Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega kas nahk on sile ja ühtlane kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised. Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine. Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised.
Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik Konkreetse töö soolhappelahuse etteantud kontsentratsioon on 1,9%. Arvutatakse kontsentreeritud happe ja vee vajalikud kogused. Suure mõõtesilindriga mõõdetakse koonilisse kolvi arvutatud kogus vett ja tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suletakse korgiga ja lahus selles segatakse tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tehakse saadud lahuse viiekordne lahjendus. Selleks pipeteeritakse destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Vett lisatakse 100 ml märgini. Lahust loksutatakse intensiivselt. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeritakse 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisatakse 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täiedetakse kindla kontsentratsiooniga naatriumhüdroksiidi lahusega. Tiitritakse ühe
300 g. Vannist väljudes kallatakse end üle mageda veega. Vanne korratakse üle päeva (kokku 15-20 korda), veetemperatuuril 36-37°C, protseduuri kestus: lastel 8-10 min., täiskasvanutel 20-30 min. · kurguvalu, tonsilliidi, angiini korral kuristatakse · algava huuleohatise (herpes labialis) korral hõõruda peenikese soolaga ohatise tekkekohta, surudes samal ajal soola kastetud sõrmega antud kohta vastu hammast masseerivate liigutustega nõrga valutunde tekkeni. · nina kõrvalkoobaste põletiku korral valmistada valgest pesuriidest kotike (suurusega 5-10 cm), mille üks otstest õmmelda kinni; praepannil (teflonpann ei ole soovitav!) kuumutada jäme keedusool praksumiseni, tõsta umbes kaks supilusikatäit riidekotikesse, koti ots sulgeda. Kotike asetada risti üle nina, nii et ninale jääks koti soolavaba kekkoht, koti otsad soolaga nina kõrvalkoobastele. Seda kõike lamavas asendis
Michelle oli seda kaelakeed väga hoolega hoidnud , sest selle kinkis talle tema isa . Nüüd otsustasid Yanne ning Marie selle kaelakee temalt röövida , sest neil olid näpud põhjas. "Kas ma saaksin sinu kaelas olevat imeilusat kaelakeed lähemalt imetleda ?" küsis siis Yanne kavalalt . " Ei" kõlas Michelle kindla tooniga öeldud vastus ."Kas sa oled kindel et sa ei tahaks seda meile näidata?" tuli nüüd ka Marie nende vestlusesse . Kuid Michelle jäi oma vastusele kindlaks . Äkiliste liigutustega haaras Yanne oma pükste taskust rätiku , nind surus selle Michellele näkku . Hetke pärast oli Michelle juba sügavas unes . Marie lukustas kõik üksed , ning nad sidusid Michelle käed kinni , et too ei saaks neile vastu hakata . Kui Michelle ärkas , läks ta väga paanikasse ning hakkas draagiliselt nutma . Ega ta rumal polnud , ta mõistis väga hästi et temalt tahetakse seda hinnalist kaelakeed mis oli Michellele väga tähtis
Valmistatava lahuse molaarsus CM=0,469 mol/l Konts. Soolhappe tihedus 1=1,179g/cm3 Konts. Soolhappe massiprotsent C2%=36,0% Vaja on võtta konts. Hapet 4,03ml Vaja on võtta vett 95,97ml Katse: Kui arvutused olid tehtud läksin katse juurde. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,9ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,03 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiinilahust.
2) usk prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse (ahl al kitab-raamaturahvas) 3)peale muhammedi ei tule ühtegi teist prohvetit 4)usuvad Kohtupäeva, oma usu eest surres pääsed Kohtupäevast. 5) Jumal on seadnud inimese tee (ettemääratus). Pühakiri: 114 suurat. Jumalasõna tuli prohvet Muhammedi kaudu (koraan on Muhammedi ilmutused), sõna järgi tuleb elada. Rituaalid: usutunnistus, palvus, annetamine, ramadan, palverännak. Palvus: palvetatakse Meka suunas kindlate sõnade ja liigutustega, 5xpäevas. lisaks isiklikud palved (dua). Palvetaja füüsiline puhtus (pesta jalad, käed, nägu, kõrvad, nina ja suu) ja palvepaiga puhtus (palvevaip). Dzihaad - võitlus. Suur (võitlus saatna ja kiusatustega), väike (usuvõitlus). Dzihaadi levitatakse: südamega, keelega, kätega, mõõgaga. Toigureeglid - halam (lubatud), haram (keelatud, sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol). Šariaat - "tee", eada, eluviis. Kohustuslikud tavad (palved, rätik), keelatud
K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid
Veel kasvavad 101 vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, 102 epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 103 104 5. Vihmametsade loomad 105 106 Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 107 Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil 108 hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg 109 allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), 110 lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, 111 imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida 112 vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi 113 peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad 114 saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised
Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsu...
hoida. - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse 2 planeerimine võimalike õnnetuste ja avariiolukordade puhul ning töötajate regulaarne koolitus. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas: 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses
* mehe optilised erogeensed alad asuvad naise keha tagumisel poolel. Poos ei sobi: * rasestumiseks, mis on selles poosis minimaalne. * sügava tupe ja emakakaela või kliitori orgasmiga naisele ning lühikese peenisega mehele. * kui mehe optilised erogeesed tsoonid on naise keha esiküljel. 11. TAGANT-PÕLVILI POOS Naine on küünarnukk-põlvasendis, mees tema selja taga, naise jalgade vahel. Peenise sisestab naise tuppe mees. Edasi-tagasi liigutustega saab naine vabalt seksile kaasa aidata. Stimulatsiooniks on vabad kõik naise erogeensed tsoonid. Peenis stimuleerib rohkem tupe tagaseina. Poos sobib: * keskmise või sügava tupega naisele, kellel on emakakaela või tupe orgasm ning keskmise või väikese peenisega mehele, kelle optilised erogeensed tsoonid on domineerivalt naise keha tagumisei poolel. * raseduse korral. Poos ei sobi: * rasestumiseks. * naisele, kellel on domineerivalt kõdsiti orgasm ja lühike tupp ning kui mehel on suur
1. atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3. sissehingatava õhu puhastamine toimub praktiliselt juba ninaõõnes, kus väikesed osakesed ja tolm nina limaskestale püütakse. Seetõttu on pideva suuhingamise korral vastuvõtlikkus hingamiselundite haigustele suurenenud. Teised osakesed kinnituvad õhku juhtivate hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla. Kui epiteeli ripsmed on kahjustunud, viib see lima kogunemisele ja hingamistakistuse suurenemisele. Suuremad hingamisteedesse sattunud võõrkehad ja limakogumid vallandavad trahhea ja suurte bronhide limaskesta ärrituse tõttu köha. See on reflektoorne A.Vahtramäe 2011 3 protsess, kus tavalisest tunduvalt tugevama väljahingamisega samal ajal on
Püüa vahetada inimese asendeid päeva jooksul, sest temagi keha väsib olemast kogu aeg ühes poosis. Paigalda alati inimesele arsti poolt määratud tugiseadmed ja ortoosid. Tserebraalparalüüsi juhendamisel on kasulik lähtuda hooldutöötajal või siis ka kodustel hooldajatel NdT Bobath tehnikatest ja põhimõtetest, et normaliseerida lihastoonust, ennetada kontraktuure ja sellega kaasnevaid väärasendeid. Hooldajal tuleb harjutada tserebraalparalüüsis patsienti liigutustega, et ta saavutaks maksimaalse iseseisvuse igapäevategevuste sooritamisel. Siinkohal peab olema hooldaja ja patsiendi vahel usalduslik suhe. Kõiki tegevusi õpetab hooldaja patsiendile loomulikus ja toetavas keskkonnas nagu näiteks söömise harjutamine toimub osakonna söögitoas, pesemist harjutatakse osakonna vannitoas jne. Enne juhendamist hooldustöötaja kindlustab patsiendi teadlikkuse tegevuste alustamisest lihtsalt ja selgelt, mis täpselt toimuma hakkab ja mida temalt oodatakse
Sigimine toimub septembrist oktoobrini. Nad ujuvad tagasi mageveelistesse ojadesse, kus nad olid sündinud (distants võib ulatuda kuni ~ 650 kilomeetrini).[3] Kõik idalõhed matavad viljastatud marja põhjapinassesse ja seepärast koevad nad kohtades, kus põhi ei ole mudastunud ning on kaetud kiviklibu või kruusaga, sageli põhjaallikate läheduses. Emane, keda saadab üks või mitu isast, hoidub peaga vastuvoolu ja loobib hoogsate sabavarre liigutustega pinnase laiali. Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa marjateri jääb viljastamata, paljud kantakse vooluga minema ja süüakse ära mageveekalade poolt. Marja välja heitnud, katab emane lohu kruusaga. Kujuneb kuhik, mille all marjaterad arenevad ja kooruvad vastsed viibivad rebukoti imendumiseni. Pärast kudemist algab sugukalade massiline hukkumine. Kõige enam väljakurnatud isendid surevad juba koelmuil,
poleerijad, puurpinkide masinistid. 9 4. Töökeskkonna parandamine Monotoonne korduvliigutustega töö terviseriskide üldisel hindamisel tuleb üksteisega seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis, MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid. Põhielemendid on korduvliigutuste koguarv ajaühiku kohta ning raskendavate tegurite kestus ja olemasolu: Tööd hinnatakse töötsükli, sama liigutust nõudva töötsükli proportsiooni või minutis tehtavate korduvliigutuste koguarvu alusel, mis pingutavad samu lihasgruppe.
2. Ootamisest põhjustatud kaod ( kui operaator on masina töö ajal tegevuseta, peaks ta juhtima rohkem kui ühte tööpinki või masinat). 3. Vedudega seotud kaod (kui tootmisüksused ei paikne korrapäraselt võib see põhjustada asjatut vedu ettevõtte territooriumil). 4. Ladustamisega seotud kaod (ladustatud kaup on kadu, sest see seob kapitali ning seda tuleb transportida ning mõnikord ka otsida ja leida). 5. Tööliste liigutustega seotud kaod (materjalide, detailide või pooltoodete mittevajalik toomine ja viimine, materjalide otsimine, tööriistade valimine ja tassimine ühest kohast teise). 6. Praagiga seotud kaod (defektse toote valmistamise ja materjali maksumus ning defektide parandamise kulud). 7. Töötlemisega seotud kaod (on tingitud ülemäärase võimsuse ja täpsusega masinate rakendamisest). 8
Tahtejõulise inimese jooga. NAERUJOOGA Naerujooga on lõbus keha-meele treening. Naerujooga on lõbus ja lihtne treening hea tervise saavutamiseks. Me teeme naeruharjutusi ja jooga hingamist, mis mõjutavad positiivselt ja tervendavalt otsekohe nii meie keha kui meelt. Hingamisharjutusi kasutatakse, et valmistada ette kopsud ja diafragma naermiseks, millele järgnevad naeruharjutused koos rütmilise plaksutamise, ho-ha-ho-ha silpide hääldamise ja keha liigutustega. Naerujooga äratab meis üles lapselik-mängulisuse, mis aitab meil naerda ilma põhjuseta. Igaüks meist oskab naerda tahtlikult, ilma põhjuseta, ei pea olema nalja, huumorit või komöödiat. Algul teed harjutusi ja teeskled naeru, hoiad kaaslasega silmkontakti, oled lapselik-mänguline ning varsti muutub naer tõeliseks ja nakatavaks naeruks ha ha haa! Naerujooga põhineb teaduslikul faktil, et keha ei oska vahet teha teeseldud ja tõelisel naerul.
retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja
On vajalik teada, et selline käitumine pole haigel tahtlik, vaid see on põhjustatud Alzheimeri tõvest. Muutused füüsilistes võimetes: Haiguse arenemine põhjustab ka haige füüsilise tervise halvenemist nii koordinatsiooni, kui ka liikuvuse halvenemist. Selline füüsilise tervise halvenemine tekitab probleeme igapäevaelu tegevustega toimetulekus, nagu näiteks enda pesemine, riietumine, söömine jne. Mida haigus edasi seda raskem on haigel toime tulla igasuguste lihtsate liigutustega. Tekib põiepidamatus ja oma soolestiku tegevuse kontrollimine kaob. Lõpujärgus Alzheimeri tõve põdejad muutuvad täiesti võimetuteks oma eluga toimetulemises ja on sunnitud olema nii nimetatud ülalpeetavad. Ennetamine Alzheimeri tõve puhul on oluline selle haiguse varajane äratundmine ja diagnoosimine ning kerge kognitiivse häirega vanemaealiste patsientide jälgimine. Uuringutes on leitud, et asendusravina östrogeene kasutanud naistel on väiksem risk haigestuda Alzheimeri tõppe
seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit. Kuid võimlemine peab andma veel nii mõndagi, mille saavutamiseks pole nonstopharjutamine kõige soodsam variant. Kui laulja või pillimängija soovib laval tähelepanu võita heas mõttes, peab tal olema musikaalsust, vähemalt elementaarne ettevalmistus, millele saab üles ehitada professionaalsuse saavutamise. Sama lugu on ka kehaliste liigutustega, liikumisvõlu saavutamisega. Ka siin on tarvilik algharidus. Selle avalduseks on rühikuse säilumine vaatamata tegevusele ja näiteks, intensiivsetele tantsuliigutustele. On veel paljugi spetsiifilist, nagu näiteks see, et tugijalg jääb sirgeks kui teist jalga tõstetakse jne. Professionaalsuse poole viib oskus liigutussisese tempo muutmiseks: kord liigutust kiirendades, kord aeglustades, luues meeldiva sujuvuse ja elastsuse liigutustes
Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond: Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega. Funktsioonid: Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstist...
võib olla pool meetrit. Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5 (R1) (R2) (R3) (R4) (R5) C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 ...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
Võib esineda hallutsinatsioone, enamasti healoomuliste nägemustena, mille suhtes säilib kriitika. Arvestama peab, et nende põhjuseks võivad olla parkinsonismivastased ravimid. Nägemuste ja psühhoosi korral on vajalik muuta raviskeemi. Unehäired võivad olla erinevad: uinumisraskus, elavad unenäod hirmude ja rahutusega, liiga varajane ärkamine, häiriv liikumispidurdatus öösel, uneapnoe e perioodiline hingamispeetus magamise ajal, rahutute jalgade sündroom jalgade perioodiliste liigutustega ja päevased uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu. Autonoomse närvisüsteemi häiretest on kõige sagedasemad põiehäired: vaevustena võivad
Tallinna Prantsuse Lütseum Viktoria-Jana Prokofjeva Tänavatantsude ajalugu ning nende osa tänapäeva ühiskonnast Uurimistöö Juhendaja: õp. Volt Tallinn 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Tänavatantsude ajalugu............................................................................................................3 1.1 Tango ajalugu....................................................................................................................3 1.2 Stepptantsu ajalugu.....................................................................
raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit. Kuid võimlemine peab andma veel nii mõndagi, mille saavutamiseks pole nonstopharjutamine kõige soodsam variant. Kui laulja või pillimängija soovib laval tähelepanu võita heas mõttes, peab tal olema musikaalsust, vähemalt elementaarne ettevalmistus, millele saab üles ehitada professionaalsuse saavutamise. Sama lugu on ka kehaliste liigutustega, liikumisvõlu saavutamisega. Ka siin on tarvilik algharidus. Selle avalduseks on rühikuse säilumine vaatamata tegevusele ja, näiteks, intensiivsetele tantsuliigutustele. On veel paljugi spetsiifilist, nagu näiteks see, et tugijalg jääb sirgeks kui teist jalga tõstetakse jne. Professionaalsuse poole viib oskus liigutussisese tempo muutmiseks: kord liigutust kiirendades, kord aeglustades, luues meeldiva sujuvuse ja elastsuse liigutustes. Kui laulja
Ühes Ameerika psühholoogide hulgas korraldatud küsitluses arvas 84% vastanutest, et kõik, millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mälu. (Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 113) Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3
Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - b...
Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Tabel 1.1. Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C 5 Suhtelise vea leidmine: xõ xt ∙ xõ Es = 100% 1.13 Lahuse massi leidmine: mlahus
Arstid ütlevad et, kui teise inimese normaalsest kõnest on raske aru saada, tähendab see seda, et kuulmislangus on 30 detsibelli. Mis omakorda tähendab aga seda, et pooled kuulmisrakud on hävinenud. (miksike 2013) (vedur) 5 1.4 Beebide kuulmine 1.4.1 Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada,
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene su...
9.Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kuulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Meie katses ma otsisin soolhappe kogust HCl ja NaOH vahelise reaktsiooni abil HCl + NaOH NaCl + H 2 O , kusjuures ma teadsin NaOH lahuse täpset kontsentratsiooni ja HCl lahuse mahtu. Tiitrimisel pipeteerisin koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisasin indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segased, lisasin büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Katsest kordsin kolm korda kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,05 ml. Saadud tulemustest võtsin keskmine. Reaktsioonivõrrandist on näha, et soolhappe ja naatriumhüdroksiidi moolsuhe on 1:1 ja seepärast soolhappe molaarset kontsentratsiooni võib leida jäergmiselt: n HCl = n NaOH V HCl c M HCl = V NaOH c M NaOH V NaOH c M NaOH c M HCl = V HCl
lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogussoolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline
seostatakse tervise tugevnemise ning haiguste ärahoidmisega. Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine. Sellise tegevusega kaasub tavaliselt kerge hingeldus ning soojatunde tekkimine. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab aeglane sörkjooks. Sellise tegevusega kaasub hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus on võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus, s.o. südame, veresoonte, kopsude ja lihaste võime funktsioneerida optimaalse efektiivsusega. KV liigid on painduvud, kiirus, tasakaal, aeroobne võimekus ehk võime pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid on aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja
punane valgete lillekestega põll, selle all laienevate varrukatega pluus ja kellukesekujuline seelik. Tal on valged näo poole koolutatud juuksed ja suured prillid. Calpurniat kehastava Liina Olmaru zestid on minimalistlikud, liikumine loo arengu tõttu veidi kärsitu ning miimika plastiline. Kuigi Calpurnia liikumisskeemi kirjeldus sarnaneb Atticust kehastava Hannes Kaljujärve omale, on ta siiski naiselikult sujuvate ja pehmete liigutustega. Liina Olmaru hääletoon on aga veidi laulev ja ülepingutatult teatraalne. Osalt võib seda pidada tema mängulisema külje avalduseks, kuid teisalt tundub see olevat mittesobiv ja veidi lohakas näitlejatöö. Tema Calpurniast kiirgas liiga tugevalt läbi liinaolmarulikkust ning see muutis ta teiste tegelaste kõrval kohati võõrastavaks, sest ülejäänud olid oma rollides rohkem sees. Lavastuses on tegelastevahelised sotsiaalsed suhted veidi segamini paisatud, sest
Puhastamiseks kasutatakse puhastusvahtu või spetsiaalse desinfitseeriva puhastuslahusega immutatud ühekordse kasutusega paberrätikuid. Peale puhastusvahu toimimist (10..15 sek ) pühkida paberrätikuga või puuvill- lapiga(igale loomale võtta uus puhas lapp). - vett kasutada puhastamiseks vaid äärmisel vajadusel, misjärel hoolikalt kuivatada. - nisade puhastamisel toimub ühtlasi ka sõõrdumise esilekutsumine. Seetõttu olgu puhastamine efektiivne, messeerivate ringjate liigutustega. - Selleks et kutsuda esile korralik sõõrdumine, tuleks puhastamisele – stimulatsioonile kulutada vähemalt 20 sekundit.( uutel lüpsiseadmetel on see programm sees). Eel-lüpsi teostamine - sõõrdumise stimulatsiooniks ja kontrolliks - esmase mikroobiderikka piima väljalüpsiks ja piima visuaalseks hindamiseks. - igast nisast tõmmatakse mõni piimajuga eel-lüpsi topsi. Topsi tume alus võimaldab piima välimust hinnata. Mastiidi kahtluse korral teostada kinnituseks testn
Sumatra saarel kasvaval arnoldi raitlille õie läbimõõt võib olla pool meetrit. Raitlill 7 Loomastik Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad.
on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? a. Stöhhiomeetriline punkt - punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. b. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. c. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. III praktikum Mõisted 1. Le Chatelier'i printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile
riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: 1) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; 2) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. 3) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning
enamasti kaotusega. Et ohtu vähendada mõeldi välja kindlad sammud. Pean mainima, et tänapäeval kõigi poolt tuntud väljastet, koos torkega, keskajal ei eksisteerinud. Iga positsiooni muutus toimus sammude väel. On olemas kaks põhilist sammude liiki: tavaline ,,Jalutav" samm ja nn. ,,Uisu"samm. Esimese puhul on tasakaalu hoidmine lihtsam, kui teisel variandil. Sellist tüüpi kasutatakse pikkaajalise duelli ajal, et säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi.
nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3
10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1
10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
nad millegi vastu huvi tunnevad kallutavad nad pead . 5 NÄO PUUDUTAMINE Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist.
Kraed sikutatakse aga ka vihastamise ja masenduse korral. Sõrmed suus – raske masenduse ajal paneb inimene sõrmed suhu, et põgeneda alateadvuses tagasi ohutusse imikuikka. Kui laps imeb sõrme, siis täiskasvanul on selleks pastaka imemine või sigareti või piibu imemine. Kui inimene imeb sõrme, siis viitab see sellele, et ta vajab heakskiitu ja toetust. Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See žestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt – kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised. Kui paar inimest grupis on sellise kaitseasendi sisse võtnud, on tulemuseks see, et kogu grupi tegevus on tugevasti häiritud. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et
http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalv%C3%B6%C3%B6de http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.htm Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
