3) Kriidi ajastu lõpul toimunud suures väljasuremises hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga, mille jäljeks on Chicxulubi kraater Mehhiko lahes. Väljasuremised üldiselt võivad kiirendada evolutsiooni Maal, sest vana grupi kadumine annab võimaluse uue grupi arenguks. Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine. 11.Kuidas põhjendada, et igale väljasuremisele järgneb kiire uute liikide ja teiste süstemaatiliste üksuste kujunemine. Kui ühe liigi esindajad välja surevad, saavad võimaluse teise liigi esindajad. Mõned loomarühmad on pidanud ka kohastuma eluks teistes tingimustes. Näiteks vaalalised ja loivalised kohastusid Uusaegkonnas eluks veekeskkonnas. 12.Koosta geoloogiline kell, kus aeg (12h) oleks jagatud tinglikult viimase 3,5 miljardi aasta peale. Kanna
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb
laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu
Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Tihumeeter Ruumimeeter
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus suurenemisega. Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Läänemere liigiline vaesus ongi vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia-Araali seletatav vee väikese soolsusega. Peamine produtsent meres on fütoplankton, äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad). Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
peab kusagilt teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi Gibraltari väina vastassuunas kompensatsioonihoovusena Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi.
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks ...
juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud töölised panid auto kokku tundidega, tootlikkus kasvas oluliselt. Rakendati paljude teiste ettevõtete poolt aga ka masstootmist e fordism. Toyotism tugitootmine. Vajab hea ettevalmistusega ja kõrge motivatsiooniga töölisi, eri
mägiliustikud jne) sulavad - ei peegelda enam nii palju kiirgust tagasi – temperatuur tõuseb veelgi. • Keskmine temperatuur tõuseb – rohkem sademeid ja jäämasside sulamine - merepind tõuseb (kuni 1 meeter) – kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla. Kõigi liustike sulades võib merepind tõusta kuni 80m. • Keskmine temperatuur tõuseb – elutingimused muutuvad – ökosüsteemid muutuvad - biosfääri liigiline koosseis muutub: paljud liigid surevad välja, kooslused vahetuvad, toiduahelad häiruvad, metsad hävivad – vabaneb omakorda CO2. • Temperatuur tõuseb – kuumad päevad sagenevad - südame-, kopsu- ning teiste haiguste avaldumine, suureneb suremus (just vanemaealiste). Soojemas kliimas levivad moskiitod, puugid ning närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm).
Väävliühendid ühinevad atmosfääris vihmavee või lumega, tekivad „hapud” sademed. Põhjus – fossiilsete kütuste põletamine, autotransport, looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Loodusele: -Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. -Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis . -Taimedel hävitab klorofülli (lehtedel pruunid laigud, okkad langevad). Okasmetsad hävivad, kuna uued okkad saavad tekkida alles 2-7 aasta tagant. 12.Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. Londoni sudu: tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Suurem tõenäosus esinemiseks
RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine MAAILMAMERE KAITSE · 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega · 1974.a Läänemere konventsioon · Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975) JÕGEDE ÄRAVOOLU
väga ohtlik, kuna väikese probleemi taga võib peituda tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Ökoloogia Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele
Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid 50 liigiline koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal, 2007). Veel on Meenikunno looduskaitsealal Natura 2000 standardandmebaasi andmetel 362 hektarit siirdesoo- ja rabametsa. Rabametsad on väga olulised metsaelupaigad, kuna moodustavad puhverala raba ja põllumajandusmaastiku vahele. Elupaik erineb siirdesoodest ja rabadest tihedama ja kõrgema puurinde poolest. Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa
Mõlemale kasulik ja vajalik Protokooperatsioon + + Mõlemale kasulik, aga (mitte vajalik) ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e
rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid:
27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes
hindamisviisid 1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita kasvukiirust 4. Arvestuslank e. puidu m3/ha Näitab metsa tootlikkust aastane juurdekasv 5. Liigiline koosseis Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukraina Aasias- India, Venemaa, Hiina Põhja-Ameerikas- Kanada, USA Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrikas- Kongo DV, Gabon, Cameron, Kongo Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa ja miks?
tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1. Termofiilsed kultuurid: temperatuuri optimum 45°C g=30min nt piima streptokokid, laktobatsillid Steptococcus salivarius ssp thermophilus, Lactobacillus delbruecki ssp bulgaricus, L.helveticus Jogurt, Mozzarella, Emmental 2. Mesofiilsed kultuurid:
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskkonnategurid Füüsikalised: valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld. Keemilised: hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus. Ökonišš Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Koosluse struktuur 1)Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline,populatsiooniline struktuur) 2)Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid
kompostina. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Põllumajandus Külas asuvad AS Võhmuta PM mullikatall, pullide ja vasikate laut ning loomadele on eraldatud koplid. Enamik põllumaad on ühistu kasutada. Ühistu kasvatab erinevaid teravlijasorte (nisu, oder, raps), aga mõned aastad tagasi on katsetatud ka maisi kasvatamist loomade toiduks. Eri aastatel kasvatatakse eri põllumaadel erinevaid kultuure, et säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus. Näiteks peab vahepeal kasvatama liblikõielisi taimi ja hernest. Meie talu (Jaani talu) põllumaad (u 16 ha) harime ise, peamiselt teravili. Muld on heas seisus, üle 70 kg/ha ei tohi lämmastikku panna, aga samas tuleb tagada erinevate ainete (K, P, N) omavaheline koguste suhe. Turism Võhmutal on uhke mõis, mis on ehitatud 16. sajandil. 1900. aastatel asus mõisahoones kool ning viimased aastad on maja seisnud tühjana. Praegu ei ole mõisahoonel palju
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
EL säästva arengu kontseptsiooni ja alustab kursimuutust puhtõiguslikelt meetmetelt tururegulatsioonil põhinevaile (maksunduslikud abinõud). 1997. aasta Amsterdami Lepe kinnitab säästva arengu printsiibi ja täiustab otsuste tegemise protseduuri. VI Keskkonnategevusprogramm 2001 2010 - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine ("Keskkond 2010: Meie tulevik, meie valik"). Programmi neli valdkonda on kliimamuutused, loodus ja liigiline mitmekesisus, keskkond ja tervis ning loodusressursside kasutamine ja jäätmed. (Veebileheküljed www.ueapme.com; www.riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika peamised osalised Põhilised osalised on Ühenduse institutsioonid, aga märkimisväärselt mõjutavad keskkonnapoliitika kujundamist ka liikmesriikide valitsused ja muud osalised. Euroopa Komisjonil on põhiroll keskkonnapoliitika kujundamises
Siit ka elementaarmaastiku eristamise kriteerium: kui panna suvaline maapinna osa elementaarmaastikuks, siis tuleb arvestada kasvõi mõttelise võimalusega, et see elementaarmaastik võiks levida oluliselt suuremale pinnale. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. Mida keerulisem on elementaarmaastik, mida intensiivsemalt kulgeb seal keemiliste elementide migratsioon, mida suurem on liigiline ja muu mitmekesisus, seda suurem on identifitseerimise pind. Pisimad identifitseerimise alad on kõrgema taimestikuta alad kõrb, soolak jm ja suurimad identifitseerimise alad paiknevad liigirikkas troopilises metsas. 6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus? Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga. Alumine piir on pinnasevee kiht. 7
kõrgusi (Large ja Heritage 2009). 5 3. AEROLASERSKANNERITE ANDMETE KASUTAMINE 3.1 Puistu keskmise kõrguse määramine Metsa kõrguse hindamiseks aerolidari mõõtmiste põhjal on olemas erinevaid mudeleid, mis on välja töötatud vastavalt konkreetsele metsatüübile. Laserimpulsi peegelduste järgi hinnatava puistu takseeritud kõrguse seoseid mõjutavad mitmed tegurid: metsa läbipaistvus, liigiline koosseis, skanneri seadistus ja muidugi ka skaneerimise tihedus, millest sõltub tekkivate peegelduste arv pinnaühiku kohta( Lang ja Arumäe 2014). LIDARi on tendents kõrgusi alahinnata. Selle põhjused võib olla mitmeid: märkimisväärne osa võrastikust läbitungitud kiirgusest ei peegeldata tagasi maapinnalt vaid võra alumistelt osadel või alustaimestikust, laseri poolt välja saatetud infrapunavalgus peab emalt läbima võrastiku
Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted...
· Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeritav süsteem ning selle arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. · Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON MOLEKULAARNE, RKAULINE, ORGANISMILINE, LIIGILINE JA ÖKOSÜSTEEMILINE. Teaduslik uurimismeetod · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgtada mitmeid loodusnähtusi. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid. · Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. · Teadlaste probleemiasetus tugeineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele- s.o. teaduslikele faktidele.
Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Kõige hinnatuimad on ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu), mis kasvavad troopilistes metsades ning ka kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Kõige rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Maailma metsatüübid: Sõltuvalt kliimaoludest, muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Eristatakse: Parasvöötme okasmetsi Parasvöötme leht ja segametsi Lähistroopika metsi Lähisekvatoriaalseid hõrendikke Ekvatoriaalseid vihmametsi Parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil Väikese aastase juurdekasvuga 1-2 m3/ha Suhteliselt hõredad Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel) Venemaa, Kanada, Rootsi, Soome, Slovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. Happevihmad: Teke(tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega) • Soojuselektrijaamad • Metallurgiatehased • Keemiatehased • Transport • Mõju - Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib, Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb, Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma), Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine, Lehtpuude lehed kuivavad varem, puude oksad kuivavad, Happevihmad mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid, Soodustavad keemilist murenemist, Karstiprotsessid intensiivistuvad, Suureneb toitainete väljauhtumine mullast e leetumine, Soodustavad korrosiooni.
kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Toiduks kõlbmatud. Linde- Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist
piirkondades palju vähem. 82)Seleta mõiste apwelling. Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikunist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuuktest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest. 83)Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 84)Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid?
Liigid, millistele muutunud tingimused ei sobi, kaovad või muutuvad vähearvukaks ja asenduvad uute liikidega. Keskkonnakaitse seab endale mitmeid eesmärke. Kaheldamatult on üks nendest inimese eluks ja tegevuseks sobivate tingimuste säilitamine. Ehkki inimene vaatab loodusele oma liigi seisukohast on keskkonnakaitse teiseks oluliseks eesmärgiks hoolitsus planeeti Maa asustavate ülejäänud liikide säilimise eest. See ei ole paraku eriti edukas ning meie planeedi floora ja fauna liigiline koostis vaesestub pidevalt ja pöördumatult. Selle protsessi kõige kaalukam põhjus on inimeste arvu pidev kasv, mis tingib looduslike koosluste järjest mastaapsema asendamise liigivaeste antropogeensetega. 3 INIMKOND JA KESKKONNAPROBLEEMID Kaasajal on keskkonna kiire halvema suunas muutumise peasüüdlane ilmselt inimene ise. Teiselt poolt on inimene ka see liik, keda keskkonna kvaliteedi langus kõige enam häirib ja kohutab
90. Suktsessioon ehk koosluste vahetus. Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 91. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. 92. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96
Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase..Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 2.inimlaste mitmekesisus. Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm.Lisaks geneetilisele erisusele eristab geograafilisi rasse üksteisest erinev levila, ja ökoloogilisi rasse sama ala.erinevate elupaikade asustamine.Botaanikas nimetatakse aretusega saadud rasse sortideks, zooloogias tõugudeks. Rass ehk inimrass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend
Kokku (maismaal või üldse?) liike u 2 mln, enamik sellest putukad. Krüptilised liigid- peitliigid Alfamitmekesisus: kooslusesisene mitmekesisus. Hinnatakse liikide arvuga pinnaühikul. Evolutsiooni vältel alfa mitmekesisus suureneb, sest nissi(elupaiga) ruum tiheneb. Beetamitmekesisus: taimede kasvukohtade mitmekesisus. Hinnatakse samaastmeliste süntaksonite arvuga (ehk assosiatsioonide).Näitab, kuidas piki ökogradiente kasvukohtadel liigiline kooseis erineb. Liikide arvu suhe koosluse liikide arvuga. Gammamitmekesisus: maastikurajooni taimkatte mitmekesisus. summeerub kooslusteja kasvukohtade, ehk alfa- ja beetamitmekesisuse mitmekesisustest. Liigiline mitmekesisus suureneb liikudes poolustelt troopika suunas, meres ekvaatori suunas liikudes. 11.02.14 Konkurents, olelusvõitlus Konkurentsiahela tipus olev organism mõjutab temast allpool olevaid organisme ja nemad jällegi endast allpool olevaid jne
kindlakstgemine). INDIKAATORVORM Vask Põisrohi, hapuoblikas, valge kastehein, punane pusurohi Tina Lamba-aruhein, soo-kastehein, valge-kastehein Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss
veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist ülevalpool. Tavaliselt on ülemised veekihid hapnikuga üleküllastatud. Järve mikrobioloogilise seisundi halvenemise tunnused ilmnevad kõige selgemini kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult põhjasette peal olevas veekihis. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25% kogu pindalaga 5544 hektarit. Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vetele omaste liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. Puhta veega järvi iseloomustavad vesikirbulist Holopedium gibberum sisaldavad zooplanktoni kooslused, väga tugevat eutrofeerumist
valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed laanemetsas on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Vahetevahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa
puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt
- Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Geneetiline mitmekesisus 2. Liigiline mitmekesisus 3. Ökosüsteemne mitmekesisus 4.Vee tähtsus organismides Vesi on hea lahusti ning enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides
puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt
2. Mis on mikrobioom? · Soolestiku mikrobioom koosneb bakteritest, seentest ja viirustest · Mikrobioom aitab seedida toitu, toota toitaineid, toetab immuunsüsteemi toimimist Talle on vajalik toit, mis sisaldab palju kiudaineid ehk prebiootikume. 3. Millised miroorganismid peavad kuuluma terve mikrobioomi kooslusesse? Hetkel ei ole teada, milline peaks olema ideaalse mikrobioomi kooslus, kuid on teada, et liigiline mitmekesisus on oluline. 4. Kuidas on mikroorganismid olulised seedimisele? On oluline komponent soolestikuseinetes Toetavad imuunsüsteemi toimimist Vähendavad põletikulisi protsesse 5. Millised protsessid toimuvad küpsetamisel? · Küpsetamise käigus valgud denatureeruvad · Küpsetamise käigus toimub rida keemilisi reaktsioone, mille tõttu küpsetatud toidu struktuur erineb toore omast.
evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese sarnasused ja erinevused võrreldes primaatidega Konspekteeri ise, õp. lk. 56-59 Sarnasused: 1
Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused: fütotsönoloogia, geobotaanika, taimeökoloogia Taimekooslust iseloomustab: · kindel liigiline koosseis · struktuur, st. liikide kindel ressursiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele · aasta-ajaliste muutuste käik · pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht Kõrgemad Samblad taimed: (brüofloora)
30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; JÕED ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
