Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liigiline" - 459 õppematerjali

liigiline – Suur- kirjurähn – Etoloogia – etoloog
thumbnail
2
doc

Looduse liigiline mitmekesisus, maastikukaitse, looduskaitse

Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Bioloogiline mitmekesisus kokkuvõte

 Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase.   Bioloogilise mitmekesisuse ­meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja  mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide  hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus.   Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist  ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust).  Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka  Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate  looduslike süsteemide hulka.  2. BM konventsioon –   elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside  kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta  3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...

Bioloogiline mitmekesisus...
53 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ELU ORGANISEERITUSE TASEMED

Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peipse järv -kõik elusolendid -endla raba -läänemeri 7. Biosfääriline tase...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate...

Metsandus
33 allalaadimist
thumbnail
26
docx

MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD?

Suurte põllumajandusmasinate kasutamine soodustab ühetaoliste põllumassiivide loomist ja põldude sees ja nende servadesolevate pool- looduslike alade elimineerimist. Põllumajandusmaastik on seeläbi muutnud homogeensemaks ja kaotanud elurikkuse säilimist soodustavaid elemente, seetõttu on vähenenud erinevate lülijalgsete, lindude, pisi-imetajate ja taimeliikide arvukus ning liigiline mitmekesisus (Geiger jt, 2010). Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab kõiki taimede, loomade liike, olemasolevad mikroorganismid ja nende omavahelised suhted ökosüsteemis. (Vandermeer ja Perfecto, 1995). 3 Bioloogilises mitmekesisuses nähakse maakeral üht olulisemat rikkust. Bioloogiline mitmekesisuse kaitsel on nii ökoloogilised, majanduslikud kui ka eetilised põhjused....

Maakasutuse ja...
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel...

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ­ ökolon ­ ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8...

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse mõisted

vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne ­ väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon ­ väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus ­ populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus ­ teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid ­ (eluvormiline, liigiline , populatsiooniline struktuur Ökoton ­ kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon ­ koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks ­ suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ­ ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni....

Keskkonnakaitse ja säästev...
402 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon -spikker

Populatsiooni isendite geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geenisiire ­ kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. Geenitriiv ­ juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus ­ võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik ­ suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik ­ kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik ­ keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik ­ kahe või enama keskm...

Bioloogia
434 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põld kui elukooslus

Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Läänemere liigiline vaesus ongi vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia-Araali seletatav vee väikese soolsusega. Peamine produtsent meres on fütoplankton, äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad). Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Juhul, kui käivitub must tsenaarium ja tekib ahelreaktsiooniline protsess: liustikud sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konspekt

Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse...

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geograafia eksami abi

Hiina 2. Peruu 3. Jaapan 4. India 5. USA 6. Indoneesia 7. Tsiili 8. Venemaa 25. Maailma metsarikkamad piirkonnad, peamised metsatüübid Suurimad metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa; Brasiilia; USA ja Kanada. Sõltuvalt kliimast ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline kooseis ja tootlikkus erinev. Parasvöötme okasmets on suurima levikuga, ta kasvab aeglaselt, on hõre ja suhteliselt väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha). Puuliike on sellistes metsades vähe ja neid kõiki kasutatakse enamasti tarbepuiduna (tselluloosi, paberi tootmiseks; ehitusmaterjaliks). Parasvöötme leht-ja segametsade pindala on vähenenud tänu aktiivsele põllumajandusele (no tänks). Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on...

Geograafia
454 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

"Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast....

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mis on Bioloogia?

BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunko...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast....

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Taimkate

ee, tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Läänemeri

Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid...

Geograafia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun