2. Keskkonna kontroll, järelevalve ning seaduste kordasaatmine 3. Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist 4. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 5. Hävitatud alade taastamine (Amazonas Fond 2012) Konfliktid Nagu peaaegu igas riigis, kus on metsa, on ka sellega kaasnevaid probleeme. Brasiilias veel eriti, kuna metsa pindala on suur, puit väärtuslik, liigiline koosseis suur jne. Muidugi on peamine probleem ja probleemide ülemäärane raiumine ja sellega kaasnevad keskkonnatulemused, mis tekitavad keskkonnakaitsjates ja isegi tavainimestes tülgastust. Kuigi aasta-aastalt läheb asi paremuse poole, on veel palju vajakajäämisi, mille muutmise poole rühitakse. Riiklik eesmärk on muidugi hoida oma metsa, kuid alati pole see nii kerge. Seda nii lobitööliste kui ka isiklike huvide töttu. Järgnevalt toon välja viimase suurema
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4. RANNIKUMERE KAUGSEIRE ARUANDED....................................6 5. IN SITU MÕÕTMISED – MIS JA KUIDAS ?.......................
tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. 87. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s- ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja koosluse kujunemine sõltub eelkõige
Alleeosa puistu moodustavad puud, mis kasvavad kalmistust kuni Tallinn-Narva maanteeni. Esialgselt võimsast alleest on tänapäevaks säilinud vaid lõigud. Paremini on algselt neljarealisest alleest säilinud välimised kaks rida lehiseid. Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud
○ Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks ● Plaani väljaarendamine A. Projekti ülevaade, eesmärk, kasutuspoliitika B. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs C. Alternatiivsete lahenduste kirjeldused D. Valiku põhjendus E. Eelarve F. Projekti kohandamise võimalused ● Täpne projekt: Koosluse liigiline koosseis, struktuur, graafiline lahendus, teed ja veekogud jne millised liigid, kus ja millises arvukuses. Seega sisaldab nii liigiloendeid kui tehnilisi jooniseid ● Rakendusplaan: täpne metoodika, kes, kus, kuidas ja millal töid teeb (näit. kas istutatakse täiskasvanud taimed või külvatakse seemned, kust ja millised saadakse ja millal) ● Seireplaan: kuidas määratakse projekti edukust ○ Millised andmed on vajalikud edukuse määramiseks?
kõrgekasvulised puud Kliimakskoosluse ajaks on kujunenud puude jaoks piisav mullakiht Dünaamika ajaskaala järgi Kliimakskooslus Kliimaks ehk ökoloogiline tasakaal: taimekooslus, mis kasvaks antud paigas juhul, kui kooslusel lastaks segamatult kasvada pika ajavahemiku jooksul. See oleks “lõplik” taimeliikide kogum, mis teoreetiliselt jääks igavesti antud alale kasvama, või seni, kuni stabiilsed tingimused mingil põhjusel muutuvad. Kliimakskoosluse liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv, aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Ökoloogilise tasakaalu korral on liikidevaheline konkurents madal. Miks? Kliimaksi tüübid Klimaatiline kliimaks – ühekordne kliimaks, mis on tingitud piirkonna klimaatilistest tingimustest Edaafiline kliimaks – piirkonnas esineb erinevat tüüpi kliimakskooslusi, mis on tugevalt seotud erinevate keskkonnagradientidega (mulla omadused, topograafia, vesi, häiringud jt), mistõttu
hooldatud metsad) 2) põllumaade rajamine metsade asemele 2)tähtsal kohal tööstus (puidu täielik 3) metsa kasutatakse kütteks kasutamine) 4) eksporditakse peamiselt töötlemata puitu 3) paberi- ja puidutooted Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: veekogude ja pinnase reostus erosioonioht jõgedel võivad tekkida üleujutused põhjavee tase võib langeda metsade hävimisega hävivad elukohad hävib liigiline koosseis kliimamuutused(mets maha piirkond kuiv) Suured metsamassiivid: Kus pole üldse metsa ja miks? Euroopas: Norra, Rootsi, Soome Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Maroko, Saudi- Aasias: Hiina, Jaapan, Venemaa Araabia, Iraan. Põhja-Ameerika: Kanada, USA Lõuna-Ameerika: Brasiilia, Peruu, Colobmia Aafrika: Kongo DV, Gabon, Keenia 3. TÖÖTLEV TÖÖSTUS
Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid)
sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes. Raadamine raie mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Hooldusraied Peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. 1. Valgustusraie hooldusraie liik mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud. Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (s.t. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 2
Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud.
o Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine 14. Kuidas on omavahel seotud 7Ri ja säästva arengu tool? 15. Mis on elurikkus? Elurikkus ehk biodiversiteet tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega 16. Nimeta elurikkuse kolm tasandit ning too näiteid! Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: Liigiline mitmekesisus - o Elupaikade hävitamine: Mangroovimetsade hävimine on näide ühest suurimast ohust, mis mõjutab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine, killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks, soode kuivendamine, teede, linnade ja
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
lämmastikoksiidid) atmosfääri. Kokkupuutel vihmapiiskadega toimub happelise oksiidi ja vee vaheline keemiline reaktsioon, mis muudab vihmapiisad happelisteks. Seejärel sajavad need vihmana alla. · Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks, mille tõttu taimede kasvutingimused halvenevad ja vees elavate organismide liigiline kooslus muutub. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. · Atmosfääri saaste. · Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga
ja sulavad aja jooksul tavaliselt kokku. 2) On tekkinud ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur, jätkavad iseseisvate liikidena 3) Osaline bioloogiline isolatsioon, peamiselt just viljastumisjärgne sobimatus. Ristumine piiratud, hübriidid arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Ristuvate isendite geenid lähevad kaotsi, toimib lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Nii jõuab liigiline eristumine lõpule. !!--- Erimaise e allopatrilise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. --- Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon),
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus
kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on
kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel – Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus
Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda Elukooslus (biotsünoos) · teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi
omavahel seatud nii elus, kui ka eluta loodus. Ökosüsteem on kunstilike, kui ka looduslikke. Kunstlikud on nt. akvaarium, paisjärv, botaanika aed. Looduslikud on nt. jõgi, järv, mets, soo, raba. Ökosüsteemi struktuur on järgmine ja ökosüsteem koosneb: Elusloodusest e. biotsönoos, millesse kuulub taime-, looma- ja seenekooslused. Ja mikroorganismid. Teise poole struktuuri moodustab ökotroop, see on biotünoosi elukeskkond(nagu õhk, vesi, muld). Ökosüsteemi näitajaid on: 1. Liigiline koosseis, see on ökosüsteemi liikide nimistu. 2. Liigi rikkus, mille all mõistetakse erinevate koosluste, liikide arvu. 3. Dominantne liik, see on liik, kelle populatsioon on kõige arvukam. 4. Biomass, see on kuiv kaalu mass pinnaühiku kohta. 5. Produktiivsus, see iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Kui võrrelda nt. männiku ja kuusiku juurde kasvu m3 hektari kohta, siis männikute aastane juurde kasv on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6
taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad, tehismärgalad- Märgalad ja nende kaitse- Valdavalt niisked mullad, niiskust nõudev taimestik, nt sood ja rabad. Aitavad magevee resurssi säilitada, veekvaliteedi hoidmine (pm filter), mitmekesisuse kaitse, üleujutuste kontroll, pikem veeviibeaeg (soodustab looduse poolset isepuhastust). Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse: • Isolatsioon maailmamerest • Väga madal soolsus • Geoloogiliselt väga noor veekogu • Madal liigiline mitmekesisus • Kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest • Vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspia merega Läänemere kaitse (HELCOM)- HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon – Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon – Eesti, Taani, Soome, Saksmaa, Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused:
pakendikonteinereid. Kokkuvõte Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Haanja valla kohta. Haanjas tegeletakse peamiselt loomakasvatuse ja maaharimisega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Kõige suuremaks saastajaks Haanja vallas on põllumajanduses kasutatavad väetised ja kemikaalid, sisaldades mürgiseid aineid, mis reostavad nii õhku kui ka (põhja)vett. Põldude intensiivse rajamisega hävineb nii liigiline mitmekesisus kui ka väheneb looduslik mitmekesisus. Põllud rajatakse loodusliku maakattega aladele ning taimede mürgiga pritsimise tõttu võivad hävida väiksemad loomad ja putukad. Keskkonnaseisund on Haanja vallas jätkusuutlik. Vald hoolitseb veekogude ja veekogu äärsete alade puhtuse eest. Maavarasid vallas ei kaevandata, et tagada loodusliku pinnase kaitse. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks asub vallas Haanja looduspark, erinevad
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. 85) Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet
aastase juurdekasvuga, tselluloosi ja paberi tootmiseks), parasvöötme leht- ja segamets (lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, okasmetsadest mitmekesisemad, mööblitööstus), lähistroopika mets (niisked ja kuivad, niisketes kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud, aastane juurdekasv on suur, kuivad lähistroopika metsad kasvavad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias), lähisekvatoriaalne hõrendik (puud peamiselt kütteks, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksem), ekvatoriaalsed vihmametsad (Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kaug-Aasias, aastane juurdekasv on suur, enamasti koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest, pindala väheneb üleraie tõttu). Metsamajandus- tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites.
arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a.
Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. 1 Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a.
Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. 1 Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a.
aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt
8 Fütoplanktoni hulk ja koosseis Eesti väikejärvedes on väga varieeruv. Meil väga sagedasti esinevates eutroofsetes järvedes on fütoplanktoni biomass tavaliselt 515 g/m 3, vee õitsemise ajal kuni 40 g/m3 Ligikaudsete hinnangute kohaselt on meil fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25%, kogupindalaga 5544 ha. Fütoplanktoni liigiline koosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, kus proovis on tavaliselt 1015 liiki. Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2
metsatulekajudel eralduv CO. Eristatakse ka looduslike protsesse, mis aitavad kaasa happesademete tekkele nagu vulkaanilise tegevuse puhul eraldub SO2 ning äike. Happesademete tagajärjel kahjustuvad: 1)okaspuud, mets hävineb. 2)Kiireneb keemiline murenemine: ehitised, skulptuurid lagunevad. Põhjustab metallide korrosiooni. 3)Veekogude vesi muutub happelisemaks paljud veeorganismid hukuvad, vaesub liigiline koosseis. 4)Mullad muutuvad happelisemaks happelises kesskonnas tõrjutakse taime toitaine välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitained kätte. Taimede kasvutingimused halvenevad. 5)Mõju inimese tervisele sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, kopsuvähk) 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt
taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete
nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid). kohanemine, kohastumine ja väljasuremine: kohanemine - tingimustega harjumine?
rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: • Liigiline mitmekesisus • Struktuurne mitmekesisus – suuruseline – funktsionaalne – ajaline • Geneetiline mitmekesisus • Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. • Suktessioon e. koosluste vahetus –ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete
3. Bioloogiline mitmekesisus – miljonid taimed, loomad ja mikroorganismid, geenid, mis neis sisalduvad, ja keerukad ökosüsteemid, mida nad elavaks keskkonnaks aitavad ehitada. Elurikkuse kolm peamist taset: Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus: geneetiline informatsioon, metaboolsed rajad e ainevahetuse teed Liigiline mitmekesisus – Seda taset on sageli nimetatud ka taksonoomiliseks mitmekesisuseks, sest peale liikide mitmekesisuse võidakse käsileda ka liigiüleste(perekond, sugukond jne) ja liigisiseste(alamliik, tõug, rass jne) taksonite mitmekesisust. Kõige laiemas tähenduses on ühe kindla ala liigirikkuse mõõduks lihtsalt seal elavate liikide arv. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka
.. - preeria P- Am, Pampa L- Am , Stepp Aasia , Veld L Aafrika · Preemia muld : peamine protsess kamardumine : viljakas , Kõrge Ph · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega ( N: Ameerika piison, harksarvik- Ameerika antiloop, kapibaara L- Am. suurim näriline, hiidkänguru, Jakid mongoolias looduslike rohusööjate asemel Kõrrelised ( Poaceae) · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid biokeemia järgi , kui palju süsinikke fotosünteesi käigus seotakse · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine · 75 % biomassist maa all · Karukell preerias Kõrbed · Laiuskraad : 30-40 · Sademeid alla 250 (300) mm/a · Potentsiaalne evapotraspiratsioon (aurumine maapinnalt + veekadu taimedest)
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd
eluviisiga. Merilestlased: Nad etendavad küllaltki tähelepanuväärset osa põhjaloomastikus. Need väikesed loomakesed elavad eelkõige merede sublotoraalis. Ainuõõsed: Nad on madalal arengutasemel seisev radiaalssümmeetrilise kehaehitusega loomahõimkond. Valdav enamus ainuõõseid on mereelanikud. Käsnad: Nad on teatavasti kõige primitiivsemad hulkraksed loomad, kellel puuduvad tõelised koed ja organid. 12. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb enamjoones praegusaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastuse koosseisule suurimat mõju soolsuse ja temperatuuri tingimused. Suuhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere -, siirde ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad
juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul le iavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 3 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniiduilme line kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärje l: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. 4 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte : Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võima luse l käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talve l murdunud oksad ja puud. Puude valikulisel ra iel jäta alles need, kelle l ilusam võra. Pärast heinategu võiks puisniide l mõõduka lt loomi karjatada.
ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995.
Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused
Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat öö-, päeva-, aasta- jm. rütmidena. Subdominant allvalitsev, dominandile tähtsuselt (katvuselt, arvukuselt)järgmine liik. Sudu suitsust mürgine udu
Eelkõige tähendab bioloogilise mitmekesisuse kaitset Õiguslike, majanduslike ja poliitiliste aspektide läbipõimumine: Mõjutab maakasutust ja majandustegevust: mida tohib antud piirkonnast teha? Poliitilised aspektid: Kas ja kuidas kompenseerida piirangutest tingitud kahju? Bioloogiline mitmekesisus: Definitsioon: Eluskeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus: Geneetiline Liigiline Ökosüsteemiline Liike: Hinnanguliselt liike 3-30 miljonit, kirjeldatud u. 2,5; suurem osa troopikas, Eestis 35- 45000, kirjeldatud 24000 BM kaitse põhjused: bioloogilne, esteetiline, majanduslik Liikide hävimine: Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. BM kui taastumatu loodusvara Hävimise põhjused: Evolutsioon Massilised hävimised Kaasaegne masiihävitamine: Liigne ekspluateerimine Reostus
(2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul. 7 Suuraju koor. (2.4.9) Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10) • Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid isel lühikesed jätked, mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende pemiseks funkt on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne organitele ja püramiidrakkude talitluse integreerimine • Püramiidrakud- neil on pikk aksion, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad
Väljasuremise vältimiseks püüavad looduskaitsebioloogid anda soovitusi ja juhiseid liikide kaitseks ning vajaduse korral ka nende populatsioonide turgutamiseks ja ökoloogiliseks taastamiseks. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine Varasematel geoloogilistel ajastutel on olnud vähemalt viis suuremat massväljasuremise perioodi, millele on järgnenud liigilise mitmekesisuse kümneid miljoneid aastaid kestnud taastumine ja kasv. Nüüd on maailma liigiline mitmekesisus viimase 30 000 aasta jooksul progresseeruvas tempos vähenenud, sest üks paljudest liikidest, inimene, domineerib võimsalt teiste üle. Inimese on loodust ressursside tarbimise käigus üha enam muutnud ning suuresti on see toimunud teiste liikide eluvõimaluste arvel. Praegu kasutab inimene kogu maailma maismaa primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest) enam kui 40%, mis on umbes 25% kogu Maa primaarproduktsioonist. Inimesed mängivad ka üha tähtsamat osa
Kooslused asenduvad ka looduslike protsesside tõttu, isendid kujundavad ajapikku ise endale ebasoodsama keskkonna ning võimust võtavad teised liigid. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja
2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu. 3)kliimaksmustri kontseptsioon – igale keskkonnatingimuste kombinatsioonile vastab oma kliimaks. Kliimaksite liigitus: *dominantide põlvkonna kestuse järgi *keskkonnamuutuste tsüklite kestuse järgi Taimekoosluste struktuurid Struktuur – seosed objekti osade (süsteemi elementide) vahel, mis määravad selle ehituse ja olemuse. Siia kuulub: -koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooni struktuur) -ruumiline – koosluse elementide paiknemine ruumis -kronoloogiline – koosluse elementide ajaline kestvus ja järgnevus Ruumiline struktuur -geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jne..) -jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa -vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaotus ülestikku, vertikaallõikes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
