siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt väheneud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime
2008). 6. Mullastik Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud (Padu 2006). Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest jmt. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda (Arold 2005). 7. Taimkate Taimestiku eripära on suur liigirikkus, sest siin saavad kokku paljude liikide levialade piirid (Kaur et al. 2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud
Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad
· Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam 4) Produktiivsus- ehk tootlikus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks) 2) Tarbijad ehk konsumendid (tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet) a
Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem jaguneb kaheks: a.)biotsünoos erinevate liikide kogum b.)ökotoop elutu taust, nt muld ja kivimid. Ökosüsteemi kirjeldatakse näitajatega: - Dominant liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Näiteks on männiku dominandiks mänd. - Liigirikkus taime-, seene- või loomkooslusesse kuuluvate liikide arv. Erinevate liikide arv 1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid
Analüüs põhineb diatomeede taksonite ja ökoloogiliste rühmade määramisel. Seesugune uuring võimaldab teha järeldusi veekogu ajaloo ja arengu kohta. Enamasti tehakse paralleelselt ka sette õietolmu- ja keemiline analüüs. Uuringut kasutakse laialdaselt paleolimnoloogias, geoloogias, arheoloogias ja mullateaduses (Wikipedia, 2010; EE, 2006). Analüüsis määratakse ränivetikate hulk 1 cm3 sette kohta (EE, 2006). Põhjus, miks diatomeesid paleouuringutes kasutatakse on diaomeede liigirikkus ja hästi dokumenteeritud taksonoomia (Puusepp). Diatomeed reageerivad kiiresti veekogu seisundi muutustele ja paljud liigid elutsevad vaid väga kitsastes keskkonnatingimustes (Javois, 2011). Abiootilistest teguritest mõjutavad ränivetikaid enim valguse intensiivsus, toitainete sisaldus veesambas, lainetus, veetemperatuur, pH, räni sisaldus veesambas ja erinevate mikrotoitainete (nt raud) sisaldus. (Lehtpuu, 2014).
I MERED Ääremerel on hea ühendus ookeaniga (ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri, kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel. Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus, hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus. II JÕED Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad.
Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest: Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Iga liigi leviala katab vaid
Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo, Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve. Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud taime- ja loomaliigid on hävimisohus. Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik. Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia 4. http://kliimavootmed.snappages.com/esileht.htm 5.http://www.hot.ee/kliimavoondid/ 6.http://wiki.gomaailm.ee/wiki/indoneesia/ 7
muldade vaesumine [ -> viljavaheldus/jätta põld puhkama]; raskepõllumasinate kasutamine - mullad tihenevad ja õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond häiritud [ -> laiemad rehvid, mitte nii tihedalt künda]; lageraie - tuule- ja mullaerosioon [ -> jätta tuule-ja metsakaitseribad/valikraie/nõlvad kindlustada) 58. Millised looduslikud eeldused võivad põhjustada vee erosiooni ja kuidas inimene süvendab seda probleemi edasi? (ülekarjatamine, liigirikkus ja ajutised sajud piirkonnas.) 59. Mis on mahepõllundus ja iseloomusta seda?(+!) (loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis; võib veel nimetada bioloogiliseks-, ökoloogiliseks-, looduslikuks- või orgaaniliseks põllumajanduseks; suurimad mahepindalaga riigid on Austraalia, Argentiina, Itaalia; suurima mahemaa osatähtsusega kogupõllundusmaast on Austria, Sveits; kiirest areneb Suurbritannias, Hispaanias ka Pransusmaal.) 60. Mis moodustab kalanduse?
õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat. Sotsiaalsed eelised- suurem omanikutunne, naabrisuhted head ja lähedased, naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud vähema arvu inimeste vahel, tekib rohkem haljasalasid, siis on tõenäosus ka suurem et liigirikkus on suurem. Üks kasvatab taimi, mis õitseb ühel ajal ja teised kasvatavad taimi, mis õitsevad jällegi teisel ajal (erinevad pärnapuu liigid). Lisaks ka peidupaigad, kus nt siilid saaksid talvituda ja linnud pesi teha. Haljastus + veekogu ka jahutab suvel. * Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna (cohusing) eesmärk. Luua naabruskanti individuaalpiirkonnas, kõik olemas selleks et iseseisvalt elada, aga
Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tsakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsiip ühe liigi või piirkonna kuulutamine looduskaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslo...
Need on madalad kaitsealused järved, millel on suur tähtsus veelinnustiku tõttu. Umbes samasugune järvestik on olnud Tahkuna poolsaare põhja-siseosas. Suurem osa neist on muutunud soodeks. Vett on veel sealses Suurjärves ja sedagi peamiselt kevaditi. Järve nime kannab õigustatult vaid 4 m sügavune Põhjatu järv. (Arold, 2005) 5. Taimestik ja loomastik 4 Hiiumaa liigirikkus on tähelepanuväärne. Siin kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaal kasvab 31 liiki looduslikke orhideesid ehk käpalisi, mis kõik on looduskaitse all (Eestis kokku 36 liiki). Tuntuimad on kaunis kuldking ja kahelehine käokeel e ööviiul. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves
toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.) 24. Herbivooria mõju taimekooslustele 25. Parasiitsed taimed kui herbivoorid, nende mõju taimekooslustele. · Kasutavad osa taime poolt fikseeritud C-d ära, muudavad koosluses konkurentsisuhteid, · Vähendavad biomassi · Suruvad maha dominanti (liigirikkus suureneb) · Võib toimuda ka dominandi vahetus · Võivad maha suruda ka haruldasi liike, siis liigirikkus langeb · Võivad kiirendada aineringet- varis laguneb kiiresti ja toitained muutuvad teistele kiiresti kättesaadavaks (seda kontrollida loengumaterjalidest uuesti üle) 26. Seened kui herbivoorid, nende mõju taimepopulatsioonidele ja kooslustele; Kas taimekooslusi reguleerivad ressursid või herbivoorid? Seened mõjuvad negatiivsemalt oma taimekoosluse liikidele ja uutele tulijatele
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Vars neljakandiline, lehed suured, munajad, rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3] Niidu ja karjamaataimed Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. [2] Imikas on kaheaastane 30-100 cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad. Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2] Valge iminõges on mitmeaastane 30-60 cm kõrgune huulõieline umbrohi. Rootsulised lehed on nõgesetaolised, karvased, kuid ei kõrveta. Õied on
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted...
8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel 7. Inimmõjud Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud - heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009) Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid Kiltsi sõjaväebaasi ümbrusesse, mis osaliselt segab loomulikke kohalikke koosluseid (Joonis 11). Ungru lossi taha on ehitatud nõukokogudeaegne hoone, mis ei sobi kokku ümbrusega. Ehitise pärast on hävinud ka Ungru lossi park peaaegu täielikult.
tulevikus · Säästlik tarbimine · Keskkonnahoidlik elustiil · Materjali parem kvaliteet · Põhimõte "saastaja/tarbija maksab" · Keskkonnakahjustuste vältimine · Jäätmekoguste viimine miinimumini · Ettevaatlik otsustamine Keskkonnakaitse põhimõtteid · Säästlikkus nii tarbimisel kui tootmisel · Jäätmetekke vähendamine · Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · Liigirikkus ja -kaitse · Mahepõllumajandus · Inimese ja looduse tasakaal · Heaperemehelik käitumine · Inimese teadlikkus keskkonnakaitse tähtsusest · Seaduste järgimine Jäätmeseaduse eesmärk · Paneb paika jäätmehooldusega seotud tegevused ja kohustused jäätmetekitajale ja jäätmekäitlejale · Sõnastab jäätmeliigid ja nendega seotud toimingud · Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on
Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguasja ja Yucatani poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt. Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, seal kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest
heaks. Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elutaimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse nüüd kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus on juurdunud 3 tasandil: 1. pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus 2. teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 3. ökosüsteemide (eluskoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus Mitmekesisus looduses ei ole juhuslik, sest see on kujunenud paljudel eri tasanditel korrastanud talituslike tervikutena, kuid tulemus oleneb sellest, kuidas seda mõõta ning erinevaid mõõtmisviise kasutada. Mitmekesisust tulebki määratleda korraga paljudel erinevatel tasanditel ja erinevates mõõtkavades. Eluskoosluste mitmekesisuse poolest rikkamad on kahtlemata troopilised vihmametsad. 1
31. Biotoop ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine nende piirialal. 33. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org aine süntees ja muundumine ja kus org ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedsofääri, litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. 34
sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. Ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Looduslik(segamets)(raba)siis kui inimene ei häiri loodust nt 300 aastat. Kliimakskooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk , kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse
lained ja nende järelmõjud b. Liigilisel tasandil ökosüsteemis kattuvate ökoloogiliste nõudmistega liigid koos tegutseda ei saa; liigiline mitmekesisus tavaliselt suureneb, sest ühtede liikide elutegevus loob teistele elupaike juurde: mida ühekülgsem ja vaesem on eluta keskkond oma näitudelt, seda vähem on liike ökosüsteemis, nt. Kaljusaar samblikud; Mida mitmekülgsem on eluta keskkond, seda suurem on liigirikkus, nt. puisniit ÖKOSÜSTEEMI STRUKTUUR 1. Organismid ja eluta keskkond 2. Tootjad , tarbijad(esmased ja teisased), (tipptarbijad),lagundajad ehk destrumendid a. Tootjad rohelised taimed, autotroofne ainev. Tüüp, foto- ja kemosünteesivad bakterid b. Tarbijad taim-, sega- ja loomtoidulised loomad, heterotroofne ainev. Tüüp
alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus Millele vastata? Kui tihti raiuda? Kui palju raiuda? Mida raiuda? Mida alles jätta? Mis mõjutab? Puidu hind Tööjõu hind Tehnika hind Intressid, laenuprotsendid, inflatsioon Soovitav tulu määr Millele tugineda? Enne mass, siis kvaliteet
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...
Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki. Euroopas on suuremat liigirikkust leitud üksnes üksikutes metsastepi säilinud fragmentides Lõuna-Venemaal. Puisniidud on haruldaseks näiteks ökosüsteemist, mille liigirikkus ja esteetiline väärtus on inimtegevuse tulemusel kasvanud. Puisniitude 5 harukordset ilu on rõhutanud enamik külastajaid pärast mõne hooldatud puisniiduga tutvumist. Liigirikkuse põhjused: 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on võrdlemisi aeglane protsess, võib kõrge liigirikkuseni jõudmine nõuda aastasadu ühtjärge kestvat puisniiduhooldust.
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima...........................................................................................................7 5
-metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel
Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 5060). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik- penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3
Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks
sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3). Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba. Rahvuspargis on laialt levinud märjad soometsad, kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks haruldasemaid loomi keda saab seal kohata on lendorav. Linde on nähtud umbes 160 erinevat liiki, seal pesitsevad väike-konnakotkas, must-toonekurg, väikepistrik, kaljukotkas jt. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki
Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. 28. Mis on alvar? Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge. Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või
Tähtsaks vääriselemendiks on pioneerpuuliikide surnud puit ja vanad männid. 250 aastat tulest puutumata metsas surevad järjestikku puistust välja vanuse tõttu kuused ja vanad männid. Suktsessioon on jõudnud kliimaksstaadiumini. Tähtsaimateks vääriselementideks on surnud okaspuit ja mõned püsima jäänud vanad haavad. Erinevaealine mets on hõrenenud ja pioneerpuuliike näeb vaid üksikutes häiludes. Liigirikkus saavutab maksimumi. 10) Millised on kliimakskoosluse kuus tunnust? 1) koosluse produktsioon on võrdne lagunemisega, respiratsiooniga ehk hingamisega (orgaanilise aine lagunemisega); 2) suhteline püsivus ilmastikutingimuste suhtes; 3) kliimaksis on seotud suurim kogus orgaanilist ainet ja energiat, aineringe tsüklid on üha suletumad; 4) püsivate ja kliimakskooslusele iseloomulike liikide arv on suurim;
määratleda ajalooline suundumus. Eri aegadest pärit kaartide analüüsist selgub, et põllumajandusmaistus on maastikuline mitmekesisus olnud suurem 20. sajandi alguses ja oluliselt on see vähenenud 20.sajandi II poolel. See on seletatav traditsioonilise põllunduse hääbumisega. Näiteks on rannikualal esinevates looduslikes ja poollooduslikes ökosüsteemides hakanud vähenema ranna ja looniitude bioloogiline mitmekesisus (nii liigirikkus kui kooslused) 8 seal karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu. Metsamaistu muutused on aegade jooksul olnud oluliselt väiksemad. Eesti rannikumaastike muutuste üldsuunad on omased ka Saaremaale: põllumaa vähenemine, rohumaade metsastumine ja roostumine, metsamaa asendumine väikeelamumaaga Need arengusuunad on põhjustanud maastikumustri lihtsustumist, sh rannikumaastiku ökoloogilist vaesumist
9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked
mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel. Kõige tähtsamad põhjused, miks Kreeka on koduks nii paljudele liikidele, on: • Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse.
..........................15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses,
metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke. Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik oma igapäevastel põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed, kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu
Hiiumaa mullad on põhjalikult läbi uuritud ja on vabariigis kõige väheviljakam. Tegemist on ju toitainetevaese hiljutise merepõhjaga, mis kohati kannatab põua, kohati liigniiskuse all. Suhteliselt paremad mullad paiknevad Käina ja Putkaste ümbruses, kus pinnast katab osaliselt toitaineterikkam viirsavi. Saare lääneosa on liivane, keskosas asuvad rabad ja soostuvad Tihu järved. Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 ) Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid .........................................................................................................
Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk tuuletekkelised eoolilised (d) regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? puisniidud nende kõrge liigirikkus. litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist
oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (snnik, uriin). Need mjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
