Koosluste mitmekesisus On mitmeid seletusi. 1. looduses pole homogeenset keskkonna. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. 2. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab s...
Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8. Kuidas reageerivad organismid kisklusele ja herbivooriale? Kuidas siin saab näidata
kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Neid protsesse on neli: 1. liigisisene, otsene 2. liigisisene, kaudne 3. liikidevaheline, otsene 4. liikidevaheline, kaudne KÜSIMUSED/VASTUSED: Charles Darwin- inglise teadlane, kes on nüüdisaegse evolutsiooniteooria üks rajajatest. Ta avaldas 19.sajandi keskel raamatu, milles ta seletas loodusliku valiku teooria abil taimede ja loomade evolutsiooni, seda, et uued liigid on arenenud olemasolevatest liikidest. On mõistlik anda palju järglasi, sest suur hulk neist järglastest hukkub enne, kui jõuab ise järglasi anda
Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid ja neist koos eluta keskkonaga moodistuvat tervikut.
NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid.
Evolutsiooniteooria kujunemine Georges Cuvier(1769-1832): *paleostnitoloogia rajaja. *Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad, seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. *Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. *Jäi seiskohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. *Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud loodukatastroofidest. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829): *Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglased. *Elu tekkis isetärkamise teel spontaalselt. *Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. *Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel- liigid pürgivad täiuslikkuse poole. *Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. Positiivsed küljed: *Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: *Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu j...
sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj. keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide (polüploidsus) tekitamine lähtematerjali mutageenidega mõjustades. Ristamine võib olla a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline) b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline) Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks (kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide
- Põhjustab looduslik valik - Muutused on pöörduvad - Muutused on pöördumatud - Muutused pole pärilikud - Muutused on pärilikud Olelusvõitlus- konkurents piiratud ressursside pärast. Võitlus toidu, elukoha ja sigimispartneri pärast. Olelustvõitlus avaldub vastupanus. Jaguneb kolmeks: eluta keskonna mõju (lumi ja külm), sama liigi teistele isenditele (liigisisene konkurents), teiste liikide surve (liikide vaheline konkurents). Konkurents: Liigisisene Liigiväline Otsene Kaudne Looduslik valik- isendite erinev ellujäämine ja paljunemine mille põhjuseks on organismide geneetilised erinevuseed ja ressursside piiratus. Neli liiki: stabiliseeriv valik - soosib keskmise tunnusega isendeid. Liiga tumedad ja liiga heledad isendid paistavad rohkem välja ja langevad röövlooma ohvriks. suunav valik - soosib keskmisest ühes kindlas suunas erineva tunnusega isendeid
N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omamoodi väike ökosüsteem. Liigisisene...
...................................................................................................... b) loomadel ………………………………………………………………………………… …….................................................................................................................... …………………………………………………………………………………….. Olelusvõitluse vormid: a) liigisisene näit……………………………………………………………………………… ….......................................................................................................................... .............................................................................................................................. b) erinevate liikide vaheline näit.
„Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul
6.Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele. a. Erinevatel liikidel on sarnane luude ehitus, järelikult peaks neil olema ühine eellane, kes neid ühendab. b. Erinevatel loomadel on alguses sarnane looteline areng. c. Ellu jäävad need, kellel on paremad kohastumused. d. Organismidel on rudimendid, mis näitavad, et on muutus toimunud aja jooksul. e. Toimub liigisisene areng, et uute olukordadega paremini toime tulla. f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad
Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid. Mutualism võib üle minna näiteks parasitismiks. PS! Konkurents- kõige olulisemaks peetav enimkäsitletud ökoloogias. 3. Konkurents mõiste, liigid, komponendid. Konkurents on ühe organismi negatiivne mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Konkurentsi liigid: 1.Liigisisene-liikidevaheline. Liigisisene võib olla palju karmim, sest ühe liigi nõudlused on põhimõtteliselt samad. 2. Otsene (interferents)/kaudne(ekspluatatsioon). Kaudne esineb enamasti taimede puhul. 3. Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents. Tarbimiskonkurents on olukord, kus organism on võimeline hankima ressursse ruumi eri kohtades; tarbib seal, kus ressurssi on. Ruumikonkurents esineb enamasti taimede puhul, aga ka loomadel konkurents kudemis-, pesitsus- ja talvitumiskohtade pärast. 4
katastroof, mis vabastab elupaiga järgnevatele põlvkondadele. b) Agressiivne toime. Keskkond on pidevalt eluks ebasoodne, mille tagajärjeks on viljakuse tõus. c) Depressiivne toime. Nõrgalt ebasoodsad tingimused elutegevuseks, mille tulemusena viljakus langeb. d) Optimaalne toime. Viljakus jääb samaks, aga enamik järglasi jääb ellu, mis toob kaasa arvukuse tõusu. 2) BIOOTILINE. Elus keskkonna tegurid, mis mõjutavad elusorganisme. a) Liigisisene. Kõige teravam olelusvõitluse vorm. Sama liigi esindajatel kattuvad ökoloogilised nõudmised. Kohastumustega teravneb liigisisene olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust
Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Bakterid. Konkurents ei vaja üksteist, liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu. Näiteks taimed valguse pärast, loomad partnerite saamisel. 1. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted (0/+-): Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega,
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21
2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab sipelgate pesas, kust ta saab kaitset ja toitu, kuid sipelgad ei saa selle eest midagi, samblik ja puu samamoodi. 3. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. See on kas liikide vaheline või liigisisene, nt: valguse, vee, toidu või emaste pärast. Tekib siis kui ressursside hulk on piiratud ning selle tulemusena ei saa sarnaste vajadustega organismid koos püsivalt eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk valgus, 2 isast hunti emane, hunt ja rebane toit ja elupaik, männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele
a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, kes paigaldatud toidumajades söögi pärast võitlevad, tihti jäävad just suuremad peale. c. võitlus eluta looduse teguritega näit: Eesti tingimused peavad loomad ja taimed võitlema kas siis kuuma päikesega või külma talvega. 1. Defineeri mõistet
Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum
Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui arvukus väheneb, võivad olulised alleelid kaduma minna ja kogu liigi kohanemisvõime langeb. Koosluste mitmekesisus - Teatud maa- alal esinevate erinevate koosluste rikkus. Keskkonnatingimustest (mullastik, temeperatuur,sademed...) sõltub
pidevalt arenema. Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted. Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi. Nimetus tuleneb Lewis Carrolli raamatust "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi" Nišš ja põhilised nišikontseptsioonid; liigisisene ja liikidevaheline konkurents Liigisisenekonkurents (sigimine, ressursid; ei pruugi konkurenti ilmtingimata kahjustada) Versus Liikidevahelinekonkurents (ressursid; rangelt konkurenti kahjustav) Eri liiki kuuluvate isendite vaheline interakteerumine, mille käigus ühe liigi populatsiooni suurenemine mõjutab negatiivselt teise liigi populatsiooni suurust ja vastupidi. Fundamentaalne ja realiseerunud nišš
Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti ei jätku neid aga kõigile. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Puude konkurents valguse pärast. Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal. Hüääni ja lõvi konkurents territooriumi pärast. Parasitism Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasitismi korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osaliselt.
üldse - uudishimu. Migratsioon - suure hulga isendite vôi populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet - korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet - rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lôhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet - üks pôlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja -3/2 astme e. isehôrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus - ükskôik, millise tihedusega taimi ei istuta, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1 graafik: logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik:
· postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta
Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest.
· Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele
(bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Venemaal leidis kinnitust, et geneetiliselt muundatud toit avaldab kahjulikku mõju närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks. Katsealusteks valiti hamstrid (Campbell), kellele anti põllumajanduses laiaulatuslikult kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17
Põldude rajamisega Suurte asualade tekkega Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse (biological diversity) dokumenteerimine Inimtegevuse mõju uurimine Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine negatiivse inimmõju peatamiseks Kaitse tasandid: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine
pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik
N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Karnivoor kiskja Herbivoor taimetoiduline loom
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Logistiline kasv populatsiooni kasvades hakkavad ressursid kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents, kisklus, parasitism, haigused Levila piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne) Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal Levik näitab, kuidas isendid paiknevad Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
kuupilet korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lõhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet üks põlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. Inbriding lähemas ümbruses on rohkem lähemaid sugulasi Autbriding suguvõime langeb, kui vanemate vahel on liiga suur distants. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja 3/2 astme e. isehõrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus ükskõik, millise tihedusega taimi istutada, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehõrenemise seadus käsitleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevast suremusest e. tihedusest w = cN-1 graafik: logw = logc logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Abiootilised tegurid on kosmiline kiirgus, klimaatilised (õhutemperatuur, -niiskus ja -liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised (pinnamoe laad) ja hüdroloogilised (vee omadused). Biootilised tegurid on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud ning avalduvad liigisiseste ja liikidevaheliste suhetena (koaktsioonidena). Liigisisestest suhetest on olulisimad liigisisene konkurents, selgroogseil ka hierarhia (karjalise eluviisi puhul) ja territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism, kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena. Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline konkurents tugev, arvukus sageli keskkonna kandevõime juures, st juurde enam rohkem ei mahuks Nt. tamm, kuusk r- strateegia Ebastabiilses keskkonnas, ressursid ei ole piiratud. Strateegia on keskendunud kõrgele järglaste arvule. Populatsioon on võimeline väga kiiresti kasvama, aga ressursi vähenedes või keskkonna muutudes on suremus samuti väga suur, sest liigid ei investeeri kaitsesse ebasoodsate tingimuste vastu Nt. Umbrohud, ajutised veekogude taimed L strateegia
millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigisisene konkurents – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe.
3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest - jänes kasutab toiduks toitaineid (porgand) 5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast uba ja umbrohi- elukoht, vesi, mineraalid 6. KOMMENSALISM- kahe organismi vaheline suhe, mis on kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu, osapooled on kommensaalid Nt puu ja samblik- elupaik või inimene ja bakterid
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
Kandevõime · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult · ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid: · liigisisene konkurents e võitlus ressursside pärast · kisklus · parasitism · haigused Mõju: stabiliseerida populatsioon tema kandevõime ümbruses Tiheduse suurenedes arvukus langeb Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltumatud e välised tegurid: · temperatuuri järsud muutused · looduskatastroofid · klimaatilised Mõju: mõjutab populatsiooni suurust, aga ei aita kaasa
Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi.
-) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. -) Miinimumseadus järgi piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. -) Nekton ujum ehk veel liikuv aktiivne loom. -) Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
sõnajalgtaimedest täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed. Paljasseemne ja katteseemnetaimed(õistaimed). Taimestiku areng ja levik muutis oluliselt elukeskkonda. Esimesteks loomadeks lülijalgsed, siis kahepaiksed, siis roomajad, siis imetajadja linnud. Bioloogilise evlutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine maale( umbes 2 mln a tagasi) Evolutsiooni geneetilised alused: väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast). Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse esmaseks allikaks on mutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud, põhjustavad organismide
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on ke...
lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail. Herbivoorideks on jänes, metskits, põder. Nad toituvad ainult taimedest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
