *Suguküpsus saabub järgmisel kevadel. * Naaritsad elavada maksimaalselt kümne aasta vanuseks. *Naaritsaid võivad ohustada suuremad kiskjad ja ...
Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb
nende elu- ja kasvupaiku ning rajada kaitsealasid. Seejuures on igale rahvale jäetud eesõigus omaenese loodusrikkuse eest hoolitseda. Eestis hävinud liigid Abakala punakurk-kaur Tarvas Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Metsamaa kasutuselevõtt põllumaana. Kui liik osutub inimesele ohtlikuks või tülikaks, siis ta lihtsalt hävitatakse. (nt kahjurputukad) Väljasuremine sõltub ka liigist endast. Enamasti surevad liigid välja ka oma suure kasvu, aeglase sigimise, spetsialiseerunud toiduvaliku ja kitsa leviala tõttu. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju, haruldaste liikide kollektsioneerimine, dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid
Mõisted Maakunst kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid . Performans-Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Tootedisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on
3. Kõrbete tüübid Liivakõrbe tunneb kergelt ära tuule kujundatud liivaluidete tõttu. Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja savikõrbes. Sademeid on liivakõrbes erakordselt vähe. Üksikutel aastatel on nende sademetehulk niivõrd tühine, et taimede arenemiseks pole neil mingisugust praktilist tähtsust. Liivakõrbetes on aasta ringi palav. Kivikõrb on kõige levinum kõrbe liik. Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid
Liigikaitse Kategooriad Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 mee...
kes pööras tähelepanu lindude nokale (nokk erinev, muidu sarnased). Õnneks laevakapten oli üles märkinud, kust iga lind pärit on. John Gould sisendas talle, et Galapagose eri saarte laulurästad on nii erinevad, et kuuluvad pigem eri liikidesse, hakkas ta (märts 1937) mõtlema "liikide transmutatsioonile". Seal esinesid vintide sugukonda kuuluvad linnud, mida kutsutaksegi Darwini vintideks. Linnud on kõik sarnased kuid neil on erineva kujuga nokk, mille abil saab iga liik temale omaselt toituda: kes seemneist, kes putukaist, kes õiemahlast. Darwin uskus, et vindid põlvnesid ühest liigist Järgmised 20 aastat Darwin mõtiskles selle üle. Ta märkas, et talunikud oskavad aretada erinevat tõugu veiseid. Ning arvas, et sarnaselt võivad ka looduses toimuvad protsessid muuta vintide tunnuseid so looduslik valik. Üks nö võtmeid tema tööle olid Galapagose saared, mis asetsesid vahekaugustega u 50 miili ja enam,
Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised Rohe-kärnkonn kärnkonn kärnkonlased päriskonnalised Harilik mudakonn mudakonn mudakonlased päriskonnalised Harivesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3
Evolutsioon I Eluteke Inimesed on elusolendid. Elu on välja arenenud lihtsatest vormidest. Inimesed ja bakterid koosnevad samadest keemilistest elementidest. Kõik elusolendid on liikumisvõimelised ja võimelised kasvama. Enamus mutatsioone on hävitavad. Neli ja pool miljardit aastat tagasi tekkis Maa. Elu poleks suutnud areneda selliseks, kui poleks olnud taimi. Imetajad arenesid trastiliselt erinevates suundades. Esimesed puudel elavad elusolendid tekkisid 50 miljardit aastat tagasi. Elusolendid, kes harjusid elama tasandikel on inimeste eellased. Kehaliste muudatustega kaasnes rida muudatusi ka koljuehituses. Esimene humanoid elas tasandikel. Ajumaht oli umbes sama suur nagu gorillal. 2,4 miljonit aastat tagasi tekkis niiöelda suutlik inimene ja ajumaht umbes pool meie omast. II Liikide teke Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Uute liikide ...
1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduk...
8.1 Lähteülesanne Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks [8.1]. Liite liik on tähistatud: V – vaba, N – normaalne ja T – tihe. 8.2 Lähtevariant: Ø60H7/m6 V V-vaba liide 8.3 Lahenduskäik: H 7 0 , 046 js7 0 , 030
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündm...
»Lühike koon ja saba »Hea haistmismeel Kärplased »Suur keha ja pea »Jässakad käpad Kaslased »Hetkel 8 liiki Hüäänlased Perekond Ailuropoda »5 liiki, kellest 4 on välja surnud »Elasid miotseeni ajastul Tremarctos »Tavaliselt segatoidulised Ursus »Elavad Hiinas »Toituvad Bambusest Melursus Helarctos Liik Hiidpanda » "panda" tähendab bambusesööjat » elab Hiina edelaosa metsades Pygm´i hiidpanda » On alles 20003000 isendit » veedavad 1624 tundi Kääbuspanda päevas süües » musta-valgekirju Ailuropoda baconi karvastikuga » 1,5m pikk Ailuropoda » Häälitseb määgides wulingshanensis Kasutatud kirjandus · Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus"
Tartu Kivilinna Gümnaasium Miss Valentini võistlused Referaat 10a Koostas:Teele Kants Juhendaja:Inge Pind Tartu 2008 Ürituse kirjeldus 1. Ürituse liik Rahvusvaheline 2. Ürituse nimetus, toimumise koht, ajaline kestus Kuuendad rahvusvahelised iluvõimlemisvõistlused Miss Valentine 2000 Tartus, TÜ Spordihoones Ujula tn. 4 11.-12. Veebruar 2000.a. 3. Ürituse juht ja teostaja Tartu linn Tartu Ülikool VK Janika
Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks.
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
muutab tunnuste esinemissagedust - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, liigiteke Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2
docstxt/14770878397706.txt
*Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam. *ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse
...................................................................................................... 21 5.1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 26 Sissejuhatus Suur-konnakotkas on kaitset vajav liik. Peale Eesti on liik üle-euroopaliselt ja ka globaalselt ohustatud liikide hulgas (Väli. 2005). Selle töö eesmärgiks on teada saada, miks see liik on ohustatud ja kuidas liigi hävimist takistada. Esimeseks , et liigist aimu saada, tuleb uurida liigi iseärasusi, toitumis harjumusi, pesitsusbioloogiat ja elupaikaks sobivaid paiku. Teiseks tuleks teada saada, mis on suur-konnakotka ohutegurid. Kolmandas peatükis otsitakse informatsiooni kaitsekorraldustest, mis on liigi kaitse eesmärkideks
Regilaul Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline
docstxt/124145892634016.txt
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed.
areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat tagasi IV etapp See on inimühiskonna areng ja
Allergiarisk Siirdatud geenide ülekanne looduses kasvavatesse taimedesse geenisaaste! Seemned kallimad tavaseemnetest 20-40% ELUSLOODUSE SÜSTEEM Maal võib olla ~ 10 miljonit erinevat liiki organisme, kirjeldatud on neist ~ 1 600 000. Eluslooduses elavad organismid grupeeritakse sarnaste omaduste alusel. Süstemaatika on selline teadus, mis tegeleb organismide ühendamisega rühmadesse nende ühiste tunnuste alusel. Süstemaatika põhiüksused: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. 1. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ühe liigi isendid saavad omavahel ristuda ja anda järglasi. 2. Perekond sarnaste tunnustega liikide rühm. 3. Sugukond sarnaste tunnustega perekondade rühm. 4. Selts sarnaste tunnustega sugukondade rühm 5. Klass sarnaste tunnustega seltside rühm 6
Seega õnnetuse puhul (üleujutus, tulekahju) hävib korraga terve koloonia. Elutegevust uurides ilmnevad suurimad ohukohad nende arvukusele. Nimelt vajab tõmmulendlane talvitumiseks paika, kus on kindel temperatuur ( 0…7,5 ° C) ja vähene häirimine. Ka suviste varjepaikade nõudmised on spetsiifilised ja väikeste loomadena on mürkidega kokku puutumine neile eriti ohtlik. Eestis on tõmmulendlane kaitsealune liik, kuid nende kaitses ilmneb mitmeid puudujääke. Endiselt häiritakse talvituvaid kolooniaid või tehakse ligipääs talvituspaikadesse nahkhiirtele võimatuks. Lisaks risustatakse koobaste maapinda või saastatakse õhku, muutes need ebasobivaks. Ka putukamürgid ja kõigi vanade puude maharaiumine vähendavad tõmmulendlase arvukust. Tuuleturbiinide rajamisel tuleks samuti tähelepanu pöörata nahkhiirtele.
Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Ettevalmistus kontrolltööks 1. Mis on liik ? - Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik valik ?
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog
ahven, koha, kiisk S. LESTALISED: Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. lest, kammeljas S. KERAKALALISED neliksarv-kohverkala EESTI KALAD Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk.
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5
1. Molekul. Bioloogia uurib ennekõike biomolekule, näiteks lipiide,süsivesikuid ja valke. 2. Rakk. Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. Sarnase talituse ja ehitusega rakud moodustavad koed. Koed koonduvad organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja evolutsiooniliselt päritolult sarnaste isendite kogum. 6. Ökosüsteem on isereguleeruv seostatud tervik, mille moodustavad vastasmõjus olevad eluskooslus ja eluta keskond antud alal. Seega kuuluvad mingi metsa ökosüsteemi kõik sealsed organismid, aga ka muld ja kivid. 7. Biosfäär on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond.
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
Viljandi Jakobsoni Kool BENGALI TIIGER referaat Kätlin Sikk 8d klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2013 Sissejuhatus Bengali tiiger ehk India tiiger , kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India Vabariigi ja Bangladeshi Rahvavabariigi rahvusloom. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
