2. USA uuringud näitavad töölisklassi spetsiifilise eluviisi jätkumist nende kolimisel eeslinna 3. Euroopa (Inglise) uuringud väidavad, et teataval määral omandatakse keskklassile omane familistlik eluviis. 4. Sugulussidemed nõrgenevad, lokaalse naabruskonna elust osavõtt nõrgem võrreldes keskklassiga 5. Urban village(rahvuspõhise kogukonna) ja eeslinna erinevus- teises pole nii tugevalt välja arenenud lokaalset sotsiaalse vastutuse süsteemi D. Harvey naabruskonna liigitused: 1. Defineerimata naabruskond (pole arenduspiirkond, omavalitsus vm) 2. Füüsiline naabruskond – looduslike piiridega määratletud 3. Homogeenne naabruskond – sisemiselt füüsiliselt ja sotsiaalselt ühetaoline 4. Funktsionaalne naabruskond – domineeriva töö-, elu-, õppimise vm funktsiooniga 5. Kogukondlik naabruskond – seotud tugevate primaarsete sidemetega Koha (ruumi) defineerimine sotsioloogias 1.Ruumi korraldus struktureerib inimeste igapäevase majandus- ja sotsiaalse
Greenberg - ameerika keeleteadlane.Ta tegeles keeleuniversaalidega ning keelte geneetilise klassifikatsiooniga. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused ja arutlused keelte olemusliku erinevuse üle. 20. saj teine pool • Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus ja ettekujutus otsesest seosest keele struktuuri ja mõtlemise vahel (keel on autonoomne märgisüsteem). • Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. • Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt
vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja
!Põhivabadus on tagatud vabadus ! Põhivabadus negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus 3. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36
hetk ära võtta) vabadus 4. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad d. § 55 § 19 lg 2 § 25 III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis O ought P permitted F forbidden 2. Põhiliigitused struktuuri järgi 1) vabadustõrje põhiõigused
vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. 28 Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt
ning seadusena kehtestatud. Inimõiguseid võib käsitleda filosoofiliste kategooriatena inimõigused on õigused mis kuuluvad inimesele tema inimeseks olemise tõttu vaatamata sellele, kas seadusandja on need kusagile kirja pannud või mitte). Rääkides Eestist, siis põhiõigused on põhiseaduse 2. peatükis, mõned on ka väljaspool seda peatükki (valimisõigus, õigus keelduda kaitseväe teenistusest usulistel või kõlbelistel kaalutlustel). Põhiõiguste peamised liigitused: 1. liigitus ajaloolise kujunemise järgi: a. inim- ja poliitilised õigused, kõige vanem ja traditsioonilisem põhiõiguste kategooria, neid on nimetatud ka kodaniku õigustest. Poliitilised ehk kodanikuõigused on need mis kuuluvad vastava riigi kodanikele, inimõigused kuuluvad ka mittekodanikele sõltumata kodkondsusest. Need on üldiselt passiivsed (ei eelda riigi poolt
Netoüüriga on seotud ka kinnisvara rent ehk tegevustulu (ingl. k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile. Tegevustulu leitakse, kui netoüürist ehk laekunud kogutulust lahutatakse maha tegevuskulud ehk kinnisvara opereerimisega seotud halduskulud. Renditulu on konkreetselt laekunud tulu, mida saab võrrelda aktsiate pealt laekuva dividendituluga. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2. Büroohoonete üldised liigitused Erinevatest büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise meetodid (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4- 15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, 1-5 korruselisteks uurimis- ja
!Põhivabadus on tagatud vabadus ! Põhivabadus negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus 3. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36
· 2013.a. andmetel katavad ,,tõelised" sood vaid umbes 5,3% Eesti pindalast. · Võrreldes 1950. aastatega on soode pindala vähenenud 2,7-2,8 korda. Soostunud maade pindala on vähenenud palju rohkem. Soode liigitus Soopaigad (soo troofsus, toitumine, edasi taimkatte ja mikrovormide alusel). Soopaigased võib aluseks võtta soo taimkatet, soomassiivi kuju, turbalasundi tüüpi ja soonõo kuju ja tekkeviisi, soo arengufaasi. Soo kui elupaiga seisukohalt olulised liigitused lähtuvad soostumist esilekutsuvast tegurist ning väljendavad kasvukoha toitelisust jm. tingimusi. Sobib ka soode liigitus "Paal, 1997, 2001" põhjal. Allikasood · võivad kujuneda gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu; · on alati põhjaveetoitelised, millele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks);
ta on nö autograafiline (isiklik) seal on koguaeg midagi aktiveeritud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne isiku eluseigad meenuvad tänu episoodilisele mälule; ununemine on kiire- mida enam on uut infot seda kergemini unustame Praktilises tegevuses koguaeg koostöös. Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise a mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal: nägemis, kuulmis, haistmismälu jne Tunnetusprotsesse uuritakse informatsioonilis-küberneetilise suunaga. Mälu vaadeldakse kui funktsionalseid blokke ja/või moodulite süsteemi, mille tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud infot ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud
piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu. Kui sama seadmega 9 toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul on taas tegemist otsekuluga, sest seadme hoolduskulu saab otseselt siduda tootegrupiga.
Mõiste põhikohustus – on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. Otsekohaldatavus (täitevvõimu puhukl seaduslik alus vajalik, kohtuvõimu puhul§ 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad Materiaalne/formaalne kriteerium N: § 92 lg 1 ei ole põhikohustus, põhikohustus on ainult selline PS-s sätestatud kohustus, mille adressaadiks on põhiõiguse kandja. Põhikohustus nt § 53. III Põhiõiguste liigitused 1. Vahetegu struktuuri järgi Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus – isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus – õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele (õigused sellele, et riik midagi positiivset teeks) c
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
Loomakaitseseadus teeb seda peamist vahet siin. Erisused tulenevad eri seadustes eri moodi siis. Õigusele teatud juhtudel kohaldatakse asja kohta sätestatut. (eriti ehituses) HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile. Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale. 4.2.2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) · Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). · Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus õiguslik reziim on erinev. Eeelkõige kinnisasjade
sätteid. Loomakaitseseadus teeb seda peamist vahet siin. Erisused tulenevad eri seadustes eri moodi siis. Õigusele teatud juhtudel kohaldatakse asja kohta sätestatut. (eriti ehituses) HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile. Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale. 4.2.2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus – õiguslik režiim on erinev. Eeelkõige – kinnisasjade
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
väärkohtlemise erinevate liikidena. tehtavat teaduslikku uurimistööd seoses sellega, mis mõjutab lapse Ka Rosental ja Tilk (1999) liigitavad lapse väärkohtlemist väärkohtlemist ja selle tagajärgi ning ühiskonna tasemel poliitikat mõneti teisiti kui eeltoodud analüüsis toodud liigitused. Nimelt laste heaolu tõhustamiseks. Mõiste haarab kompleksselt toovad autorid välja lapse väärkohtlemise kolm liiki: interaktsioonilist suhet indiviidi karakteristikute ja ühiskonna kuritarvitamine (kätkeb vägivalla komponenti), hooletussejätmine sotsiaalmajanduslike tingimuste vahel (Peied & Kutz, 1994). ja ülehooldamine
võimalik ikkagi otse kasutada konstitutsiooniga antud õigusi. Samas kehtestavad õigusi fikseerivad konstitutsioonilised normid võimaluse neid õigusi seaduse alusel piirata. Kuni ei ole piirangut kehtestavat seadust, seni ei saa riigivõim piiranguid rakendada. Riigiõiguse teine omapära on, et nad määravad kindlaks riigi põhikorra alused. Norme saab liigitada mitmel erineval alusel. Levinud liigitused on: regulatiivsed/kaitsvad normid. Valdav enamus normidest on regulatiivsed, nad määravad kindlaks isikuõigusi, organite pädevust, nende moodustamise korda. Kaitsvad normid on sageli fikseeritud keeldudena, näiteks diskrimineerimise keeld. Jaapani põhiseadus: "Jaapani riigil on keelatud pidada sõdu." volitavad/kohustavad normid. Volitavad normid fikseerivad organite pädevust, nt. "seadusandlik võim kuulub Riigikogule"
hoonestusõigust. Ka reguleerib AÕS muude õigustega (näit. nõuded) seotud suhteid (näit. väärtpaberite pantimine, §-d 314-319). Samuti kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid loomadele neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel seisneb selles, et omanik võib asjaga põhimõtteliselt teha kõike (näit. purustada, hävitada), loomade suhtes aga kehtivad selles osas piiravate tingimustena loomakaitseseadused. §-des 10-12 antud asjade liigitused (asendatavad ja asendamatud asjad, äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad, jagatavad ja jagamatud asjad) ja §-s 13 nimetatud asjade kogumi määratlus aitavad paremini avada asjade olemust ning on olulised eelkõige võlaõiguses (kui näit. lepingu objektiks on individualiseeritud asi). Vallasasjad on kas asendatavad või asendamatud. Asendatavaid asju määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puudvad tunnused, mis eristaks neid reistest samaliiki asjadest
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne
Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne
Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis – eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks – need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena – need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena – nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne
tsiviilhagi jätkuva tagamise vajalikkust. Pärast seda, kui süüdistatav on kannatanu kahju heastanud või kui kriminaalmenetluse uuendamise võimalus (KrMS § 202 lg 6) on muul põhjusel ära langenud, on kohtul võimalik tsiviilhagi tagamine tühistada KrMS § 38^1 lg-st 6 ja TsMS § 386 lg-st 2 ning § 442 lg 5 esimesest lausest tulenevas korras. (p 45) - 3-1-1-33-17 Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: o korralised ja erakorralised o korralised seadusjõustamata kohtulahndite peale, kusjuures korralise kohtukaebuse esitamine peatab kohtulahendi jõustumise. Apellatsiooni ja kassatsioonikaebused. o Erakorralised saab esitada jõustunud kohtulahendite peale ja üksnes siis, kui korralisi menetluskaebusi kas enam ei saa esitada või kui neid üldse esitada ei saa. Teistmisavaldus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
