Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales - kraniaalnärvid Saavad alguse peaajust ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I. Haistenärvid (S) II. Nägemisnärv (S) III. Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M)
lõdvestust Lihaspinge suureneb minimaalselt Lihaspinge pidev suurenemine Vere vajadus lihases on võrdne selle Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega: - pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik Psühholoogilised ohutegurid
kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused Motoorika arengu häired - Neuroloogilise häire puhul on esmajoones kahjustatud liigutusi koordineerivad närvisüsteemi osad (KNS) häiritud on kehaasendi hoidmine, kontroll tahtlike liigutuste üle ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused o Tserebraalparalüüs o Traumaatilised ajukahjustused - Seljaaju kahjustused o Spina bifida o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad keha piirkonnad, seal tulevad käsklused lihastele (Homonkulus).
* Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik) * Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid * Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv
haiguse läbipõdemisel kujunev immuunsus; vaktsineerimisel saadud immuunsus. Allergia. Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Tagajärjed võivad kahjustada 57 nahka, hingamiselundeid, limaskesti, veresooni, südant, liigeseid, seedeelundeid, neere, närvisüsteemi. Palavik. Nähtus, kus keha temperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus, vaid näitab seda, et organism reageerib nakkusele. Vananemine. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad, kui telomeerid on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma.
Soov. Ene läbi lõigata seljalihased saagimine sirgjooneline · Ralimine eesmärgiks on eraldada selja pikim lihas koos seda katva sidekoelise kelmega. Sigade lihakehad saetakse pooleks elektri- või pneumaatiliste saagidega. Pea on soovitav poolitada hüdraulilise peapoolitaja abil. Tapajärgne vet.kontroll. Läbi viib vet.inspektor. Vaadatakse: · Pead · Nähtavaid lihaseid eriti reie- ja seljalihaseid, kõhuõõne seina · Liigeseid · Nähtavaid luid ja lümfisõlmi · Nahka · Rasvkude · Rinna- ja kõhukelmet · Vahelihast · Vajadusel palpeeritakse, tehakse sisselõikeid Samal ajal ka kontroll liivri ja soolekonveieril. Võetakse trihhonelloskoopiaproov vahelihase selgroopoolsest otsast võetakse 20 -30 g tükike. Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a
Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales – kraniaalnärvid. Saavad alguse peaajust (12 pari ) ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I Haistenärvid (S) väiksed närvikiudude kimbud, mida on paarkümmend, nad kulgev läbi sõelluu-sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse II Nägemisnärv (S)
nahapinnale. 4. Eemalda pind pintsetiga. 5. Pigista haava, et veri uhuks haavast mustuse välja. Puhasta haava ümbrus desinfitseeriva ainega ja kata võimaluse korral õhku läbilaskva plaastriga. Nikastused ja nihestused Nikastused ja nihestused tekivad liigese järsu või tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Nikastuse puhul on liiges tursunud, katsumisel kuum, võib tekkida verevalum. Nihestuse korral tekib liigeseid toetavate sidemete venitus 106 või rebenemine. Juhul kui valu on väga tugev või kui jäse on silmanähtavalt vales asendis, pöördu arsti poole. Kui turse 48 tunni möödumisel ei alane, on samuti vaja minna arsti juurde. Vigastuse suuruse kindlakstegemiseks tuleb teha röntgenipilt. Esmaabi: 1. Külm. Aseta valu vaigistamiseks ja turse alandamiseks vigastatud kohta jääkott või mingi külm ese. 2. Surve. Seo vigastatud piirkond mõõdukat survet avaldades kinni. Kontrolli pärast
samuti vähene kuni sugulise küpsemiseni (testosteroonitaseme tõusuni). Laste jõutreeningu üle on palju vaieldud seoses ohuga nende välja arenemata luustikule, liigestele ja lihastele ning teisalt soovi tõttu neid struktuure kiiremini füüsilise koormuse kaudu arendada. Üldiselt soovitatakse vältida suuri ja püsivaid koor- musi, mis võiksid kahjustada luude kasvutsoone ja liigeseid. Seda enam, et saadav kasu on suhteliselt väikene. Viimase kinnituseks on laste piiratud lihasmassi juur- dekasv isegi suurte koormuste puhul. Küll aga suureneb jõutreeningu koormuste kasvuga traumade esinemise sagedus. Puberteedieelsel Puberteedieelsel perioodil on laste peamine jõu arenemise mehhanism kesknärvi- perioodil on süsteemi ja lihaskonna koostöö paranemine
Tänases kosmosejaamas on astronautide liigutamine lahendatud mit- meosalise robotkäe abil, mille moodustavad pööratavad liigesed ja sirged jupid – just nagu inimkäegi. Kuidas seda robotkätt kontrollida? Kuidas välja arvutada, kui palju ja kuidas erinevaid liigeseid pöörata, et astronaut õigesse paika viia ja jaam ära paigata? Selgub, et siin tuleb appi kolmnurga elementide ühen- damine trigonomeetria abil. Tõepoolest, lihtsamale juhule leiad lahenduse käesoleva peatüki lõpust. Rännakut trigonomeetriasse alustame aga väikese
kiirelt. Tahtmatu roojamine, urineerimine. Enamasti lõpeb generaliseerunud krambihoog ühe-kahe minutiga. Patsiendil algab nö väsimusstaadium. Hingamine taastub, esineb krambijärgne unefaas. Kuna patsient kukub, võivad grand mal krambihooga kaasneda vigastused. Ka asjade ümberkukkumine või patsiendi kuskilt allakukkumine võivad tekitada lisavigastusi. Väga jõuline ja äkiline lihaste kokkutõmbumine võib vigastada luid ja liigeseid. Ette võib tulla isegi selgroovigastusi, näiteks diski murdumist, kompressioonifraktuuri, õlaliigese luksatsiooni jmt. 319 Kiirabibrigaadi tegevus grand mal krambihoo korral Kiirabibrigaad peab takistama krampides patsiendil iseendale vigastusi või lisavigastusi, näiteks peavigastusi tekitada, samuti võivad vigastused tekkida esemete ümberkukkumist või patsiendi allakukkumist (nt trepist). Pärast krambihoo lõppu: Hingamise toimimise tagamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
