VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
· Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1.1. Soome saun Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini.
Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis...
3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED: HPERGLKEEMIA: eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tuseb normist krgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad. Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat ktte ssivesikutest ja vtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad kahjulikud jkained e ketokehad. Tekib nn "happemrgistus".Veresuhkru
Vitamiinide osalise, ajutise defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid, mis on tänapäeval laiemalt levinud. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid ja seetõttu on neid raskem avastada. Hüpovitaminoosid ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa, seetõttu avalduvad üldised kurnatuse nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminooside puhul esineb konkreetne haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" ehk selliste haiguste hulka, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus.Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beribeeri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma:
(R. Haljand 1986: 34) 6- löögilisel kroolivariandil: 55-65 tsükklit minutis, optimaalse sammupikkusega 2,0- 2,4 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:1:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) Üldised mõtestusülesanded: 1) vältida liigseid liigutusi. 2) Saavutada lihastöö opitmaalne vaheldumine lõdvestumisega. 3) Kindlustada mõjuvaid jõude, b) suurendada edasiviivat jõudu, c) kordineerida inertsjõudude mõju, d) kindlustada jõudude jäik ülekanne ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas. (R. Haljand 1986: 34) 6 2.1.2 Rinnulikrooli starditehnika mudel Veepealsete stardiliigutuste periood: 1) Stardi ettevalmistusfaas, 2) reaktsiooni- ja äratõukefaas, 3) õhulennufaas. Stardiliigutuste periood vees: 4) Vettesukeldumisfaas, 5) veealuste jalalöökide faas, 6) väljatõmmete faas, 7) ujumine pärast starti ( R. Haljand 2007: 146) Stardi lähteasendi nõuanded:
nii terviklik. Loodud samaaegselt Beethoveni IX, kuid avastati hiljem 1865 Esimene romantiline sümf. (eelmised Mozarti vaimus) Saatuse jõu ja üürikeste õnnemomentide vaheldumine. Laulvad teemad. Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa ROBERT SCHUMANN 1810 1856 Saksa helilooja , pianist , muusikakriitik Alates 13 aastaselt esines pianistina. 20 aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku ning suured valud, nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti. Hakkas tegelema heliloominguga. Schumann oli keskpärasuse tuline vastane ja ta sõbrad lõid uue ja eesrindliku muusikalehe Neue Zeitschrift für Musik, kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud. Poolehoidjaid vaimustas, vaenlastelt meelepaha. Taaveti liidust kirjutas ta ajakirjas ja lõi ka muusikateose - klaveripalade tsükli Karneval , kus Taaveti liidu karnevalil on esindatud mitmed progressiivsed heliloojad
Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti. (7) · peapööritus, tasakaaluhäired, krambid, halvatus, kuulmishäired, imikute pimedaks ja kurdiksjäämine, (7) · häired seedimises, kolesterooli ainevahetuses, menstruaaltsüklis. (7) · taimedes kujuneb neist toituvatel loomadel spetsiifilised luude ja liigeste häired. (2) · lindudel deformeeruvad ja murduvad kergesti tiivad. (2) 7.3 Liigtarbimine (7) Eriti ohtlik on mangaani üleküllus ajul, kus võib hakata arenema Parkinsoni tõbi. Väga tundlikud mangaani mürgitusele on inimesed, kelle organism kannatab raua defitsiidi all. Regioonides, kus inimestel esineb endeemiline hõõtsik, kutsub mangaani üleküllus esile haiguse ägenemise. Keskkonda saastavad mangaaniga terasetehased, elektroonikatööstus ning keraamikat ja
Leukotsütoos ja endoteeli markerid ortopeediliste operatsioonide järgses perioodis Leukotsütoosiks nimetatakse seda, kui ühes mikroliitris veres on rohkem kui 10 000 leukotsüüti (valget vereliblet). Üldjuhul peegeldab leukotsüütide hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress. Ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid, liitium ja beeta agonistid, seostatakse samuti leukotsütoosiga. Suurenenud eosinofiili või basofiili hulk, allergilise reaktsiooni, infektsiooni või mõnel muul põhjuse tagajärjel, võib viia leukotsütoosini mõnedel patsientidel. Leukotsüütide hulk veres on rohkem kui 100 000 leukotsüüdi 1 mikroliitris ,siis on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga, sest tõuseb ajuinfarkti ja hemoraagia oht. Ortopeedia on teadus ja kirurgi...
üksindus talumatuks. Vanur peab õppima kellegi abist sõltuma, sest ise toime tulla on tal väga raske. Selles eas inimeste jaoks on olulised lapsed ja lapselapsed, kes peavad mõistma, et eakat inimest on vaja aidata, sest ta üksi toime ei tule. Peale laste võiks olla veel mõni abistaja. (Timberg) 4 3. Tervise probleemid 3.1 Lihased, luukude ja liigesed Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks,
Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine.
Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele võrdlus rannakäsipalliga. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... ..................................... 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS... .............................................................................. 4 1.1.Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.....
Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni. Palavikuga kaasneb nõrkus, jõuetus, kõhuvalu, isutus. Võib olla ka kõhulahtisust ning iiveldust, harva oksendamist. Vahel ilmub kõhule ja rinnale lööve punaste laikude näol. Tüsistusteks võivad olla erinevate organite põletikud maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. 5 Tuberkuloos Tuberkuloos on nakkushaigus , mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis. Haigus kahjustab
sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. AUTOMEHAANIKU TÖÖS ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumis- ja libastumisoht garaazis (platvormid, kanalid, märjad ja libedad põrandad); - raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele, esineb traumasid, mis on saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel; - Liigeste ja lihaste valud ning nihestused tekkimine raskete detailide tõstmisel; - silmatraumad, tingituna väikeste osakeste sattumisest silma; - lõike-, torke-, muljumis- jm oht masinate, seadmete, instrumentide ja detailide kasutamisel (k.a. pöörlevad osad); - põletusoht kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest;
tundub maailma. Laps tunneb ennast reaalses elus mugavamalt ja enesekindlamalt. Mängu iseloomustavad pinge, rõõm, tugevad emotsioonid ja edu taotlus. Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007). Lapse loovus, kujutlusvõime on vältimatu eeldus mängudes, parandab aju impulsse, mis omakorda stimuleerivad hüpofüüsi, kilpnäärme aktiivsust ja kogu endokriinsüsteemi. Positiivsed emotsioonid on võtmetegurid paranemisel. Lapse vaba aja rikastamine mängudega soodustab üldist ja igakülgset arengut. Samuti hästi valitud (võttes arvesse vanust, tervist,
Tervislik toitumine Kehalise aktiivsusega kulutatud energia üks taastamise võimalusi on tervislik toitumine. Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige 7 toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südame-veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme(Aaviksoo, 2006). Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab, et toit peab optimaalsel kulinaarsel töötlemisel olema võimalikult mitmekesine ja värske, sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid peamisi toitaineid: valgud, süsivesikud, rasvad, kiudaine, vesi, vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid(Pantšenko, 2005).
Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest
piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. (Regionaalhaigla infoleht) 10 Magnetresonantstomograaf (MRT) MRT on diagnostiline aparaat, mis ei kasuta ioniseerivat ehk röntgenikiirgust. MRT-uuringul saadakse inimkehast kujutis tugeva magnetvälja abil. Uuring on valutu, ei nõua patsiendilt erilist ettevalmistust ning võimaldab hinnata organite ja liigeste anatoomiat. Uuringu ajal peate lamama uuringulaual. Radioloogiatehnik aitab Teid lauale ja seejärel liigutab uuringulaua MRT-seadme keskele. Masina sisemuses on tunnel, mis on valgustatud ja mõlemast otsast avatud. Uuringu ajal tehakse palju üksikmõõtmisi, millega kaasnevad kloppivad ja prõmmivad helid. Need kestavad alates mõnest sekundist kuni 12 minutini. Paljud haigused on MRT-uuringul näha ainult pärast kontrastaine süstimist veeni. Kui Teie
Seniste uuringute põhjal võib järeldada, et mida harvemast sümptomitest on küsimus seda napimad on uuringust saadud teadmised, vananemisega seotud füsioloogiliste muutuste kohta. Kliiniline uuring. Juba käepigistus iseloomustab vanuri vitaalsust. Kõnnak, lahtiriietumine ja läbivaatus, kusetile heitmine annab ettekujutuse patsiendi kehalisest võimekusest ning kardiopulmonaarse süsteemi olukorrast. Suurema liigeste, näiteks õla- ja põlveliigese liikuvus korreleerub tähtsaimate toimingute piiratusega. Südamepuudulikkuse ja stenokardia nähud vajavad tarmakoteraapiat, mäluhäirete ning nägemisprobleemide põhjused vajavad adekvaatset väljaselgitamist. Teovõime parandamine seisneb eelkõige foonhaiguste ravis. Et erinevate toimingute ning füüsilise seisundi vahel on astmeline seos, võib ka vähene koormustaluvuse tõus teovõimet märgatavalt parandada(skeem).
Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks (autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist
Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või 5 akende pesu). Alustada tuleb 10-sekundilistest venitustest, hiljem teha pikemaid, 30-
Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel. 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses) Pärilikud haigused, põhjustatud geenidefektidest:-daltonism
füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel. 5 3.2. Vitamiinide defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid: ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm. avitaminoosid: haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Selliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest klassikaliselt vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa pikemat aega seedekulgla kaudu mingit konkreetset vitamiini ning organism ei suuda teda sellega samuti varustada reservide defitsiidi tõttu.
· Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks: Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised. · Ümber frontaaltelje painutus ja sirutus
ja kaelavalusid. Liikumisteed, Ummistatud liikumisteed III Liikumisteed tuleb hoida libisemisoht võivad põhjustada vabana. komistamist, kukkumist ja Mittekasutatavaid sellest tingitud tervisele töövahendeid ja muid ohtlikke olikordi, põrutusi, esemeid hoiustada rebendeid, liigeste selleks ettenähtud nihestusi, luumurde- ja laoruumides. Nimetatud mõrasid. Takistab ettevõttes ei ole hädaolukorras ruumist liikumisteede väljapääsemist. korrashoiuga probleeme Samasuguseid ja muudatuste tegemine
Ülesandeks on keha sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude. 2. spetsiaalsete organite põhisteks Somaatiline sensoorika eristab kokkupuute aistinguid (puudutus, surve, vibratsioon, sügelus ja kõdi), temperatuuri (soe ja külm), valu ning asendi- ja liigutustundlikkust (propriotseptsiooni). Propriotseptsioon: · kehaosade ja jäsemete staatilise asendi taju (lihaste ja liigeste asendimeel) · jäsemete ja pea liikumise taju kehatüve suhtes (kinesteesia) Autonoomne e vistseraalne sensoorika - kajastab siseorganites toimuvaid muutusi (hapnikupuudus, mao või sooleseina väljavenitus), mis jõuavad teadvusesse ebamäärase valu või survetundena. Aistingu protsess algab sensoorse retseptoriga, milleks võib olla spetsialiseerunud rakk või sensoorse närviraku dendriit. Sensoorne retseptor on valiv, st reageerib tugevalt teatud laadi
Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks (autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist.
.........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ....................................................9 5. PÕLETUS ................................................................................................................10 6. KUUMAKAHJUSTUSED ......................................................................................13 6.1. PÄIKSEPISTE....................................................................
Hipikombi käärukonksu tead ? 72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239. 73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik(trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb, siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju. 75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus.
Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse kehasoojuse tekitamiseks. 3. Veiste pidamisviisid. Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas
Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus Skelett moodustabki erineva kuju ja suurusega luudest, mis on omavahel side-, kõhr- ja luu- koega ühendatud. Anatoomias jaotatakse skelett telg- ja jäsemete skeletiks. Telgskelett
paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
astmahoogu esile kutsuda. Astma on tänapäeval üha enam avalduv haigus, sest üha rohkem tarvitatakse tubakatooteid ning ei peeta lugu tervislikust toitumisest. (Smart, 2012, lk 246) Laste reumaatiline artriit Reumaatilisele artriidile on iseloomulik valu, paistetus ühes või mitmes liigeses/kõhredes ning punased laigud. Ravi eesmärgiks on eelkõige füüsilise funktsiooni säilitamine. Võib juhtuda ka haiguse tagajärjel liigeste deformeerumist. Samuti esineb tagajärjena ka pimedaks jäämist, sest haigusega võib kaasneda ka põletik silmades. Ennetamiseks oleks vajalik regulaarne silmade läbivaatus. (Smart, 2012, lk 247) Autismihäirete spekter Autismispektri häired on klass pervasiivseid arenguhäireid, mis puudutavad peaaegu igat lapse elu aspekti. Autismispektri häired diagnoositakse lapsepõlves, kuigi autism on kindlaks määratud juba sündides. Autismihäirete iseloomustamiseks kasutatakse
kortsud ja näonahk halli värvi. Lihasrakude asemel on tekkinud rasv, seda eriti näha kehatüve piirkonnas, kätel nahk ripub. Selgroolülide kokkuvajumise ning ka kühmujäämise tõttu eaka kasv on 2 cm lühemaks jäänud, kõhre veesisalduse vähenemise tõttu lülisamba elastsus vähenenud ja joogaharjutused eriti ei õnnestu. Vähenenud kõõluste vastupidavus venitusele. Sõrmeküüned on õhenenud ja varbaküüned on paksenenud. Liigeste moondumine- sõrmed/varbad, põlved kanged-põhjuseks tugev artriit. Psühhomotoorsed muutused: vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Eakas tunnistab, et lihasjõud ja kiirus on vähenenud. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele. Siin on jällegi individuaalne- vanur ei kurda, et tema reaktsiooni kiirus on langenud. Temperatuuritudlikkus - külmatundlikkuse suurenemine, soovib kõrgema toatemperatuuri 23- 24 graadi Hingamine normis, hingeldamist ei esine 2
põletikku ja oksudatiivset depressioon, koorik- loomad, stressi kontrolliva ensüümi pearinglus, oad, seemned, töös; sidekoe kollageeni ärrituvus, aneemia pähklid, seened, süntees tomatid, seemned Kaltsium Luud ja hambad; D-vitamiini Krambid, liigeste Piimatooted, kala, 7 g on pehmetes 1000-1300 aine- vahetuses; vere valud, unetus, pulsi sült, spinat, kudedes, 1 g hüübimine; närvi- impulsside aeglustumine, aeduba, sojauba, kehavedelikes, ülekanne; lihaste kokkutõmme kasvuvalud, lihaste petersell, kaalikas 1,2 kg luudes,
2.1 Erivajadused Peaaegu iga viienda lapse areng ei kulge tavapärase skeemi järgi. Erivajadusega lapsi on 10- 14% laste üldarvust. Arenguraskuste teadvustamine. Kõige sagedamini esinevad erivajadused on: · Vaimne alaareng psüühika arengu mahajäämus, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. · Downi sündroom (tuvastatkse kromosoomuuringuga 16. rasedusnädalal) vaimne alaareng, nõrk lihastoonus, võib esineda liigeste üliliikuvus, põlve ja puusaliigese nihestus, südamerikked, nägemishäired, kilpnäärme talitlushäired, soolteväärareng. · Autism - võimetus mõista sotsiaalse suhtluse signaale. · Ajuhalvatusest tingitud häired (kahjustus tekib looteeas, sündimisel v varases lapsepõlves) nõrgenenud kompimisaisting, nägemishäired, epilepsia, kõnepuuded. · Nägemispuuded (kaasa sündinud, sünnipärase v tundmatu päritoluga haiguse,
Massaaz ei sobi raskelt südamehaigetele. Südame- veresoonkonna probleemide korral (rütmihäired, veenilaiendid jne) tuleb kindlasti sellest massöörile teada anda. Kindlasti tuleb teada anda, kui on tegu operatsioonijärgse seisundiga ja krooniliste haigustega. Samuti rakendatakse erinevaid akupunktuuri võtteid, ka venitused ja jooga asendid on kasutusel. Tai massaaz aktiveerib vereringet, lümfisüsteemi, vähendab lihaspingeid, suurendab liigeste liikuvust ning parandab kehatunnetust. Ei sobi liigeste, lihaste ja luude traumade, lihaspõletiku, osteoporoosi, südameveresoonkonnahaiguste, kunstliigeste ja kõrge vererõhu korral. (Tai massaaz) 7 1.2.8 Hiina energeetiline massaaz Hiina energeetiline massaaz põhineb nagu teisedki idamaised massaazid inimese kehas
Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatemperatuuri sellega, et suurendavad higistamist aitamaks inimese siseelundite temperatuuri normaalsena püsida. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. AURUSAUNA MÕJU
Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib omakorda jaotada distants- ja kontaktsensoriteks. o Propriosensorid paiknevad liigeste ja lihastes o Enterosensorid - siseelundites · Aferentsetest juhteteedest · Kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest surajukoore osadest Ärritaja iseloomu järgi võib sensorid jaotada: · Fotosensorid valgustundlikud, näiteks nägemismeel. · Mehhanosensorid rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites.
puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas. 6.1 Keha tsooniteraapia Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele. 6.2 Jalatalla tsooniteraapia Tsooniteraapiat tegemisel kasutatakse keha erinevaid piirkondasid, kuid kõige rohkem on
Nad on organismis koondunud peamiselt kindlatesse kudedessa; põhiliseks organismi plastiliseks materjaliks, täidavad teatud üldfunktsioone. Kaltsium luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east. Omastamist mõjutavad mitmed tegurid, seda soodustavad: vitamiinid A,C,D; küllastumata rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides rohelistes taimedes, rohkem täisteraviljatoodetes jne; loomsetes enim juustus, kalas jne. Naatrium leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane vajadus 35 mg 1 kg kehamasse kohta ( ehk 2,5 g keedusoolale)
Treening, mis koosneb omavahel päikesetervitustega ühendatud asenditest, hingamisest ja liikumisest, mis muudavad Sind tugevaks, tasakaalukaks, painduvaks nii kehaliselt kui ka vaimselt. Tund keskendub jõule ja energiale, annab Sulle paraja koormuse ja teeb seda tasakaalustatult, nii et koormuse saab kogu keha. Treeningusse on lisatud funktsionaalsed tasakaaluharjutused. Treeningus on oluline roll hingamisel, tänu millele paraneb ka inimese keskendumisvõime. YogaFit parandab vereringet, liigeste ja lihaste liikuvust kaovad liigesevalu, seljavalu, pinged turjas, peavalu. YogaFit alandab stressi. Harjutuste valik, rahulik tempo, rahulik muusika ja dünaamika aitavad leida aega ja ruumi tänase päeva kiires, toimekas maailmas.Trenn sobib kõigile olenemata vanusest. (10). 6.9. Bosu Treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset bosu-palli. Bosu-pall on õhuga täidetud poolik kummipall. Tunnis tehakse harjutusi, kasutades bosu-palli mõlemat poolt nii palli- kui pingi poolt
Samas ei tohiks külmakompressi asetada vahetult nahale, vahele tuleks panna side, rätik jne. Väga hea vahend on külmaveekott. 5) Mis on ägeda vigastuse ravis põhiline? Kui ägeda vigastuse käigus ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tuleb kohe alustada meetmetega, mille lühendiks on 3K ehk külm-kõrgele-kompression, lisandub kindlasti ka rahulolek. Kinniste vigastuste esmaabis peaks kindlasti järgima soovitusi: 1) väikeste liigeste korral mitte kasutada külmakotte üle 10min, 2) kõige ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus 1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus,
muutuvad kehalised sümptomid. Diagnostilised juhised: 1. Vähemalt 2 aastat kestnud palju väga mitmekesiseid kehalisi sümptomeid, millele ei ole leitud somaatilisis seletusi 2. Patsient püsivalt ei nõustu arstide arvamusega, et sümptomid pole kehalised 3. Sümptomid ja nendest tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu Sümptomite seas on esinenud vähemalt: 1. Neli valusümptomit: pea, kõhu, selja, liigeste, jäsemete 2. Kaks siseelundkonna sümptomit: iiveldus, puhitus, oksendamine 3. Üks seksuaalsümptom: frigiidsus, erektsioonihäired 4. Üks pseudoneuroloogiline sümptom: koordinatsiooni, tasakaaluhäired, halvatus või piiritletud nõrkus, neelamisraskused, uriinipeetus Hüpohondriline häire ehk hüpohondria On püsiv hõivatus ideest, et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus.
harjutuste osa üldkehalisel arendamisel on väga oluline;3. Painduvus-venitusharjutused – roomamine, hüpped, visked, püüdmine); liikumismängud (tugevdada tervist, arendada vastupidavust, kasutatakse lihaste ja liigeste liikumisvõime arendamiseks. Neid harjutusi viiakse läbi pärast hoo-või kiirust ja tähelepanu);erinevad spordialad ( võimlemine, sportmängud, ujumine, suusatamine);tants jõuharjutusi, et lihased ja nendevahelised kõõlused oleks ette valmistatud;4. Lõdvestusharjutused – ja rütmika ( rütmilised kõnnid ja harjutused, loovliikumine ja tants )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
