Riiklikud stipendiumid saavad üliõpilased ei kuulu maksumaksjate hulka. Sellelt ei arvestata makse. On võimalik rakendada ühekordset maksusoodustust. Selistesse vabastustesse tuleks suhtuda suhteliselt ettevaatlikud, sest võivad tekkida sotisaalsed pinged. 8. Rakendussätted. Sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt, vaid mingi osa seadusest rakendatagse tagasiulatuvalt või rakendatakse edasiulatuvat. Maksude liigitamine Objekti järgi liigitamine. 1. Subjektiivseteks – selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus. (nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks) 2. Objektiivsed ehk reaalmaksud – on seotud mingi konkreeetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltu objekti omaniku isiklikest omadustest. (nt maamaks) Maksustamiskorra või koormuse avaldamise alusel liigitatakse maksud otsesteks maksudeks. 1. Otsesed maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja
Keemia Alused Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidiioone OH- NaOH->Na+ + OH- Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidiioonidest. Hüdroksiidide liigitamine Vees lahustuvuse järgi. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused)- Aktiivsete metallide (|A rühma ja ||A rühma alates Ca)hüdroksiidid. Vees praktiliselt lahustumatud hüdruoksiidid (nõrgad alused)- Enamus metallide hüdruoksiidid. Aluste keemilised omadused Aluste sarnased üldised omadused on tingitud OH- Ioonidest Happeliste oksiididega Vahetus(Vastava happe ja aluse vahel) CO2+Ca(OH)2->CaCO3 +H2O
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
kasutada siis, kui mõiste sisu edastamisel esineb omadussõnu. Näiteks, raske ülesanne,ilus päev, hea toit, suur loom jne.. Tavaliselt rasket ülesannet seostatakse eksamiülesandega, ilusat päeva - enda sünnipäeva või pulmapäevaga jne.. Metoodiliselt on võrdluse kasutamine õigustatud vähemtuntud mõistete selgitamisel enamtuntud mõistete abil. Näiteks, pärimusmuusika seletamisel võib kasutada võrdlust rahvamuusikaga jne.. 2.6. Liigitamine. Liigitamine on loogiline menetlus, mille kaudu avatakse mõiste mahulised iseärasused. Liigitamine on teoreetilisel andmetöötlusel - süstematiseerimisel, võrdlemisel, klassifitseerimisel jne. - sageli kasutatav menetlus. Argimõtlemises üleskerkivate probleemide lahendamisel mõistete mahulist liigendamist esineb suhteliselt harva. Liigitamise käsitlemisel on vajalikud järgmised terminid: liigitatav, liigituse liikmed, liigitamise alus. Liigitatav on mõiste, mille mahulisi iseärasusi
(4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud. RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv 2) gaasirelv 3) pneumorelv 4) külmrelv 5) heitrelv 6) elektrisokirelv § 12. Tulirelvade liigitamine (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss - üldpikkus üle 600 mm ja relvaraua üle 300 mm; 2) püstol - üldpikkus kuni 600 mm ja relvaraua kuni 300 mm
ALUSED R 79-80 Tööleht 1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape
Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. 3. JUUSTUDE LIIGITAMINE 3.1 Juustude liigitamine kuivmassi järgi Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga.
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Et tagada dokumentide audentsus 6. Kus saab vastus oma viida? Sisse tulnud kirja registreerimistempli jäljendilt 7. Kuidas vormistad operatiivselt lahendatud dokumentide täitmise tulemuse? Dokumendiregistrisse, dokumendile(ainult paberkandjal) 8. Töötaja 6 sammu dokumendi- ja arhiivihalduse järjepidevuse tagamiseks · mall(usaldusväärsus) · registreerimine( registreeritakse kõik meneteletavad dokumendid) · Liigitamine (dokument pannakse kohe õigesse sarja) · Korrastamine (kasutatavus) · arvestamine (olemi kindlaks tegemine) · arhiveerimine(püsivad, alatised ja pikaajalised)
HAPPED R 76-78 Tööleht 1. HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 2. HAPETE LIIGITAMINE 1) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised happed mitmeprootonilised happed 2) hapniku sisalduse järgi hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped hapnikku mittesisaldavad happed 3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid 10) Metall + mittemetall 4
1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11. Varemõpitust: oksiidide ja lihtainete (metallide, mittemetallide) äratundmine ja nimetamine
taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikkad Taimed puude ja põõsaste grupid niidukamar(iseloomulik) paju(põõsad) üksikud kased Loomad lehmad lambad hobused kitsed Tänan kuulamast !
Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on tervikpilt obektist, aga erinevad aistingud võivad anda samuti tervikliku ettekujutuse tajutavast objektist või olukorrast. Näiteks kuuldes inimese häält ja mitte teda nähes, suudad sa inimest ette kujutada. Aistingud vastastikku kompenseeritavad.
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete
kaheks alamharuks – enantiomeerideks (kui molekulis esineb üks kiraalkese) või diastereomeerideks (kui kiraalkeskmeid on kaks või rohkem). (1) Optilisi isomeere iseloomustatakse R, S- või suhteliste D, L- konfiguratsioonide kaudu. (4) Konfiguratsioonid Tähtedega R ja S tähistatakse üldjuhul tsentraalse kiraalsusega optiliste isomeeridekonfiguratsioone. R,S-nomenklatuuri aluseks on asendajate liigitamine vanemuse alusel. R,S-nomenklatuuri nimetatakse ka selle kasutusele võtjate järgi Cahni- Ingoldi-Prelogi süsteemiks. Viimast on suhteliselt lihtne kasutada, eriti molekulide puhul, kus on 2-3 kiraalsustsentrit. D,L-nomenklatuur on eelmisest lihtsa ja vanem, kuid siiski ka tänapäeval kasutust leidev süsteem optiliste antipoodide eristamiseks - see põhineb konkreetse isomeeri struktuuri võrdlemisel teatud standardse aine struktuuriga, mis on niiöelda trafaretne, kujutades
signalisatsioonisüsteemist? Kas keelevõime on seotud inimesele ainuomase organiga? Millal keel tekkis? Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole võimalik leida vastuseid nendele küsimustele. Kui palju on keeli ja nende kõnelejaid Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000 Keelte arv on muutlik 80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla 1000 kõneleja) Eesti keel on suur keel! Keelte liigitamine Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline meetod. Muutetunnused ja lausestruktuur. Mida kauem aega on möödunud algkeele hargnemisest, seda rohkem muutusi on keeles toimunud. Keelkonnad
portsjonlihatükke või kanafileed. Materjal :puust, allumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastmassist, fajansist. taignarull Puust taignarulli puhul peaksite aga vältima pipra või nelgiterade purustamist, mida mõned kokaraamatud vahel soovitatavad, kuna see tegevus võib taignarulli pinda püsivalt vigastada. Kasutage taignarulli asemel uhmrit ja uhmrinuia. Küll aga võite taignarulli abil pehmendada külma margariini. Taignasegajate liigitamine I. Sõltuvalt töötsükli struktuurist 1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva liikumisega Planetaarse liikumisega Ruumilise liikumisega III.Taignasegamisvahendi telje asetuse järgi Horisontaalse asendiga Kaldasendiga Vertikaalse asendiga IV. Valmistatava taigna liigi järgi
Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik Kontrollib bittide liiklemist protsessori (CPU), süsteemi mälu ja emaplaadi siinide vahel Kontrollib/juhib kõiki emaplaadi komponente Üldjuhul koosneb kahest kiibist: Põhjasild Lõunasild Siinid Siinide abil toimub arvuti sisene andmevahetus Siinid jagunevad andmesiinideks ja aadressisiinideks FSB (frontside bus) BSB (backside bus)
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri
Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5. Majutusettevõtete liigitamine omandisuhtest lähtuvalt Iseseisev majutusettevõte, konsortsium, hotellikett, frantsiis 6. Majutusettevõtte asukoht ja kättesaadavus Majutusettevõttele on tema asukoht väga tähtis. Asukoht peegeldab koha kättesaadavust selle külastajale, ümbritseva keskkonna atraktiivsust ning selle
Eesmärgid Sven Regat Mis on eesmärk? Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Nõuded eesmärkidele. SMART reegel. Specific konkreetne Measurable mõõdetav Agreed kokkuleppeline Realistic realistlik Timed - ajastatud Eesmärkide liigitamine Organisatsioonide eesmärke jagatakse kolmeks sõltumata sellest, kas tegu on avalike või eraorganisatsioonidega. Organisatsiooni eesmärgid Sisulised Süsteemilised Individuaalsed Ametlikud Operatiivsed Organisatsiooni eesmärgid: 1. Sisulised eesmärgid - on käegakatsutavad. Neid jagatakse kaheks: 1.1 Ametlikud eesmärgid - on loojate või juhtkonna poolt määratletud vastavalt missioonile
Prisma Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud. Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on nnurk, siis nimetatakse prismat nnurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.
Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestikuniidud 4)Näitajad: Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osas SKP-s;
täidab hästi Hea nake aluspinnaga,järgmise pinnaga Kuivab kiiresti. 11. Kirjelda tööde teostamise järjekorras kipsplaadi viimistlemist ja kasutatavaid materjale alustades aluspinna kontrollimisest. ......Kontrollida kruvisid, et olesksid sügaval ning kruvid viimistleda vuugipahtliga Plaadi pinnale tekkinud vigastused parandada vuugipahtliga Kohtpahteldatud pinnad lauspahteldada. pinnad lauspahteldada. 12. Hea pahtli omadused: ............... 13. Pahtlite liigitamine ...Täiteaine järgi-Täiteaine järgi-peen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtelpeen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtel Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. 14. Mitu kihti pahtlit võib pinnale kanda ja miks? ...2kihti Äärmisel juhul 3, sõltub pahtliliigist Muidu hakkab mullitama.Muidu hakkab mullitama. 15
MUUSIKAÕPETUS 8. klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1
Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
Thalassa 5. Despina Neptuunil on 13 teadaolevat 6. Galatea 7. Larissa kaaslast 12 väikest ja 8. Proteus Triton. 9. Halimede 10. Psamathe 11. Sao 12. Laomedeia 13. Neso Neptuun ja Triton Neptuun ja Triton Neptuuni liigitamine · Koostise järgi: Gaasiline planeet · Suuruse järgi: Suur planeet · Asukoha järgi Päikese suhtes: Välisplaneet · Asukoha järgi Maa suhtes: Välimine planeet · Ajalooline liigitus: Moodne planeet Neptuuni sümbol Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu%29 · http://miksike
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid Värvained
. 2 1.4.4. Avatud süsteemide koolkond........................................................................... 2 1.4.5. Juhuslikkuse teooria......................................................................................... 2 1.5. Tänapäeva juhtimise põhimõtted.............................................................................2 1.6. Avaliku sektori eesmärgid.......................................................................................2 1.6.1. Eesmärkide liigitamine.....................................................................................2 1.6.2. Eesmärkide hierarhia........................................................................................2 1.7. Avalike organisatsioonide keskkond.......................................................................2 1.8. Avaliku sektori efektiivsus......................................................................................2 1.9. planeerimine ja kontroll avalikus sektoris..............
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED....................
Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?..................................................................................................
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
· Fosfaadid pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna. · Silikaadid Pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna,viivad mustuseosakesed emulsiooniks, kaitsevad metalli korrosiooni eest Puhastusvahendid · Puhastusvahendite koostis sõltub otstarbest milliste pindade puhastamiseks nad on ette nähtud. · Üldiselt esineb puhastusvahendites sünteetilist pesuainet, lahusteid, desinfitseeritavaid aineid ja happelisi komponente. Puhastusvahendite liigitamine · Puhastusvahendeid saab liigitada nende pH väärtuse järgi happelisteks, aluselisteks ja neutraalseteks. · Happelised on näiteks wc ja sanitaarruumide puhastusvahendid. · Aluselised on pindade puhastusvahend, aknapesuvahendid, pesupulbrid jne. Pesuained Eestis · Eestis toodavad puhastusvahendeid : · Orto, mis on asutatud 1932. a. · Flora, mis on mitme ettevõtte ühinemisel moodustunud 1964. a. Tänan kuulamast!
tähesüsteemidest, tähekogumitest Moodustumine praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt
lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI ...
Meedia tekstid Meedia on organiseeritud tehnoloogia mis teeb võimalikuks massi kommmunikatsiooni. Meedia liigitamine: ajaleht ja muud trükised. Raadio Televisioon Internet 1950 leiutas juhann gutenberg trükikunsti. 1985 tutvustati esimest antenniga raadiot Esimesed korralikud telesaated 1930 Tänaäevased televisiooni süsteemid 1950 Tallinna esimene värvisaade 1972 1969- arbanet 1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis
FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu.
Õis ja vili Martha Pilt ja Kertu Basov 8.d Õitest üldiselt · Õiteks nimetatakse õistaimede struktuure · Õite ülesanne on viljastumine, tolmlemine ja suguline paljunemine · Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid)
........ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid....................................................................................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8
Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud
OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape
Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. S üs ive s ik s uhkur SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, seentes 1-3% Nad kuuluvad rakkude koostisesse. S üs ive s inike üle s ande d: Ene rg e e tiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. S truktuurne taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti.
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea
heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno) Asteroidide liigitamine · Liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest. · 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum. · Asukoha järgi liigitatakse: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3. Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4. Kentauri "asteroidid" Päikesesüsteemi äärealadelt
3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine.
Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuurne tööpuudus Põhjustatud töötute oskuste kvalifikatsiooni asukoha jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
