Ameeriklased kasutavad palju teravameelsust ja ka huumorit. Kõneldakse erinevas tempos. Kehakeel Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse: näoilmed, zestid ja kehahoiakud on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel. · Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
...................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis
pidurdab ja kaitseb lihasrebestuse eest. Esimene venitusrefleks hoiab kontrolli all lihaspikkust, teine aga lihaspinget Painduvust võiks üldiselt jagada: · Üldine painduvus tähtsamate liigeste liikuvus. Painduvuse ulatus on individuaalne. · Spordiala spetsiifiline painduvus spordiala poolt esitatud painduvuse nõudmised, mis on tingitud võistlustegevuse biomehhaanilise struktuuri iseärasustest. Painduvust võib veel jagada järgnevalt: · Aktiivne painduvus liigutuse ulatus, mille sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihaste jõudu. · Passiivne painduvus liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kautades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Painduvuse arendamiseks kasutatakse harjutusi, mis on oma olemuselt kas ballistilised või staatilised. Venitusharjutuste jagunemine: 1
- Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil 2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus 3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus. 1) Ööpäevarütmika – hommikul on liikuvus halvem, sest venoosne ja lümfi tagasivool on ööga vähenenud ja koed on jäigemad ning liigesvõie(mida niigi suht vähe) sitkem.
Punased lihaskiud on aeglasema ja nõrgema kontraktsiooniga, kuid on võimelised kestvamaks tööks. Pideva treeningu tagajärjel lihaskiud jämenevad, nende jõud ja vastupidavus suurenevad. Lihaste koostöö Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis
valmistamine, puutöö jmt. Lapse elusidemed tehnoloogilises tsivilisatsioonis ,,Lapse aeg möödub suures osas mitmesugustes asutustes, kus käiakse ühe kindla plaanipärase tegevuse pärast: tantsimas, trennis, joonistamas, üldhariduse õppekava kohustusi täitmas." Kool tekitab ebakindlust ja kontrollitunnet, sest kodus mängides ei pidanud keegi valvsat vahti iga liigutuse üle. Mõrased pildid Keskaegsetel lastel polnud lapsepõlve. ,,Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt. Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. ,,Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu." Meedia ja kasvatuse väljavaated Pilditeadvus vs sõnateadvus
Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette
plaane vaid päev korraga ega tea, mis saab homme. Sellisesse olukorda jõudes aga pole hilja lasta end aidata. Nagu näha on olemas erinevaid teooriaid, erinevaid inimesi, kelle elu töö ja motivatsioon on teistel inimestel aidata nendes endis leida elu eesmärgid, mille nimel pingutada. Selline mõtlemine ja asjade kulg tuleks tegelikult inimestesse sisse harjutada juba väiksest pealt, sest kasvades õpivad inimesed edukamalt uusi asju ja nõnda saavad ka elud motiveeritud. Iga liigutuse eesmärk on teha midagi, mis annab meile soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E
liigutusliku efekti saavutamiseks. Järelikult, mida parem on tehnika, seda väiksem on kasutatav jõud. Sporditulemuste tõus viimastel aastakümnetel on toimunud peamiselt jõutreeningu mahu suurenemisega, s.o lihasjõu taseme tõusuga. Jõuharjutuste tähtsus sporditreeningus seisneb järgmises: tagab üldkehalise ettevalmistuse vajaliku taseme tagab nende lihasgruppide jõu arendamise, mille jõud määrab edu valitud spordialal võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5 tunnetada spordiharjutuse struktuuri võimaldab tunnetada ja kinnistada kinesteetilisi aistinguid'' (tlu.ee) (kasutatud 03.03.2017) 2.2. Kerelihaste treenimine Kätekõverdusi kasutatakse sageli selleks, et arendada ülakeha jõudu, plahvatuslikkust ja lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel.
üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks.
Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon?
Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon.
(1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Sissejuhatus psühholoogiasse 31 Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Asjade äratundmisel töötab süsteem erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda.
Näiteks 5.11c kus 5 on üldkategooria ja 11 ning c täpsustavad alajaotused. Traditsioonilisel ronimisel kasutatakse tähe asemel märke "+" ja "-", märkimaks kategooria kohta raskeid ja kergeid radu. Näiteks 5.11-/5.11/5.11+ Briti saartel kasutatav - koosneb üldosast ja tehnilist raskust märkivast osast. Esimene võtab kokku nii raja tehnilise raskuse kui ohtlikkuse (julgestusvõimalused), teine näitab raskeima liigutuse tehnilist keerukust. Näiteks HVS (Hard Very Severe) 4b. Abironimine - abironimise skaala näeb kogu maailmas põhimõtteliselt sarnane välja, koosnedes tähest A (aid) ja numbrist 1-5. Puhta abironimise korral (ei kasutata haamrit ja naelu) asendub A tähega C (clean). Näiteks A2 või C1. Kategooriate tõlgendamine sõltub suuresti piirkonnast. Venemaa A3 ei ole Ameerikas tingimata A3 vaid võib olla ka A1.
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele kes...
ära pigista tugevasti kepi käepidet kepitõuke lõpul ava veidi pihku ja lõpeta tõuge, toetudes kepi rihmale too kepp selja tagant ette käepide ees, mitte kepiots ees Olulised on õige tehnika ja varustus Kepikõnni kepid peavad olema kindlasti lühemad kui murdmaasuusatamises. Keppide kõrgus peaks olema umbes 68 70% kehakaalust, kepid ei tohi olla liiga lühikesed ega liiga pikad. Kui kepp on liiga lühike, jääb liigutuse ulatus napiks, liika pika kepi puhul võib aga õlavööde saada ülemäärase koormuse. Vältimaks ville peopesas, kasutatakse kindaid. Oluline on ka kepikõnni tehnika. Kepikõndija keha peab olema suunatud ettepoole, see võimaldab intensiivset kätetööd ja võimaldab astumist pikkade sammudega ja teha jõulisi jalapäka tõukeid. Samuti peavad samas ettepoole suunatud asendis olema kepid, et kätetöö oleks intensiivne ja käed- jalad liiguksid rütmiliselt vastaspaaridena edasi-tagasi.
stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele
Tondo kompositsioon on loodud madonna kuju ümber. Jumalaema on noor ja imekaunis, rahulik ja suursugune. Autor ei ole pidanud vajalikuks näidata üksikasjalikult, mis Maarja keerulise liigutuse ajendiks on. Maarja, Joosep, ja "Viimne kohtupäev" lapsuke moodustavad ühe terviku õnneliku perekonna. Pildil puudub vähimgi vihje intiimsusele. Tolle perioodi maalide vähesust võib seletada Michelangelo andumusega luua skulptuure. 1504.aastal sai Michelangelo esimese tellimuse monumentaalmaali tegemiseks. Ta pidi nagu Leonardo da Vincigi kaunistama Palazzo Vecchio saali seina freskoga. Michelangelo
Annab hea koormuse kogu alakehale Käte tööga saab kaasata ka ülakehalihased Uuematel mudelitel saab muuta kaldenurka ning kasutada erinevaid treeningprogramme Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel
robot jäljendada selle osapoolte rolle. Teiseks saab enne käitumismudeli kasutuselevõttu tõelise operatsiooni tingimustes matemaatiliselt tõestada käitumismalli sobivust ja ohutust arvatavates opitingimustes. Märkimist väärib ka TTÜ küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonnas välja töötatud liigutuste tuvastuse hübriidne meetod. See kasutab paralleelselt mitut tuvastusalgoritmi - närvivõrke, sh Kohoneni võrke, ja statistilist mudelit. Lõpliku otsuse vastuvõtmiseks liigutuse tuvastusel korraldab arbiiter-automaat meetodite vahel hääletuse. Kõige tõepärasema otsuse valib ta välja hääletustulemuste ja meetodite usaldusväärsuse põhjal. Meetod annab liigutuste tuvastusel keskmiselt üle 90 protsendi õigeid tulemusi, mis ei ole küll veel ideaalne täpsus, kuid edasine häälestamine lubab loota oluliselt paremaid tulemusi. Liigutuste visuaalne tuvastamine ja mõõtmine ei ole vajalik ainult robot-assistendi loomisel.
ARSTI KIRJUTATUD KOKKUVÕTE: KIIRUSE TEST Kiiruse testis üritasin proovile panna oma reaktsiooni kiiruse. Mõtlesin välja tavalise korvpalli põrgatusharjutuse ja panin sõbra oma selja taha vilega seisma. Lasin tal täitsa suvalisel hetkel vilet anda, mis tähendas mulle kohe üheksakümne kraadist pööret, kas vasakule või paremale. Võtsin selle ürituse mõlemal testipäeval linti ning panin videotöötlusprogrammi, kus tänu audio sageduste järgi sai fikseerida vile hetke ja liigutuse lõppmomendi. Reaktsioonikiiruseks oli aeg, mis jäi vile ja lõppasendi vahele. TEST nr 1 Esimene test näitab, et vile anti 02:01:23 ning lõppasendi võtsin sisse 02:02:18. See tähendab, et minu reaktsioonikiirus hooaja lõpul oli sellel harjutusel 25 kümnendiku. TEST nr 2 Teise testi tulemus oli küll 3 sajandiku võrra parem, aga see on nii väike aeg, et sellest mingeid suuri järeldusi teha ei maksa. Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et reakstiooni kiirus ei ole
Ta lähtub tantsuloome streuktuurilisest ülesehitusest, iseloomustades selle vormilist ülesehitust kui olemuslikku tantsukunstis. Need liikumise elemendid on motivatsioon, referentsiaalsus ja kavatsus (intention), mida võib vaadelda ka kui liikumise koordineerimise erinevaid osi, tegevuste, aja ja ruumi suhted, suhestatus, mis tekib nii enda kui ka teiste tantsijate liikumistega. Need elemendid on alati olemas liikumise juures, ilma nendeta on liigutuse sooritamine võimatu. Alustada võib ükskõik millisest, näiteks võib alustada liikumise loomist suuna (direction) ja kuju (shape) otsimisest. Kui otsingud jätkuvad, automaatselt lülitub juurde aja ja dünaamika kasutus ja ka ruumilised aspektid. Need liikumiskomponendid kombineeruvad "tunnustatud" liikumiskeeltes (tehnikates või treeningsüsteemides) vastavalt koodidele ja reeglitele. Folk tantsu sammud,
terve. Tegelikult see nii ei ole nõelravi seljavalu põhjust ei ravi.. Väga ägedate valude puhul võib algul olla kasu kahe-kolmepäevasest voodiravist, kuid siis tuleb hakata võimalikult kiiresti liikuma. Pikaajaline lamamine võib soodustada haiguse muutumist krooniliseks. Võimlemisprogrammi saab väljaõppinud füsioterapeudilt, sest omast tarkusest "vehkimine" toob kasu asemel kahju. Kui harjutusi ei tee, muutub selg kangeks ja lihased lähevad jäigaks. Ja kui siis äkilise liigutuse teed, tõmbad selja paigast ära, nagu rahvasuus öeldakse. Kindlasti ei sobi treeninguks hüpped ja kõik muu, mis selga põrutab. Joosta võib, kuid pehmel pinnasel. Võimelda soovitatakse kaks-kolm korda nädalas. Piisab, kui käia aeg-ajalt füsioterapeudi juures, et vanu ravivõtteid üle vaadata ja uusi juurde saada. Ka kodus peab venitus- ja lõõgastusharjutusi pidevalt tegema eriti füüsilise töö tegijad ja sundasendis töötajad. Mõni ütleb: "Ma teen ju
Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi korral võib patsiendi ravis olla füsioterapeut esimene spetsialist. Reumatoloogia See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus...
isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b. pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c. võrdeline liikumise kestusega d. pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a. kinemaatikaks b. dünaamikaks c. staatikaks d. energeetikaks 9. Kui keha alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha kiirenduse suund ühtib
Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt välejdada või puudub kõne täiesti. Laps ei omanda õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. (Roomeldi jt 2003:17) 3. Motoorika Hüperaktiivse lapse liigutused on sageli kohmakd, kuigi need lapsed on väga liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad koordinatsioonihäireid. Esineb ka peenmotoorika häireid. Probleeme aitab ületada pidev treening spetsialisti juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine ega karistamine. (Roomeldi jt 2003:18). Hüperaktiivsed lapsed on rahutumad kui teised samaealised, samuti on 5 tähelepanu maht väike ja ta on impulsiivne. Aga, ta aitab meeleldi, ta ``toimetab`` meeleldi. Ja sellest aspektist lähtuvalt on lapse juhtimine tihti võimalik
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kai-Riin Olesk HIINA VÕITLUSKUNST WING TSUN KOOLKONNA LEUNG TING WING TSUN KUNG FU NÄITEL referaat Läbiv teema: Hiina võitluskunst Wing Tsun Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 Wing Tsun'i olemus 3 Wing Tsun'i printsiibid 4 Leung Ting Wing Tsun koolkonna ajalugu 5 Kokkuvõte ...................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................7 Lisad..........................................................................................................8 ...
Raku energeetika K. Port (2015) Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energ...
peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas, lüües iga raputuse ajal sõela vastu teist kätt kiirusega umbes 125 korda minutis. Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. 5. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. 6. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,2 g kipsi. 7. Sõela alumisel küljel olev kips eemaldatakse pintsliga. 8. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g.
kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele. Laste liikumises on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine. Koordinatsioon tuleb eriti hästi esile keha ja kehaosade liigutuste ühendamisel, näiteks palli viskamisel ja püüdmisel. 5 Uut liigutust õppides suunab laps kogu oma tähelepanu liigutuse sooritamisele. Mida tuttavamaks muutub liigutus, seda paremini suudab laps liigutustele lisada ka kõnet ja teisi tegevusi. Last huvitab see, kui ta saab õpitud liigutust piisavalt palju korrata( P. Karvonen, 2003). Liikumise eesmärk võib olla kehalise vormi või tervise mõjutamine, elamuste või kogemuste saamine või vältimatu, vabatahtliku tegevuse sooritamine. Nende põhimõtete alusel saab liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine
3) Hingamine Parim tulemus saavutamine sõltub põhielementide maksimaalsest kasutamisest. Põhinõuded igale stiilile 1) Mida sirgem on tee lähtest lõpuni , seda puhtam on stiil. Kõikumised vertikaal- ja horisontaalsuunas pikendavad maad ja suurendavad hõõrumist. 2) Kere ja jäsemete hõõrumiste pind veega olgu minimaalne. 3) Võimalikult vähe tarvitada jõudu keha vee peal hoidmiseks, aga maksimaalselt edasiliikumiseks. 4) Vee vastumõju kasvab tehtud liigutuse kiirusele ruudus. Seepärast tuleb edasiliikumist taksitavaid liihutusi teha aeglaselt, kiirsti aga neid, mis annavad edasikandvat jõudu. 5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus. Suuremad vead liblikujumises Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi.
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis...
Claudiusel oma naise Agrippinilla igale soovile anduda oletatava soovi tõttu näidata Roomale milline näeb välja tõeline türannia. Oma poja Britannicuse kõrvale teise pärija võtmisega kaasnevaid ilmseid probleeme ei tutvustata teose lõpuni, kuni selguvad selle teguviisi veidrad tagamaad (Claudius ei soovi, et ta enda poega puudutaksid võimu pärimisega seotud mõrvakatsed, kõlblusetus ning korruptsioon). Selle liigutuse tegelikuks ajendiks olid poliitilised põhjused: täiskasvanud pärija -5- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c olemasolu vähendas võimuhaaramiste katsete hulka (need vähenesid järsult peale Nero lapsendamist). Nero oli tol ajal veel alaealine, skandaalidest ning
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
b) blokeerida või takistada vastasmängijat käte, käsivarte või jalgadega; c) vastasmängijal ümbert kinni haarata, teda hoida, tõugata, talle otsa joosta võ i h ü pata; d) määrustevastaselt takistada, tõkestada või ohustada vastast (palliga või ilma) mõnel muul viisil. Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse, kui ta a) lööb või tõmbab enda kõrval või taga oleva vastasmängija viskekätt; b) teeb mõne liigutuse, mille tulemusena vastasmängija saab löögi pähe või kaela pihta; c) lööb tahtlikult vastasmängijat jalaga või põlvega või mõnel muul viisil (või paneb talle jala ette); d) lükkab jooksvat või hüppavat vastasmängijat või ründab teda nii, et vastasmängija kaotab kontrolli oma keha üle. See kehtib ka juhul, kui väravavaht lahkub oma väravaalalt ning ründab liikuvat vastasmängijat;
15 Tunnetada kere õiget sügavust esimese väljumistõmbe alustamiseks- pead selle lõpuks jõudma veepinnale. Venitada ja sirutada teist kätt samaaegselt ette, haarata ka jõudude ülekanne õlavööst esimese väljumistõmbesse. Sooritada esimene väljumistõmme algusest lõpuni maksimaalse jõuga. Ajastada jalgade liigutuse üleminek delfiinilöökidelt vabaujumise jalalöökidele esimese väljumistõmbe lõpuks. Alustada teise väljatõmbega õigeaegselt esimese tõmbe lõpus- vältida ekstralibisemist kahe tõmbe vahel. Ajastada teise väljumistõmbe haare vastaspoolse jalalöögiga. Hoida kere hästi lamavas asendis ja vältida järsu nurga all väljumist. Sooritada kere väljumine tundega nagu läbiks pea, kere, puusad ja jalad ühte
ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine
* Mida me ei aisti tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + liikumise suund + kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) + gravitatsioonivälja suund -> tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.4. Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikune: asja peab ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsoso...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
pääsevad domineerima. Et vältida antibiootikumravi korral selelst olukorda, siis on soovitav kas kasutda täiendavalt piimasid, kus laktobatsillid sees või siis kohe preparaadid, mis taastavad normaalse mikrofloora või takistavad roisubakterite domineerimist. Piimhappebakteritega piimatooted aitavad. Hapupiim on päris kasulik antibiootikumravi korral, samuti keefir. Jämesoole peristaltika ehk sooleliigutused toimuvad segmentliigutuste ja peristaltiliste liigutuse abil. Segmentliigutused tähendavad seda, et teatud kohas nööörduvad... Peristaltika lükkab edasi pärasoole suunas. Umbes 3x päevas toimub intensiivne peristaltika, mis lükkag kohe kogu jämesoole pärasoole suunas. Kõik, mis seal on, lükatakse pärasoole suunas kokku. Millised protsessid toimuvad jämesooles? 1. Rooja formeerumine ehk moodustumine – vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult
teemadel, ei paku välja uusi ideid. A-tüüpi inimesed on need, kes satuvad täitma tööülesandeid, mis neile tegelikult ei meeldi. 4.2. B-tüüp inimesed Tihti kõrge potensiaaliga, ent piisavalt laisad töötajad. Sooviks on võimalikult mugavalt läbi ajada. Nad ei viitsi osaleda koosolekutel, püüavad heita nalja või teistest üle olla, kui neilt palutakse arvamust või vastutust. Teevad tööd nii palju, et keegi ei saaks laiskuses süüdistada ning arvutavad iga liigutuse rahasse ümber. Tihti hinnatakse ettevõttes selliseid inimesi, sest nad on üldjuhul seltskonnalõvid. Selliste inimeste näilise enesekindluse taga võib olla madal või ebaadekvaatne enesehinnang. Nad ei julge anda enast maksimumi, kuna kardavad läbi kukkuda ja muutuda teiste naerualuseks. Ta valib alati lihtsama ja mugavama tee, ei pinguta kunagi rohkem, kui temalt oodatakse. 4.3. C-tüüp inimesed See inimene on innustunud ning pühendunud
tööd. Glükolüüsi abil energia tootmine on kiire ja ei vaja hapnikku, kuid raiskab glükoosi · aeroobne (hapnikuga) energia tootmine toimub mitokondrites. See protsess on aeglane, kuid annab palju energiat ja kergemini eemaldatavad jääkained Lihaste koostöö: · agonist lihas, mis uuritavat liigutust teeb · antagonist lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust. Agonist töö ajal annab järele, muutes liigutuse sujuvaks ja juhtivaks · sünergist lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas · fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa, et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti. SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt
polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta pöördus ümber ja läks peast kukkunud mütsi ülesse tõstmata hipodroomilt minema, isegi teadmata kuhu. Ta tundis end õnnetuna. Esimest korda elus elas ta üle raskeima õnnetuse,
Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega. Peegelneuronid otsmikusagaras, erutuvad iga kord, kui loom teeb teatud liigutuse nt sirutab käe välja. Latentne õppimine õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga Sarrustaja-tagajärg, mis suurendab käitumise kordumise tõenäosust pmst preemia
8) Toovad ka raamatu "Jõud Pilatesest" autorid välja: "kuna Pilates keskendub õigele kehahoiakule ja pöörab tähelepanu liigutustele, töötab Pilatese meetod kehaga kaasa, mitte sellele vastu." (Adamany, Loigerot 2004, lk. 21). Sellest lähtuvalt võib öelda, et mitmete koolkondade ühiste tõdemuste tulem on - õigesti joondatud keha võrdub terve keha. Pilatese võtmesõnaks on keskendumisvõime, mille kaudu harjutuse sooritaja visualiseerib liigutuse kulgu, keha asendit ja hingamist. Sama kehtib ka teadliku tantsija keha ja vaimu koostöö kohta. Tegelikult ei anna miski lõplikku garantiid eksimuste vastu, ent õige kehakasutus ja õige mõtlemine säilitab ja suunab elutervet suhtumist 11 kehasse ning üsna tõenäoliselt aitab ka neid, kes tegelevad vigastusest taastumisega. Vigastatud
eemalduvad - Gibson võttis kasutusele: kui keegi liigub edasi, siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev - Annab mõista kuhu inimene suundub. Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju, kauguse jms hindamist Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? - Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas toimub liigutuse ajal - Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid parandusi - Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
