Klass: Imetajad Hõimkond: Keelikloomad Riik: Loomariik Inimese bioloogiline evolutsioon: 1) Bipedalism Kahel jalal liikumine: o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng
pindu hõõrdumise eest. Sünooviat eritavad, vastavalt vajdusele, kõhred. · Ca luumaterjalina, osteoporoos, selle vältimine. o Ca soolad annavad luudele jäikuse ja kõvaduse. Teatud vanuseni (ca 35 a) soolade hulk luudes kasvab ja luud tugevnevad, seejärel hakkavad soolad luudest lahkuma, luude tihedus väheneb, vanemate inimeste luud on rabedamad. Lahkunud soolad ladestuvad veresoontesse, liigeste ja selgroolülide välispinnale. o Osteoporoos haigus, mida iseloomustab luumassi vähenemine, mille tagajärjel luude hapruse suurenemine koos kalduvusega luumurdude tekkele. Vältimiseks manustada kaltsiumit ja D3-vitamiini. 7. Hüdrodünaamika. · Hüdrodünaamika põhimõisted. o Vedeliku- või gaasi osake kaduvväikeste mõõtmetega, suvalise kujuga, harilkult kujutatakse sfääri- või kuubikujulisena.
koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist. Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükogaanid. Rakupinna ja ekstratselluaarse maatriksi komponendid. Ntks sündekaan. Funktsioonid: raku kasvu kontroll (kasvufaktorite sidumine proteoglükaanidega glükokalüüsis loob rakupinna kasvufaktorite reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid)
Töökoha planeerimisel tuleb arvestada keha biomehaanika nõuetega,energia maksimaalse ökonoomiaga.Töö liigutused on ratsionaalsed seljuhul kui neid teostatakse üheaegselt, sümeetriliselt, loomulikult, rütmiliselt ja harjumuspäraselt.Füsioloogiliselt on kasulik mõlema käe sümeetriline vastasuunaline liikumine, kuna seljuhul saavutatakse keha tasakaal, mis kergendab tööd.Ratsionaalsed on liikumised mõõda keha liigeste vastavad kaart mitte aga sirgjoonelised liikumised.Kasulikumad on lihtsad ja harjumuspärased liigutused.Töökoha planeerimine peab tagama lühikesed mitte väsitavad käte liigutused vältimaks instrumentide ja detailide paigutamist ühest käest teise.Paremakäega haaratavad esemed paigutatakse paremale,vasakuga haaratavad vasakule. Töö poos(asend) liigutuste efektiivsus sõltub suurel määral töö asendist.Ebamugav tööasend
meie taimel. Sookail kasvab eelkõige rabades ja rabametsades, kuid ka kõikides teistes metsades, kus vaid leidub piisava niiskusega lohukesi. Kui ta õitseb, on sageli terve metsaalune valge, loomulikult ka sookailu lõhna täis. Sobivatel kasvukohtadel on sookail nii tavaline, et temast on püütud juba ammustest aegadest midagi kasulikku saada. Tal on tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul. Kuid sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu. Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate
Savi. "8500 punkti ületamine oli väga hea tulemus, paraku läksid suurvõistlused aia taha." 14 Savi meenutusel oli Külvet raudse närvikavaga atleet. "Miks tähtsamad etteasted luhtusid, ei oska siiani öelda. Valter alustas sportimist väga noorelt. Kuigi tal oli hea koordinatsioon ja tehnika, ei pidanud sidemed ja liigeste kinnituskohad koormusele vastu." Savi sõnul oli Valter tema sagedane külaline. "Meil oli nii-öelda oma tagatuba. Me ei rääkinud üksnes spordist. Puudutasime tema haridusteed, õhutasin teda tegema magistritööd kümnevõistlusest." Külvet oli 80ndatel aastatel Kadriorus toimunud kümnevõistluslaulupidude peaesineja. "Minu jaoks oli Valter Külvet hirmus kõva mees," sõnas Külvetilt Eesti kümnevõistluse teatepulga võtnud Nool
abil 2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus 3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus. 1) Ööpäevarütmika – hommikul on liikuvus halvem, sest venoosne ja lümfi tagasivool on ööga vähenenud ja koed on jäigemad ning liigesvõie(mida niigi suht vähe) sitkem. 2) Keskkonna temperatuur – liigesvõide viskoossus külmas suureneb 3) Naiste-laste liigeste liikuvus parem – pole testosterooni, mis liigeskõõluseid tugevdaks. 4. Vöötlihaskiu ehitus Vöötlihaskiudu ümbritseb sarkolemm(rakumembraan) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma. Vöötlihaskius paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse
liikuvuse ulatuse (amplituudi), sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus- (venitus-) harjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone: 1. venitamine suurendab vere tsirkulatsiooni lihastes ja kiirendab neist laguainete efektiivsemat väljaviimist, suurendades taastumisvõimekust; 2. kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust; 3. väldib vigastusi (lihaste ja liigeste ülevenitused, rebendid); regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kes seda ei tee; 4. tõstab lihase kontraktsioonivõimet; 5. venitusharjutused on heaks eelsoojenduse vahendiks; 6. venitusharjutuste kasutamine stimuleerib kehaliste võimete arengut. Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuste ulatust, mis sportlane saavutab ilma kõrvalise
Sauna puhul on kõige olulisemaks mõjuteguriks kuumus, mis paneb higistama. Kuumus soojendab meie nahka mõne millimeetri sügavuselt ning selle käigus lagunevad naha all aineid, mis higistamise käigus tulevad naha pinnale. Juhul kui viheldakse, mõjub ka see meie nahale. Paljud peavad ka enda jahutamist sama oluliseks või vaata, et olulisemaks, kui sauna laval istumist. Saun on inimesele hea, kuna aitab astma ja kroonilise bronhiidi puhul. Sauna arvatakse aitavat ka liigeste haiguste, reumade puhul. Samuti võib saun aidata tavalise külmetuse puhul süpmptomeid ravida. Saun aitab vastupidavusaladel spordis, tõstes plasma ja punaste vereliblede hulka veres, parandab harjutustele vastupidavust, tõuseb suurim hingamisega sissevõetav hapniku hulk ning anaeroobse tegevuse edasilükkumine kroonilistes tingimustes. Saun ravib tihti kroonilist valu paremini, kui nii mõnigi teine teraapia. Samuti arvatakse
Liigi- ja elupaigakaitse meetodid Ees- tis. Looduskaitsealade ja rahvusparkide rajamise eesmärgid, Eesti kaitsealad. Jäätmekäitlus ning sellega seonduvad probleemid, olmejäätmete sorteerimine ja ümbertöötlemine. Õhu, vee ja pinnase saastumine. Keskkonnaprobleemide lahendamise võimalused rahvusvaheliste kok- kulepete, riigi poliitika ja üksikisiku tegevuse kaudu. Keskkonnateadlikkuse arendamine. Säästva arengu ja Natura 2000 põhimõtted. Igaüheõiguse olemus. 9. klass Luude, liigeste ja lihaste roll inimese ja teiste loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused, mis tingivad nende tugevuse ja elastsuse. Lihaste tööpõhimõte, painu- taja- ja sirutajalihaste koostöö. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Lihaste tähtsus termoregulatsioonis. Luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite esmaabi. Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Vere koostis- osade ülesanded
2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse
ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikad · toit; · seedekulgla mikrofloora; · vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiit Defitsiidi tekkepõhjused: toitumuslik-olmelised; organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus. Avitaminoos on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (nt C vitamiini puudus põhjustab skorbuudi, B1 puudus beri-beri). Terve, kvaliteetset ja tasakaalustatud segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini. Klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides. Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1
Vererõhk alaneb ja pulss normaliseerub. Näidustusteks on lümfiringehäired, tursed, vedelikupeetus. · TAI MASSAAZ põhineb akupunktuuril, töödeldakse punkte, mis paiknevad energiaväljadel. Massaazi tehakse põrandal matil ja läbi rõivaste. Tai massaazis on ühendatud kolm teraapiat: joonteraapia, lihaste ja kõõluste massaaz ning joogaelementidega manuaalteraapia. Tai massaaz aktiveerib vereringlust ja lümfisüsteemi, vähendab lihaspingeid, suurendab liigeste liikuvust, stimuleerib siseorganite tööd, aitab organismi paremini tunnetada, tasakaalustab keha aurat ja punkte. Näidustusteks on stress ja lihaspinged. · SHIN-DO protseduur sisaldab endas venitusi, massaazi ja meditatsiooni. Jaapani massaaz Shin-Do ehk "töö kehaga" vabastab keha füüsilistest pingetest ja valust, mõjutades ühtlasi ka vaimu ja kehaenergiat, rahustab ning tasakaalustab, ravib keha kui tervikut. Proteduur algab venitusest, õpitakse
*kodarluu *randmeluu *kämblaluu *sõrmeluu · Vaagnavööde- *puusaluud *ristluu · Alajäse- *reieluu *sääreluu *pindluu *põlvekederluu *kannaluu *pöialuu *varbaluu Selgroolülid on ühendatud painduvalt kõhrketaste abil. Jäsemeluud on ühendatud liikuvalt liigeste abil. 23.4.teab lihaste ülesandeid ja talitlust Lihased on vajalikud keha ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamiselt. Lihased saavad tööks vajaliku energia glükoosi ja vähemal määrab ka rasvade lõhustamisest. 23.5.teab südame ehitust ja talitlust Vahesein jaotab südame kaheks pooleks: · Vasakuks · Paremaks Kumbki pool jaguneb kojaks ja vatsakeseks. Kodade ja vatsakeste vahel ning vatsakeste ja
Keraliigese puhul asub ümar liigesepea liikumatus liigeseavas. Selline luude ühendus võimaldab teha kõige suurema ulatusega liigutusi. Keraliigesed on õla- ja puusaliigesed. Plokkliigestes saavad luud liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlve- ja küünarliiges. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Kaks ülemist kaelalüli on ühendatud silinderliigesega, nii saame pead pöörata. Osa luid on ühendatud painduvalt, nende liigeste liikuvus ei ole suur. Näiteks selgroolülid on niiviisi ühendatud, lülide vahel paiknevad kõhrkettad, mis võimaldavad selgroo paindumist. Liikumatute luudeühendustega on omavahel ühendatud koljuluud. Neid ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Luustik ehk skelett. Siit saad välja trükkida pildi ja meisterdada endale skeleti. Vaata
Kui asetada käed külma vette ning sõrmed lähevad valgeks, saab rääkida ,,valge sõrme" sündroomist (eriti tõsised juhtumid on sinised ja mustad sõrmed). Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" ja ,,sipelgate jooksmist" kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked ja jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. 18. Üldvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus, peavalu, kuulmise ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimus. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao
kahte põhilist osa külgmiselt ja välimiselt asuvat spetsiifilist ning keskel paiknevat mittespetsiifilist osa. Need erinevad teineteisest ehituse ja funktsionaalsete iseärasuste poolest. Spetsiifilise osa moodustavad kõik närvikeskused ja närviteed, mis juhivad kindlaid aferentseid impulsse keha mitmesugustelt retseptoritelt närvikeskustesse ning efektoorseid impulsse töötavatele organitele. Selle süsteemi kaudu juhitakse spetsiifilisi tundesignaale lihaste, liigeste, puute-, kuulmis-, nägemist- jt retseptoreid. Vastuseks saadetakse eferentsed impulsid täidesaatvatele organitele lihastele ja näärmetele spetsiifiliste alanevate juhteteede kaudu. Nii juhitakse perifeerias kindlaid funktsioone, skeletilihste tegevust, soonte valendiku muutmist, näärmete talitlust jne. Spetsiifilise süsteemi talitlus väljendub mitmesuguste ärrituste analüüsimises ja sobivate vastureaktsioonide leidmises. Sellega on lahutamatul
jämesooles ja luudes peitub elujõud. Halvasti töötava jämesoole tõttu võib hävida luudes peituv elujõud, sest sooltest kaltsiumi mitteimendumise tõttu muutuvad luud nõrgaks. Tänapäeval on müügil elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted. Nende bakterite abiga luuaksegi soolestikus terve keskkond, mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist ning tugevdab paikset immuunsust. Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust, pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-rõhku, parandavad ainevahetust, hoiavad ära vähi tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks.
jämesooles ja luudes peitub elujõud. Halvasti töötava jämesoole tõttu võib hävida luudes peituv elujõud, sest sooltest kaltsiumi mitteimendumise tõttu muutuvad luud nõrgaks. Tänapäeval on müügil elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted. Nende bakterite abiga luuaksegi soolestikus terve keskkond, mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist ning tugevdab paikset immuunsust. Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust, pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-rõhku, parandavad ainevahetust, hoiavad ära vähi tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks.
1.Tugi-ja liikumiselundkond- Luud-luukude koosneb luurakkudest ja rakuvaheainest. Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa (rakuvaheaine) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad-
Olulisemad allikad: kalasaadused, spinat, kapsas, herned ja linnaseleib. 23 Maris Kallus KKS 2010 3. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus: Vitamiin C Koensüümiks kollageeni sünteesil. Kollageen – meie organismi levinuim valk, liigeste, kõõluste, luude, sidekoe ehitusmaterjal; Osaleb stressireaktsioonides – seotud noradrenaliini ja türoksiini sünteesiga; Soodustab taimse ja loomse raua imendumist; Oluline antioksüdant; Päevanorm 60 mg. Olulisemad allikad: mustsõstra marjad, kibuvitsa marjad, kapsas ja paprika. Vitamiin B3 ehk niatsiin Süntees inimorganismis on võimalik lähtudes asendamatust aminohappest türotofaanist; Päevanorm 15-20 mg;
rasvhapete sisaldus, lähenedes oliivõli omale. Küllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesterooli taset. Mandel - Toiduks tarbitakse ainult magusaid mandleid, mitte aga mõrusid, sest nende eeterlikud õlid on mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K- grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele. Mandlid on silmapaistvad kaltsiumi, kaaliumi ja raua sisalduse poolest, mistõttu on neil oluline roll vereloome moodustamisel. Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi. Parapähkel ehk Brasiilia pähkel - Kasvab Lõuna-Ameerika Amazonase madaliku metsades. Hiigelviljad läbimõõduga 10-25 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta
Kraniaalnärvidel (31 paari) on palju sensoorseid ja motoorseid funktsioone, need võivad olla sensoorsed, motoorsed ja seganärvid PNS närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
ning emotsionaal- või käitumisraskustega; • vaimu- ja liitpuuetel on sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. Vaimupuudega inimestel esineb sageli ka epilepsiat, peaaegu igal kolmandal. Võib esineda ka südamerikkeid. Ajukahjustus võib olla kombineeritud kahjustustega teistes organites, mis põhjustavad liikumispuudeid, näiteks selgroo väärarengud, käsivarte ja jalgade väärarengud, liigeste kaasasündinud jäikus jpm. 7. Vaimupuudega laps lasteaias: lapsel tuleb aidata õppida elama maksimaalselt iseseisvalt. Raske ja sügava vaimse alaarenguga lastel on nende arengu huvides kasulikum viibida erirühmades, kus neid arendavad eriala asjatundjad alternatiivsete metoodikate abil. Kerge vaimupuudega lastel on kasulik viibida koos omaealiste eakohaselt arenenud lastega. Eakaaslaste seas areneb puudega laps jõudsamalt juba seetõttu, et neil on rohkem võimalusi sobivate
Kraniaalnärvidel (31 paari) on palju sensoorseid ja motoorseid funktsioone, need võivad olla sensoorsed, motoorsed ja seganärvid PNS närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega
kaheksateistkmneaastaselt. Samalaadsed anatoomilised iserasused olid theldatavad sreluudel ja hiljem ka lavarreluudel. Kik see lubas arvata, et Tutanhamon polnud veel kahekmnene, kuid siiski le kaheksateistkmne, kui ta suri. Ksivarte vabastamisel teostati samasugune ettevaatlik protseduur. Samasugune oli ka anatoomiline tulemus: hallikasvalge nahk, khrkudede kokkukasvamised. Oma vanusemramisel arvestas dr. Derry ka teaduslikult testatud fakti, et Egiptuses kasvavad liigeste khred kiiremini kokku kui Euroopas. Rntgeniuuringud nitasid, et noortel egiptlastel ei kasva knarluu kodarluuga kokku enne kaheksateistkmnendat eluaastat. Kaheksateistaastaselt suureneb aga kokkukasvamise kiirus tunduvalt. See algab knarluu sisekljelt ja just selles kohas saadi Tutanhamoni surnukehal kindlaks teha luude kokkukasvamise esimesed alged. See viitab omakorda, et kaheksateistkmnenda eluaasta piir oli letatud. Arheoloogilised uuringud nuavad tihti mitme teadusharu koostd. Kui
4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. Põhiliseks lahustuvaks ja transporditavaks süsivesikuks organismis on glükoos. Verre satub glükoos soolestikust imendumise teel ning glükogeeni lagunemisel. Glükoos eemaldatakse verest rakkude energiavajaduste katteks, glükogeenina salvestamise teel maksas ja lihastes, rasvkoe moodustamise teel (lipogenees), piimasuhkruna piima moodustamisel ning väljutamisel uriiniga (kui tase ületab maksimaalse piiri). Veresuhkru langust alla miinimumpiiri
Psüühilised häired: ärevus, psühhoos, teadvusehäired, dementsus, meeleoluhäired, suitsiidsus jne. 21.Loote alkohoolne kahjustus (FAS-sündroom) Uimastite teratogeenne ehk väärarendeid tekitav toime inimese lootele ei ole metodoloogiliste raskuste tõttu senini teaduslikult kinnitust leidnud. Uimastitarbijatel esineb sageli mitme aine segatarbimine ja ebastabiilne eluviis. Amfetamiini, kanepi ja LSD väärarenguid tekitav toime (luude, liigeste, aju anomaaliad) on tõestatud katseloomadel. Kinnitust on leidnud enamuse uimastite kahjustav toime loote arengule, sünnituse kulule ja imiku seisundile, mis on oma olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem perinataalne (enne ja pärast sündi) suremus, haigestumine ja imikute äkksurm (hällisurm). Vastsündinul esineda võivad häired:
Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää või lehtsalatis, * 1,92 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil. See tähendab, et kui kaltsiumipuudus pikemalt kestab, kaotavad luud oma tugevuse, selle tagajärjeks võivad olla luude nõrgenemine ja skeleti deformeerumine. Luukoe taasteke aeglustub vananedes nagunii, nii et pigem tasuks ikka jälgida, et luutekke
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, * 1,9-2 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil. See tähendab, et kui kaltsiumipuudus pikemalt kestab, kaotavad luud oma tugevuse, selle tagajärjeks võivad olla luude nõrgenemine ja skeleti deformeerumine. Luukoe taasteke aeglustub vananedes nagunii, nii et pigem tasuks ikka jälgida, et luutekke
4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. Põhiliseks lahustuvaks ja transporditavaks süsivesikuks organismis on glükoos. Verre satub glükoos soolestikust imendumise teel ning glükogeeni lagunemisel. Glükoos eemaldatakse verest rakkude energiavajaduste katteks, glükogeenina salvestamise teel maksas ja lihastes, rasvkoe moodustamise teel (lipogenees), piimasuhkruna piima moodustamisel ning väljutamisel uriiniga (kui tase ületab maksimaalse piiri). Veresuhkru langust alla miinimumpiiri
Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine.
Päevas võetakse üks tablett, ravikuuri pikkus on 5 aastat. Aromataasi inhibiitoreid kasutatakse varajase vähi korral täiendava (adjuvantse) ravina; kaugelearenenud rinnavähi ravis. Ravi aromataasi inhibiitoritega võimaldab veelgi rohkematel patsientidel vältida haiguse taastekkimise ja teistesse kehaosadesse levimise riski võrrelduna antiöstrogeen-grupi ravimitega. (Ibid) Mõningatel juhtudel võib ravi ajal esineda soovimatuid kõrvaltoimeid nagu kuumahood, liigeste valulikkus/jäikus, tupe limaskesta kuivus. Kõrvaltoimed on enamasti kerged või keskmise raskusega ja võivad kaduda iseenesest ravi käigus. Kaebused võivad olla põhjustatud ka menopausist. Kuumahoogude leevendamiseks tuleks vältida vürtsiseid toite, kanda mugavaid riideid, mida saab vajadusel ära võtta, magada jahedas õhutatud ruumis. Liigeskaebuste korral võib valu vähendamiseks kasutada valuvaigisteid. Vaevuste püsimisel tuleb kindlasti pöörduda raviarsti poole. (Ibid)
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.
tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise taunimine (psühholoogi konsultatsioonid, tugiisik) Kehalised puuded, haigused ja häired: Üldkehalised (kaasasündinud südamepuudulikkus, astma, verehaigused, insuliinisõltuv diabeet, vähk, neerupuudulikkus, kaasasündinud nakkushaigused jm) Inimese enda ja teiste teadlikkus olukorrast, abi saamise ja abistamise võtetest! Ortopeedilised, lihaste, luude, liigeste jm Neuromotoorika (traumadest tulenevad ajukahjustused, krambid, ajuhalvatus, seljaajukahjustused jm) Meetmed: *toetavad abivahendid – ratastool, kargud, käimisraam, tugi-iste, haarats, liigesetoed ja lahased *neuromotoorika Kultuurilised erinevused ja mutlikultuursus peres loeng 15.okt 2017 Eelarvamuste ja stereotüüpide teemaga hea siduda. 1 Metoodiline töö selle teema kohta Õisis veel lisamaterjale ta paneb
vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale. Mehhanoretseptorid vahendavad puuteaistinguid, propriotseptiivseid aistinguid (lihaste, liigeste ja kehaasendi tunnetust). Sensoorsed väljad Kiirusagara võib funktsionaalselt jagada 3 alaks: - Esmasesse sensoorsesse piirkonda tulevad nahast, lihastest puute- ja rõhuimpulsid, valu- ja temperatuuriimpulsid. Esmase sensoorse ala taga paikneb - sekundaarne sensoorne ala, kus toimub seoste loomine - assotsiatiivne (tertsiaalne) ala paikneb kiiru-, kukla ja oimusagara piiril ja on ühenduses teiste ajukoore aladega, seal toimub erinevatelt aladelt saadud informatsiooni integreerimine
Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime. (Ca ja Strontsiumi vastandtoime). Organismis olev Ca asendub strontsiumiga ja toimub liigeste jäigastumine. (Esineb mägedes) V - Elementide kogunemine organismi. a) toiduaheles. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse(haugides on elavhõbe). b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. N : Molluskid koguvad kulda ja osjad räni. VI - Organismi keemiline koostis sõltub tarbitavast toidust. a) toidunõud (ei tohi olla alumiiniumpotte) b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus
2) Elukeskkonna mõju 3) Organismide võime koguda endasse teatud keemilisi elemente 4) Organismide keemiline koostis sõltub süstemaatilisest kuuluvusest 5) Organismide keemiline koostis oleneb saasteelementidest: a. Plii - veekogudes tekitab saastet b. Rn radioaktiivne saasteelement. Levib pinnasest õhku c. Cr kriidipaberile tehtud trükiste põletamine 6) Elementide vastandlikkus (Sr/Ca võib põhjustada liigeste liikumatust Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik 4) Vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna
saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem. b) loob platsentaalbarjääri (omalaadne kaitseorgan)- peab kinni teatud molekulid ja teatud haigustekitajad. Lähevad läbi väikeste mõõtmetega molekulid (alkohol), ebatüüpilised molekulid (ravimid), viirused (süüfilis, algloomad jne) C) toodab hormoone (segatüübiline nääre) (vt. Hormoonide osa). Kontrollivad sünnituse alustamist ja liigeste liikuvust REK: 1) Alusjooniselt lootekestade tähistamine (väga raske, enam ei tule) 2) Nimetage 3 erinevat platsenta ülesannet 3) Milleks kasutatakse lootekestasid (rakendusbioloogia) (sünnieelne diagnostika, hormoonide allikaks) POSTEMBRÜONAALNE ARENG: Areng mis algab peale embronaalset arengut. Algus: 1) Koorumine munakestadest a) munejad (linnud) b) munast poegijad (munad paiknevad kõhuõõnes, koorumisprotsess toimub emas ja emast
Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult (Lisa 2). Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole (Lisa 3). Diabeetilise jala üks erivorme on luude ja liigeste muutus hüppeliigese piirkonnas (nn. Charcot' liiges). Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. Kaasneb 26 hüppeliigese turse. 11.5 Suurte veresoonte kahjustus
embrüonaalstaadium (2.-7. nädal) - rakkude diferentseerumine > jäsemete ja organite kujunemine, punetised ohtlikud > ajukahjustus ja pimedus lootestaadium (8. - 40.nädal-sünd) - närvisüsteemi areng, pidev liigutamine, mis aitab kaasa arengule, nt haaramis-, hingamis- ja imemisrefleks talidomiidi tragöödia 1970ndatel - talidomiiti kasutati iivelduse vastu, lastele mürgine, sündisid jäsemeteta lapsed looteline alkoholism - liigeste areng häiritud Vastsündinu (0.-10.elunädal) sündiv laps peaks kaaluma u 3,5 kg ja olema 0,5 m pikk hindamiseks Apgari (füüsiline pool) ja Brazeltoni (vaimne pool, maharahustamise kergus, imemisrefleks jms) skaala väga suur pea > raskusi motoorses tegevuses kehv nägemine - suudab eristada suuri objekte ja kõiki värve juba enne sündi kuuleb, seetõttu eristab ja eelistab ema häält
Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega
Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Puudused: Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse kehasoojuse tekitamiseks. Söötmis-puhkelatritega laut Iseloomulikud on samad eelised ja puudused. Vabapidamisega lautades on võimalik rakendada iseteenenduslikku ja automatiseeritud söötmist - hein ja põhk võivad
Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne. Kaltsiumivaegus on nüüdisaja inimühiskonnas küllaltki oluline toitumisprobleem. Lisagem siinkohal, et ka kõikvõimalikud dieedid on suhteliselt kaltsiumivaesed. Defitsiit ja kasutamine. Kaltsiumi sisalduse stabiilne säilitamine veres on tema rohkete biofunktsioonide tõttu väga täpselt reguleeritud. Kestev mõõdukas kaltsiumi defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, lihaste ja närvide ärrituvust. Sügavama defitsiidi puhul, kui näiteks kaltsiumi hulk toidus pole kestvalt piisav normaalse taseme tagamiseks veres, tekib luude kõhetumine- nõrgenemine. Kaltsiumi defitsiidi levinud tunnused on lihaste krambid, luude pehmumine ja osteoporoos ehk luukoe hõrenemine. Kuigi osteoporoosi põhjus on multifaktoriaalne, on ta tihedalt seotud kaltsiumi metabolismiga
haigustesse. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel. · Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine. Siis on kehaasendit kerge muuta. · Kui magatakse peamiselt küljeli, peaks liigeste deformatsioonide ja pingete vältimiseks lülisamba kaelaosa olema ligikaudu samal sirgjoonel nagu lülisamba teised osad. Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi (rull), mis hoiaks pead kõrgemal alumisest õlaliigesest. · Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. 18. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab
?. Haigused. • Varase algusega (early onset) neonataalne haigus: 7 päeva jooksul sünnist, infitseeritud vastsündinul pneumoonia, meningiidi, sepsise sümptomid. • Hilise algusega neonataalne haigus: hiljem kui nädal pärast sündi, bakterieemia ja meningiidi sümptomid. • Rasedate naiste infektsioonid: enamasti UTI, võivad esineda bakterieemia, dissemineerunud komplikatsioonid. • Teised täiskasvanud: baktereemia, pneumoonia, luude ja liigeste infektsioonid, naha ja pehme koe infektsioonid. Diagnostika. • Otsesed antigeenitestid on kandluse määramiseks liiga väikse tundlikkusega. • Külv: 24h tunniga kasvavad ilusad suured kolooniad, kasutatakse teiste organismide kasvu inhibeerimiseks antibiootikumrikastatud söötmeid. Sobib suurepäraselt kandluse määramiseks rasedatel. Skriinimine 35-37-nädalal. • PCR: peaaegu külvi tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Aga veel pole täielikult taadeldud, laialdaseks kasutamiseks
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
olulised Wnt7a ja BMP-id. Wnt7a, mis ekspresseerub dorsaalses ektodermis, aktiveerib Lim1-geeni dorsaalses mesenhüümi. Lim1 spetsifitseerib dorsaalsete rakkude diferentseerumise. Wnt7a puudus jäsemes põhjustab ventraalsete struktuuride tekke dorsaalsele poolele ja Lim1 puudus tekitab dorsaalsete poolte ventraliseerumise. Ventraalsel poolel ekspreseeitakse BMP 4 ja 7. Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Apoptoos on vajalik sõrmede-varvaste ja liigeste arenguks. Teatud arengujärgul suunatakse sõrmede ja varvaste vahelised rakud apoptoosi – tagatakse sõrmede ja varvaste lahknemine. Apoptoos toimub nekrootilises tsoonis. Apoptoosi signaliseerivad BMP valgud (BMP2,4,7). BMP indutseerib apoptoosi, aga tema antagonistlik valk Gremlin just pidurdab apoptoosi. Seega näiteks kanal BMPi ekspressioon kõrge, Gremlini oma madal, pardil vastupidi. 9. Mesoderm