Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8
o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja koosluse kujunemine sõltub eelkõige
veehoidlast. Veeproove võeti kokku 10 korda. Proovid võeti veehoidla juures olevalt sillalt. Uuriti vee läbipaistvust, värvust, pH-d, hapniku sisaldust, hapniku küllastust, temperatuuri ja elektrijiuhtivust. Tartu-Jõgeva maantee ääres asuva Undi veehoidla uurimisel selgus, et veekogu on tugevalt eutrofeerunud, mis oli ka töö hüpoteesiks. Seda kinnitasid võetud veeproovid ja hüdrobioloogi Kristel Panksepa määratud liigiline kooslus. Vello Sulakatko arvates on järve põhiliseks reostusallikaks Lähte keskasula bioloogiline reovee puhastussüsteem. Veebruaris veeproovide võtmise ajal selgus, et järves on koht, mis talvel ei jäätu. Selle kohta ei osanud teadlased kindlat seisukohta võtta. Oli kahte moodi arvamusi: see võib olla allikas või metaaniauk. Edaspidi oleks kindlasti vaja välja selgitada, millega on tegu.
põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti
• Lühiealisus • Üherindelisus • Väike kohanemisvõime • Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse • Iseregulatsioon puudulik • Kultuurtaimeliikide suhteliselt väike ökoloogiline amplituud AGROÖKOSÜSTEEMI ERINEVUS LOODUSLIKUST • Toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides Selle tagajärjeks: • ruumiline struktuur vähem kompleksne • väiksem liigiline ja geneetiline mitmekesisus • palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel • lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv (3...4) • Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani • Mulla huumusesisaldus väiksem • Puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON
Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete uputamine merre jne. Vett reostavad: naftareostus, tööstusettevõtete heitmed (reovesi, tööstusjäätmed, heitgaasid), olmereostus heitveed, põllumajanduslik reostus, mürgid meredes (uputatud jäätmed, toksilised laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne.... Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine JÕED JA VOOLUVEE TEGEVUS analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed
Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
lämmastikuühendid, metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale- · Kahjustuvad eelkõige okaspuud: hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub
Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: · Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). · Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid; Kooslus koos elavad populatsioonid mingis kohas mingil ajal 1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad 4) Vertikaalne struktuur (3 mõõdet) taimkatte rinded (Vihmametsades pole rindeid.) 5) Struktuuri muutumine ja koosluste vaheldumine KK-a gradientidel kuiv -> märg : niiskusgradient
Juhul, kui käivitub must tsenaarium ja tekib ahelreaktsiooniline protsess: liustikud sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja
majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Suurimate püügimahtudega riigid: 1. Hiina 2. Peruu 3. Jaapan 4. India 5. USA 6. Indoneesia 7. Tsiili 8. Venemaa 25. Maailma metsarikkamad piirkonnad, peamised metsatüübid Suurimad metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa; Brasiilia; USA ja Kanada. Sõltuvalt kliimast ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline kooseis ja tootlikkus erinev. Parasvöötme okasmets on suurima levikuga, ta kasvab aeglaselt, on hõre ja suhteliselt väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha). Puuliike on sellistes metsades vähe ja neid kõiki kasutatakse enamasti tarbepuiduna (tselluloosi, paberi tootmiseks; ehitusmaterjaliks). Parasvöötme leht-ja segametsade pindala on vähenenud tänu aktiivsele põllumajandusele (no tänks). Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on
suhteliselt vähem. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal kollane ja punane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohini reegel e. ennetamisreegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndite omaseid kooslusi,lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi. Walteri reegel e. suhteline kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), mille kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutumise korvavad. 51
küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask 31%; ja kolmandal kohal kuusk 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide
Juhul, kui käivitub must tsenaarium ja tekib ahelreaktsiooniline protsess: liustikud sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid
puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm
Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7 võiks veel eraldi käsitleda Soome lahe saari, ent antud uurimustöö formaat neil pikemalt peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal), kus on piisavalt soodsaid elupaiku ning väiksem inimmõju (Linkrus 1998). Linkrus toob oma käsitluses selle piirkonna iseloomulikumate asukatena välja põdra ja metskitse, kelle arvukus on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas
keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega.
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Optimaalne 20...30oC 3.Mulla reaktsioon (happesus):Happelised keskkonnad seeneline lagunemine, Leeliselised keskkonnad bakteriaalne lagunemine. 4.CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 5.Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused. 6.Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Mulla orgaanilise aine käive ja bilanss (t/ha kuivainena) Huumushapped:humiinhapped must kristalne läikiv pulber. Fulvohapped ja tema soolad lahustuvad vees. Võrrelduna humiinhapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. Humiinained humiin ja ulmiin. Need moodustavad kõige inertsema (vastupidavama) osa huumusest. Vees ja hapetes nad ei lahustu. Aeroobsetes tingimustes lagunevad väga aeglaselt mikroorganismide toimel
Hooldatud niidul leiavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 4 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniidu ilmeline kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärjel: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud: Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 56 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte: Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võimalusel käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talvel murdunud oksad ja puud.
metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu toimuvad protsessid. kujunemine. lagunemiskiirust seni kuni õhu juurdepääs on Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel küllaldane. koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja käsitletaksemetsakõdu: Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja 1. kui omaette uurimisobjekti mikroorganismide elutegevus vaibub ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava 2
6.Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub maasse rohkem vett kui märja korral. Põhjavee alanemist põhjustavad-suur veevõtt,pikk kuivaperiood,kaevud - Maailmamere (ja ka põhjavee)reostumise põhjused,mõju keskkonnale,majandusele ja elustikule. 1.Tööstuse.olme reovete.põllumajanduse reostuse juhtimine merre(jõgede kaudu) 2.Intensiivne laevaliiklus + õnnetused tankeritega 3.Meresügavustesse maetakse mürkaineid,kliimasoojenemine a)Väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis,väheneb kalavaru,mõjutab teisi looduslikke kooslusi,mõjutab inimese toidulauda. b)Mürkained jõuavad toiduahelat pidi inimeseni,rannikualad reostuvad. -Mõju turismimajandusele,vetikate vohamine,oht inimese tervisele,korallide hävimine. Maa süsteemide vahelised sidemed - Süsinikuringe joonis. Rahvastik - Maailma rahvaarvu kasv ja selle tagajärjed väga pikka aega kasvas rahvaarv aeglaselt,sest iive oli
kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral võib harida korduvalt hea oleks kui muld saaks enne külvi paar nädalat vajuda väetamine - lupjamine tehakse vajaduse korral sügisel (ph alla 5,5 6,0). org. väetis samuti sügisel enne kündi (40-60 t/ha), võib anda ka enne eel- või vahekultuuri külvi (väheneb umbrohtumus heinaorastel). P ja K väetiste andmise aluseks on mulla PK sisaldus, taimiku liigiline koostis jms. (v.t. niitude, karjamaade väetamine) kõrrelisterohke rohumaa rajamisel külvieelselt N 60-80 kg/ha liblikõielisterohke rohumaa rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised. kõrreliste pealisheinte rohked segud võib külvata ka hiljem (juuli lõpp
Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt
(nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega 11. Biogeograafilised eraldatud saartel on tavaliselt eriline liigiline koosseis (nt. austraalia) 12. Kunstlik valik (erilaadsed taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aretanud) Makroevolutsioon Makroevolutsioon liigist kõrgemate süstemaatiliste üksuste areng. Nt. perekondade, sugukondade, seltside jne., kuni riikideni välja, areng. Makroevolutsiooni materjal: ei piisa enam muutustest alleelide tasandil. Makroevolutsiooni puhul on vaja ulatuslikumaid muutusi (nt. uute geenide teke,
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
harilik mänd ning sookask) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda (nt haab, hall lepp, tamm) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (nt.harilik mänd harik kadakas) Sademete negatiivne mõju metsale: Lumemurd lume raskuse alla puu murdub. Lume vaalimine lumi painutab puu maha. 8. Mets ja atmosfäär. 9. Mets ja muld. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 10. Mets ja alustaimestik. 11. Harilik mänd kasvab 40-50 m kõrguseks, läbimõõt 1-1,5 m. Männi võra on koonusjas, vanemas eas muutub vihavarjutaoliseks, tüvi on silinderjas. Oksad on korrapärastes
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt) 2. aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse.
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi. Biodiversiteet jaguneb kolmeks: · Geneetiline · Taksonoomiline liigiline mitmekesisus enamasti · Funktsionaalne Geneetiline ja taksonoomiline mitmekesisus ning taksonoomiline ja funktsionaalne mitmekesisus on omavahel seotud. Kui taksoneid on koos palju, siis on ka geneetiline mitmekesisus suurem. Süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit tähtsat rolli. 29
Tavaliselt on liigisisene konkurents palju intensiivsem kui liikidevaheline konkurents. Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. 10.Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis Jahinduse eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus, kõrge jahinduslik produktiivsus, asurkonna kvaliteet ja liigiline mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. Jahinduse põhihuvi on suunatud: Sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid. Väikekiskjate (rebane, metsnugis, mink) küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele.
Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Eesti loomastik Roomajad Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1
kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse kujunemist põhjustavad kanarbik ja teised kääbuspõõsad, mille kõdu laguneb raskesti. 8. Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale. Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas valdavalt turbasamblad. Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu arengustaadiumist. Alustaimestiku liigiline koosseis ja
taseme biomassist (st umbes 10 korda väiksem). 18 · Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid. Ø Bioloogiline mitmekesisus v Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus- liigisisene geneetiline varieeruvus. Liigiline mitmekesisus- bakterite, seente, taimede ja loomade liikide paljusus. Ökosüsteemide mitmekesisus- erinevad metsad, niidud jne. Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: innade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti;
stenotermsed liigid (stenothermal) kitsas temp taluvus. On küllalt näiteid, mis näitavad, kuidas liigi leviku piirid langevad kokku tema temp taluvuse piiridega. Vetikate levik maailmameres on tihedalt seotud paleogeograafiaga, st. bentilise floora ajaloolise väljakujunemisega. Kokkuvõtvalt tuleb välja tuua järgmisi jooni: 1.) Kogu laial troopika-alal on 5 vetikate liigiline koosseis väga sarnane, sest Mesosoikumist alates on olnud pidev sooja vee vöönd ümber kogu Maakera. See katkestati suhteliselt hiljuti, Hilis-Tertsiaaris, kui mandrisildadega suleti ühendus Vahemere ja India Ookeani vahel (mõnevõrra hiljem tekkis Kesk-Ameerika sild). 2.)Fundamentaalselt erinev on floora (ka fauna) polaarvöötmes ja külmas parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral. Külmaveeline elustik on arenenud Phanerosoikumis 3 jääaja jooksul, st
1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik
halvemini tekib kohastumus, keerulisem sellele toidule spetsialiseeruda). Selline muutlikkus saab toimuda tänu organismide headele semiootilistele võimetele. Ökosüsteemi mõiste ja omadused Ökosüsteemi mõiste Arthur Tansley 1935. a artiklist: ökosüsteem kui interaktiivsete suhete kogum erinvate elusolendite ja keskkonna vahel, mida nad asustavad. Tansley käsitluses iseloomustab ökosüsteemi spetsiifiline liigiline koosseis, liikidevaheliste suhete kindel struktuur. Võtmeliigid hoiavad alal ökosüsteemi mitmekesisust (kontrollides teiste liikide arvukust või olles ressursiks suurele hulgale liikidele). Näiteks on mitmetes rannikumere ökosüsteemides võtmeliikideks meritähed, kes hoiavad kontrolli all karpide arvukuse. Troopilistes savannides võtmeliikideks peetud nt elevante, kes hoiavad taimestiku kasvu kontrolli all, samuti loovad oma elutegevusega liikumise radasid, levitavad taimi jne.
toimusid ühel ja samal pesapaigal, mistõttu ei saa välistada lindude erilist kõrget ohustatust. Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.7 Looduslikud ohutegurid Looduslikke ohutegureid on mitmeid, kuid reaalset ohtu liigi püsima jäämisele pole. Soometsades on tulekahjud haruldased ning see ei ohusta pesapaikade hävimist. Kuna suur-konnakotka asustus on hõre pole liigiline konkurents väga suur. Pesapaikade pärast konkureeritakse suuremate kotkastega nagu merikotkas. Väikse- ja suure- konnakotka pesametsad on erinevad ning pesapaikade pärast konkurentsi ei toimu, kuid võimalikuks ohuks on hübridiseerimine. Toidu nimel konkurents toimub merikotka, väike- konnakotka ja hiireviu vahel, kahest viimasest linnust on suur-konnakotkas väiksem ning eelisolukorras. Peamiseks looduslikuks vaenlaseks on metsnugis, kes sööb linnu mune ning
Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk. Kui sademeid tuleb piisavalt, on metsastepp taimekasvutingimustelt parasvöötmes optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist
Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st
Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel
instrumentaalsete uuringuteta. Taimeindikaatorite kasutamise peamiseks eeluduseks on ökoloogia tundmine; tuleb arvestada tegurite koosmõju ja kaudseid olenevusi. Näitajate abil uuritakse seost taimede ja keskkonna vahel. Taimede uurimisel on näitajaks indikaatortunnused e näittunnused, mis jagunevad järgmiselt: 1. Floristilised: teatavate indikaatorlike taimeliikide puudumine või esinemine, taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja arengus, vitaalsus, füsioloogiliste protsesside dünaamika. 3. Morfoloogilis-anatoomilised: eluvorm, kasvukuju, kasvukiirus, aastarõngaste laius, lehtede suurus, võsude puitumise määr, kattetugede tugevus. 4. Fütotsönootilised: taimekoosluse struktuur ja fenoloogia, liikide ja ökoloogiliste
Liigi säilimine on tähtis ka siis, kui ei too inimesele otsest mahanduslikku või puhtpraktilist kasu. 3) Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. 2. Elurikkuse kriis Mõisted: Elurikkuse tasandid: a) Liigiline mitmekesisus hõlmab kõki maailma liike alates eeltuumsetest ja protistidest ning lõpetades hulkraksete riikidesse (taimed, seened, loomad) kuuluvate liikidega, ehkki liigi mõistet käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt. b) Geneetiline mitmekesisus liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel.
A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni tihedust ei mõjuta. Seega, C on õige. 26. Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega; C. Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest. Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast, seega on seal oodata väiksemat mitmekesisust. A on õige. 27. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C. Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel? D. Ainuraksetega tehtud laborikatsete tulemusel? D on õige, sest nii see oli.
vajadusega võrrekdes väikseim Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist Bergmani reegel – seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas
Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
või NISU Külvikorra rotatsioonis arvesta just eelkõige sellega, et teravili ei järgneks teraviljale! Paljusid saab omavahel ka vahetada (näiteks kartulit ja rapsi) Kui me tahame näiteks head kartulit ja meil palju sõnnikut pole, siis tuleks kartul külvata põldheina järgi kõik oleneb sellest millise saagi peale me rõhku pöörame. Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga: - tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus - lülitada külvikorda raps ja rüps (rikastavad mulda orgaanikaga, parandavad mulla fütosanitaarset seisundit, ka turg on soodne nende kasvatamiseks; meie põllumehed eelistavad rapsi kuna selle saagikus on suurem, olgugi et valmimisaeg on hilisem) - kasutada segukülve teravili + liblikõielised kaunviljad (hernes, vikk). Sellega kaasneb N väetise kokkuhoid, parem umbrohutõrje efekt. Näiteks nisu250 ja herne puhul ei anna N
Ratsiooni proteiinisisaldused · Vasikate starter 22...24% TP ( kuivaines) · 100 kg 250 kg-se vasika ratsioon 16-17% TP · 250-400 kg-se vasika ratsioon - 14-15% TP · Üle 400 kg-se vasika ratsioon 13% TP · Noorkarja kõrgus sõltub noorkarja ratsioonis oleva proteiini sisaldusest. Loeng 09.12.2008 · Noorloomadel pole vatsaseede välja arenenud , põhjuseks on mikrofloora puudulik liigiline esinemine. Vasikate kasvu ja arengu dünaamika · Vasika juurdekasvu dünaamika uurimine on oluline. · Vasika arengut iseloomustab turjakõrgus. Varase poegimise eelised ja puudused · Eelised: a) väiksemad üleskasvatamise kulud, b) lühem generatsiooni intervall ja suurem aretuse edu , c) väiksemad üldkulud. · Puudused: a) madalam tiinestuvus, b) suurem munasarja tsüstide esinemissagedus., c)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
