cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga. Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad
2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses? jooksva tagasiside loomine- kasutatakse L11 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga, kui sellega, mis toimub keskkonnas. Taju osaleb liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette hulga informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti asukoht, kuju, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot
lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised
liigutusi. 2. Milline on taju roll tegevuses? Korralduse koostamine, ka jooksva ÕO12 tagasiside loomine - kasutatakse L12 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised
Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib
diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued eferentsed signaalid. 7. Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb tal kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid Sa tõenäoliselt tuletuslikkus ja mitte kogemuslikku empaatiat, kuna simuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras. 8
m. Õpitava harjutuse tehnika kirjeldamine ja seletamine. Sõna meetodi ja näitlike õppevahendite kasutamine. d) Üldise ettekujutuse täpsustamine harjutusest ja seosest tema vormi ja tehnika vahel. m. Teistkordne harjutuse demonstratsioon e)Üldine eelneva süstematiseerimine ja saadud ettekujutuse ning teadmiste arutelu.m. Kuidas õpetav kujutab endale ette õpetatava harjutuse tehnikat. Kui on vajalik, siis skemaatiline näitamine koos põhilise liigutuse imitatsiooniga. g)Ettekujutuse ja harjutusest arusaamise täpsustamine saadud elamuste põhjal peamistest tehnika elementidest. m. Juurdeviivate harjutuste sooritamine h)Harjutusest kui tervikust täpsustatud ettekujutuse saamine. m. Esimesed katsed sooritada harjutust tervikuna lihtsamast lähteasendist ja vajadusel abiga. Sportimine on...? Kindlalt struktureeritud, organiseeritud võitluslik tegevus formaalsete või mitteformaalsete reeglite järgi
" Instruktsiooni ehk juhtnööride 4 otstarvet: 1) õpilaste tähelepanu koondamine ja huvi tekitamine ülesande vastu 2) olemasoleva kogemuse kohaldamine uue harjutuse õppimiseks 3) tunni eesmärkidele osutamine 4) tähenduse andmine uuele kontseptsioonile või printsiibile. Edastada tuleb sooritatava elemendi terminoloogiline nimetus, selle kirjeldus, soorituse eesmärk; seletus liigutusest; lisateave sellest, mida peaks tunnetama, kui teatud liigutust sooritatakse. Otsene info edastamine liigutuse detailne kirjeldamine. Kaudne mingi hästi tuntud tegevuse/liigutuse kasutamine õpitava elemendi tehnika sooritamise kirjeldamiseks. Nt. ,,kujuta ette, et sa oled...". Vahel on kasulik kasutada sellist seletust, mida otseselt polegi võimalik sooritada (puusa pöörlemine üle õlavöö). Seletamisel tuleb arvestada sooritaja vanuse, vaimsete võimete ja meisterlikkuse tasemega. 6. Kontakt ehk suunav/abistav meetod (manual guidance) Kontaktmeetod on rajatud kompimismeelele
ja korduste arv on kuni 3. Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest. Madala vastupanu korral on ülekaalus stardijõud, vastupanu suurenedes eksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja
(Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes) D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine) 6. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 7. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist (on lihas, mis uuritavat liigutust teeb); antagonist (on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal „annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks), sünergist (on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas), fiksaator (fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha) 8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese
seda puhtana. Kuigi kõik Pilatese harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab teil ka teha paljusid keerulisemaid harjutusliigutusi. 2. põhimõte: Keha asetus Kõhulihaste tugevdamine toob kaasa vaagna õige asendi ning tasakaalus vaagen toetab nimmeluud ja hoiab pöiad ja jalad joondus. Kui keha pole enam joondus, ei toimi see enam nii tõhusalt, sest teie kese(kõhulihased, alaselg ja tuharad) aitab keha iga liigutuse tegemisel. Näiteks peab jooksja keha hoidma stabiilsena, et saavutada pikemate vahemaade läbimise kiirust. 3. põhimõte: Kontroll Pilatest on kõige parem kirjeldada kui kombinatsiooni kontrollitud painduvusest ja jõust. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, tehakse liigutust kõige tõhusamalt, kontrollides keha. Keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks. Kontrollita kasutame alati samu tugevaid lihaseid ning nõrgemad lihased jäävadki nõrgaks
(meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus) D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon) 6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist - Lihas, mis uuritavat liigutust teeb. Antagonist on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal ,,annab järele", muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. Sünergist on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas). Fiksaator fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha 22. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? - Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust - Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule
vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena. Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest, mille tõttu oli noorte liigutusi raskem fikseerida. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Näiteks valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga, mida vanemaks inimene saab, seda umbmäärasemad ja vähem hoogsamad on tema liigutused.
kannaköber.Kiiruskang õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges. 6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus. Liikumisulatus sõltub liigese ehitusest, tüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest ja lihaste ning kõõluste, sidemete lihaskapsli venitavusest.(Aktiivne paindumine liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abita, vaid liigutust sooritavate lihaste tegevuse abil.Passiivne paindumine - liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (nt partner, inerts, oma keharaskus).) 7.LIIGESE LIIKUVUSE MÕISTE, TÄHTSUS Liikuvuse olemus liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- või mitmeteljelised. Liikuvuse tähtsus:- tagab liigutuste täpse sooritamise;- tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus)
mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid) Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis
Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel; ennetab lihaste düsbalansi teket; aitab kaasa kiiremale taastumisele; mõjutab psüühilist seisundit. Eristatakse aktiivset ja passiivset painduvust. Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihasgruppide jõudu. Passiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kasutades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Passiivne painduvus on seetõttu alati suurem kui aktiivne painduvus. Painduvuse arendamiseks kasutatakse venitusharjutusi, mis oma olemuselt on ballastilised või staatilised
§ ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles § ise paika venitada EI TOHI! § liikumatus § siduda § arsti juurde § ninajuurele ning laubale asetada midagi külma § sõõrmetesse võiks vesinikülihapendiga niisutatud vatitikud panna, või tilgutada seda 3-5 tilka ninna § nina eesmisest osast - kerge peatada § nina kaudu ei tohi sisse hingata § Pead taha kallutada EI TOHI! laps tõmmanud ninna väikese asja §
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9
55 minutiline kardiotreening, mis arendab jõudu, vastupidavust ja ka koordinatsiooni. Hüpped, löögid, jooksu- ja tasakaaluharjutused. Aeroobikatrennidest tuttavad põhisammud kombineeritud jõu- ning koordinatsiooniharjutustega. Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi
Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus. Lihaste ülesanded Keha liigutamiseks Siseelundite tööks Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Kaitsevad siseelundeid Kasutatud kirjandus
toimub ka teistes maailma osades. (Inglismaa, Austraalias, Kanad, Brasiilia) Pride Jaapanist, praeguseks läbi. WEC Inglismaa, 2011 ühineb UFC-ga. Cage Rage Inglismaa, praeguseks läbi. MMA Eestis Noor sport mis areneb üsna kiiresti. Suurim võistlus MMA Raju. Parimad sportlased Ott Tõnissaar, Jorgen Matsi, Priit Mihkelson, Martin Aedma. Kas lollide inimeste sport? See ei ole lihtlabane peksmine. Iga liigutuse taga on strateegia. Eesti parimad on targad inimesed. O.Tõnissaar psüholoogia magister J.Matsi psüholoogia doktorant M.Aedma kehakultuuri magister Kokku võtteks. MMA ei ole tänava kaklus. MMA sportlased ei käi baarides ennast tõestamas. MMA sportlased on samasugused kui meie. Ei ole huupi peksmine. Trennid, lisad Tartu Elustreening Tallinn 3D Treening Pärnu MMAces Vaata lisaks, www.ufc.com ja www.mma
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu
1. 1873.a talve lõpp. Anna sõitis Leningradist venna juurde, et aidata ta abielu päästa. Oblonskil oli armuke ning ta naine soovis lahku minna temaga. Kohe, kui Anna saabus, palus ta vend, et Anna räägiks Dolliga(Daria Aleksandrovna) ning Dolli andiski mõneks ajaks mehele andeks. 2. Vronski osaleb sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Vronski on 4. Anna tuli ballile imeilusas kleidis. Ta mees oli oma sõprade kogenud sõitja, kuid teeb ühe vale liigutuse ning ta hobune kukub seltsis, kui Vronski kutsus teda tantsule. Valssi tantsides, tundus 6. Anna soovis kohtuda Vronskiga rongijaamas peale ametiülesande ja vigastab oma selgrood. Anna kargab ning jookseb Vronski talle lausa aeg jäi nende ümber seisma, teised paarid ei liikunud ja täitmist. Anna sõidab pooleldi meeltesegaduses kohale. juurde, kartes et ka tema sai vigastada
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5
lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas Sirutajalihased ja painutajalihased Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. kõõlus kõõlus lõtv pingul pingul kõõlus kõõlus lõtv Õlavarre kakspea- ja kolmpealihased Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele lihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda.
- 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu? - Liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus, lihaskiudude omadused (kiired ja aeglased)
Nämm-nämm-nämm(käed paitavad kõhtu). Allikas: http://oppematerjalid.onepagefree.com/? id=16367&onepagefree=a8eb0c10c35ed83e69495f5178d328c5 Ringmäng liisusalmiga Lapsed moodustavad ringi ja loevad samal ajal ringis liikudes liisusalmi: ,,Ring meil koos, ring meil koos, mis sa keskel kostad? Ring su ees ja sina sees, mis sa teha oskad?" Üks laps läheb ringi keskele ja näitab teistele ühe liigutuse, samal ajal lausudes: ,,Ma teen nii, ma teen nii, tehke järele!" Lapsed matkivad ettenäidatud liigutusi. Allikas: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4699 Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, EKL - 2 Kairi Press, 2012
on vastu alumisi hambaid nagu vene ja saksa keeles tavaline. Tämbrilt on tüüpiline eesti s vähem terav kui vene, läti või rootsi oma, kuid mitte ka nii lai ja mahlakas, kui oleme harjunud kuulma soome keeles. 2. Vead hääliku S hääldamisel Kuna s kuulub keeletipuhäälikute kriitilisse rühma, tuleb harjutamisel jälgida, et keeleselg ei oleks pinges (tähele panna keeleturja). Toetumise ajal ei tohi keel järgnevat vokaali ette moodustada. Lühihäälduse korral jälgime liigutuse kergust ja kiirust (et s ei kostaks liiga pika ja tugevana). Samas tuleb vältida ka helilisust. Suhteliselt palju vigu esineb ka s hääldamisel, sest selle õigehääldus nõuab keele täpset asendit. Eesti keeles on s helitu (Näide 2), kuid vokaalide vahel muutub ta poolheliliseks (Näide 3). Hääldamisel vokaali kõrval tuleb jälgida, et vokaali ei hääldataks kinnise suuga. Näide 2. sügis, samuti, suvi Näide 3. tasa, kased, pesin
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit,
Isegi kui olete juba väga läbinägelik ja oskate olukordi hinnata, arendab kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust. Kehakeele alused Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, žestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, žeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. Geneetilised alused
Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude. Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallain...
Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus
Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. 17) Lihaste ülesanded: 1) Sooritada liigutusi. 2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt). 3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe). 4) Soojuse tootmine: ligi 60% liikumiseks vajalikust energiast muutub liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses
Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus. Üldine peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses (mis sportlasel on oluline) Aktiivne suurim liikuvusamplituut ühes liigeses, ilma kõrvalise abita. Kasutatakse vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamiseks. Passiivne suurim võimalik liikuvusulatus ühes liigeses, mis spotlane saavutab väliste jõudude abita (partner, inerts, tõmbeseadmed jt). Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus selle määrab vastava liigese ehitus 2.2.1. Aktiivne painduvus Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuste ulatust, mis sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava
· instruktori käes · jõublokkide süsteemiga · liikumise sooritamine libiseval pinnal või rulluiskude abil · harjutuste sooritamine vees Juhtivad harjutusi kasutatakse koos aktiivsete harjutustega (aktiivsed harjutused koormusest vabastamisega; aktiivsed vabad harjutused; aktiivsed harjutused vastupanuga). Kusjuures 2/3 liigutuse ulatusest võiks olla vastupanuga ning 1/3 liigutuse ulatusest ilma vastupanuta. Piiri väärtuste lähedal on vaja abi ning see ongi liigutuste juhtimine. Abivahenditena võib kasutada instruktori kätt, haige tervet jäset või jõublokkide süsteemi. Taastamisharjutusi tuleb sooritada kontratuuride ja liigese liikuvuse piiramise likvideerimisel välisjõudu kasutades ning valu piiri üleminekuga. Harjutuste tempo peab olema väga aeglane, et patsient jõuaks kohaneda valuga. Piiripealsetest positsioonidest tagasiliikumisel tuleb
eesmärke, mida on alati tahetud täide viia, pea iga poiss on väiksest peale tahtnud politseinikuks saada ja aidata maailma paremaks kohaks muuta, aga paraku kaob see mõte ajaga. Väärtushinnanguid unustatakse tagaplaanile, nagu on öelnud ka Oscar Wilde, et ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust", seepärast tulebki alati endale meelde tuletada, et mis on tegelikult oluline, ja just miks seda vaja on. Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Rahal on suur mõju meie üle, oleme muutnud selle tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta
otsene seos mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (Pease 1994: 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga,
Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus selle määrab vastava liigese ehitus Aktiivne Passiivne Aktiivne, passiivne painduvus Aktiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest Passiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jms). Aktiivse painduvuse ulatus on alati väiksem kui passiivne Hea aeg Suurim liigese painduvus ulatus on vanuses 10-14 aastat. Painduvuse arendamine selles vanuses on kaks korda efektiivsem kui vanemas koolieas Naistel/neidudel on painduvus veidi kõrgem kui meestel/noormeestel.
Nad otsustasid Coppéliuse majja hiilida, et võõra tütarlapsega tutvuda. Ka Franz tahtis samal ajal salaja redeliga aknast sisse pääseda. Sealt rullus lugu edasi maagilises töötoas, kus oli peidus ka teisi nukke. Kadus piir tõelisuse ja kujuteldava vahel. Loo lihtsus jättis rohkelt mänguruumi tantsijatele nukumeister Coppéliuse roll põhineski suuresti pantomiimil. Ka Swanilda sõbrannade, kellel oli etenduses suur tantsuline osa, iga liigutuse taga oli näha nende iseloom. Igas vaatuses oli rõhku pandud sõuelementidele, mis tegi etenduse jälgimise ka poistele atraktiivseks (plahvatused, kaminast tulev toss jms). Koreograafia põhines Marius Petipa versioonil ja pakkus kaunist klassikat Delibes'i imelise värvilise muusika saatel, mis sobis ideaalselt selle helge looga. Lavastaja Ronald Hynd oli tabanud väga täpselt teose helikeele ja nii oli muusika ja liikumine suurepärases kooskõlas. Koreograafia oli
kergelt üle. Õpilastele tuleb selgeks teha reeglid, millest peab kinni pidama. Samuti tuleb enne võistlust üle rääkida, kuidas käituma peab. Hea treener on ka see, kes näeb lapses potentsiaali, kuid ise tunneb, et ei suuda seda realiseerida ja soovitab selleks sobivat treenerit. Üks väga oluline aspekt on lapsele või treenitavale harjutuse ettenäitamine. Näiteks ujumises on nii mõnigi tehniline element, kus lapsele nt jala või käe liigutuse ettenäitamine on väga oluline, et õige liigutus õpitaks õigesti ära. Kahjuks tänapäeva seadused muudavad treenimise järjest raskemaks just laste katsumise suhtes ning enamasti peab suusõnaliselt kõike lahti seletama, et saadaks tehnikast aru.
Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline. Kiirendus on omakorda kiiruse muutuse määr kas aja või teekonna kohta. Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus. Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik treeningprogramme on koostatud jooksukiiruse arendamiseks. Tegelikult on kiirus kui liigutusvõime vajalik enamikule spordialadele, kus on vajalik kiiresti joosta, liikuda ja reageerida või kiiresti muuta liikumise (liigutuste) suunda. Spordis esineb kolm kiiruse vormi: liigutusreaktsiooni kiirus üksikliigutuse kiirus
Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd. Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist.
muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine peateega" oli Roland nõus Laura suure summa eest maha müüma. Rahal on väga suur mõju inimeste üle. Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas,...
verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35.Skeletilihaste kontraktiilse aparaadi ja sidekoeliste elementide koostöö- sidekude hoiab skeletilihaseid õige koha peal, et energiakadu oleks väiksem.
Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest. Madala vastupanu korral on ülekaalus stardijõud, vastupanu suurenedes eksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja kokkutõmbe tsükli jooksul tegema väga kiirelt jõulise liigutuse
Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus
Aeroobikas kasutatavad vahendid Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Aeroobikal on ka mitmeid erinevaid stiile ning mitmete stiilide puhul kasutatakse ka erivevaid abivahendeid. Selleks, et koormust suurendada on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, milleks võivad olla näiteks kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmerask...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
