· abiseadeldised - · liikumine sirutamine, painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ... 34. Kesk-randmeliiges: · liigenduvad luud - randmeluud · liigese pinnad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised - · liikumine painutus, sirutus - frontaaltelg 35. Amfiartroosi mõiste Lamedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga väheliikuvaid liigeseid nim. Pingulliigesteks ehk amfiartroosideks. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmesugused liikumised pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämla-lüliliigesed
Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi.
kaob rahulolekus · Deformatsioonid liigestes · Valu ägeneb päeva teisel poolel · Väsimus, nõrkus · Esinevad nn. Stardivalud · Liigestevaevused · Liigespinna servades tekivad · Häiritud liikumine luukasvised · Haigestuvad sagedamini naised Reuma on streptokokkallergiline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, KNSi, nahka ja nahaalust kudet · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: peavalu, valu liigestes · Reuma tekitajaks on streptokokk · Põletiku tunnused suurtes liigestes: turse, · Reuma haarab kogu südant kuumamine EKGs pikenenud PR aeg Halb enesetunne: väsimus, nõrkus ·
Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest.
· Õigeaegse ja sobiva medikamentoosse ning liikumisravi saamise puhul on haigust võimalik hoida kontrolli all. Raviks kasutatavatel tugevatel ravimitel võib olla kõrvalmõjusid. · Ravile allumatuse korral võib artriit põhjustada liigeste väärasendeid, nende puhul tulevad kõne alla kas operatsioonid ja/või tugivahendid. LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS Üldnähtudega liigesepõletik palavik, nahalööve Oligoartriit haigestunud liigeseid 14 Seronegatiivne polüartriit veres ei esine reumatoidfaktorit; haigestunud liigeseid vähemalt 5 Täiskavanutüüpi reumatoidartriit õige nimega seropositiivne polüartriit veres esineb reumatoidfaktor; haigestunud liigeseid vähemalt 5 Psoriaatiline artriit nahapsoriaas ja liigesepõletik kui nahapsoriaasi ei ole, siis küüntemuutused, viinersõrm või lähisugulastel psoriaas Lülisambapõletik teise nimetusega entesiitidega artriit, spondüliit
Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prutuse vi väänamise tagajärjel tekivad liigeseid ümbritsevate kudede rebendid ja väike verejooks. Vigastuse paranemisel moodustub armkude, mis on tervete kudedega vrreldes vähem elastne ja vib järgmise trauma korral uuesti kahjustuda. Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa
uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänaseni teada, arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus
Neid tuleb organismi süstida ● http://newswire.rockefeller.edu/2009/04/28/new-clinical-study-probes-how-light-fights-psoriasis/ (05.12.2015) Meetodid ravimiseks ● Kergematel ägenemistel piisab lokaalsetest salvidest. ● Õli- ja meresoola ravivannid ● Mõõdukas UVB või UVA ● Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine Meetodid ravimiseks ● Mõnikord haarab psoriaas ka liigeseid. ● Psoriaatilist artropaatiat ehk liigesepõletikku esineb umbes 5%-l psoriaasihaigetest. ● Sagedamini haigestuvad sõrme-, varba-, hüppe- ja randmeliigesed, harvem põlve- ja küünarliiges ● Arst otsustab, kas tegu on psoriaatilise liigesepõletikuga, ja määrab siis ravi. Meetodid ravimiseks ● Mõnikord haarab psoriaas ka liigeseid. ● Psoriaatilist artropaatiat ehk liigesepõletikku esineb umbes 5%-l psoriaasihaigetest.
liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded
Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega...
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Võistlusalad Murdmaasuusatamine: Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Mäesuusatamine: Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt
Kampüloos Hiljem võivad haigestunut kimbutada liigesevaevused. Listerioos Nakkushaigus mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Võib elada nii loomade kui inimeste organismis haigusnähte põhjustamata. Nakkushaigus ohustab eelkõige immuunsuspuudulikkusega inimesi. Tuberkuloos Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusega leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundkonda, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüteemi ja nahka Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud nind umbes kolm miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eesis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus
Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni. Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks tserebraalparalüüs. Diagnoosimine Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit. Ravivõimalused Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavast jalatsist
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik. Haiguse ajal- palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja
Keelatud kasutada jääd vahetult enne teipimist Tehtud puuvillast Õhku läbilaskev Vee ja higikindel Alla spetsiaalne side (lint) Eelnevalt raseerida, spetsiaalse sideme kasutamise puhul pole vajalik Nahavigastustel lasta paraneda või ära katta Luud, mida katab ainult õhuke kude, katta haavapadjakestega Volte ei tohi olla Teibilindi pinge sobiv Õige kogus teipi Eemaldatakse sidemekääridega, teibieemaldajaga Toetab kõõluseid ja liigeseid Paistetus on kontrolli all Hoiab ära vigastuse halvenemist, kõhetumist mittekasutamisest Vähendab valu Kiirendab paranemist Hoiab vigastatud osa stabiilselt Allergia antud teibi vastu Naha lööve Vereringe häired Villid, nahavigastused Pahkluu teipimine http://www.youtube.com/watch?v=TnbKqMHgGmc&feature Achillieuse teipimine http://www.youtube.com/watch?v=yrMii91x6ns&feature=rel
Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees.
Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. 2. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise positiivsed mõjud organismile 1. Sobib igas vanuses. 2. Tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist ja ainevahetust. 3. Koormab vähe liigeseid. 4. Ta on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- , alajäsemeid kui ka siseelundid. 5. Vigastuste risk suusatamisel on madal.
transpordivahendit. Ujumine on eriti sobilik ülekaalulistele ning neile, kel probleeme liigestega, kuna vesi toetab keha, viibuta käsi soojenduseks enne igat ujumist, kõik keha osad peavad liigutustest vabalt osa võtma.Sörkimine on aeglaselt jooksmine: seda võiksid üritada need, kes on võimelised energiliselt kõndima 30 minuti piires, sörkjooks ei sobi ülekaalulistele, samuti neile, kel on probleeme liigeste või seljaga, kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest, looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused.Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades.Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood.Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust
Vabatehnika ja klassikalise suusatehnika õpetamine algajale Johanna Saarnits Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama
· Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse · Parem organisatsiooni kultuur · Personaliriskide vähenemine · Kasumi suurenemine Ergonoomia kasulikkus inimesele · Hea tervis · Hea elukvaliteet · Erialane kompetentsus · Kvaliteetne ja produktiivne töö Ergonoomilised tööasendid · Seisev tööasend -Seistes on vajalik jälgida tööasendit seisv töö koormab lihaseid ja liigeseid -Oluline on valida sobivad jalatsid, mis toetavad jalgu -Pikaajalisel seismisel on vajalik leida võimalus istumiseks või lamamiseks · Istuv tööasend -Iste peaks vastama istuja keha suurusele ja ergonoomilistele nõuetele -Pidevast istumisest peaks hoiduma -Kannad peavad olema kindlalt põrandal või jalatoel · Tõstmine -veendu tõstmise vajalikkuses, püüa leida abi -harjuta õiget tõstetehnikat -haara tugeva võttega kandamist ja hoia seda keha lähedal
katkestada kõik suhted ümbritseva maailmaga. Sellisel moel kasvab närvisüsteemi häire tihti üle täisväärtuslikuks vaimuhaiguseks. On olemas kindlad hallutsinatsioonid, mille puhul inimene loob oma mõtetega inimesesarnase olendi, mis elab temast sõltumatult. See olevus võib muutuda nii reaalseks, et võib tuua füüsilist kahju. *Puukentsefaliit *Puukborrelioos *Suitsetamine *Alkohol *Stress *Narkootikumid *Reumad( allergilene põletikuline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.) *Radikuliidid(Nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamikul juhtudel paraneb ise, aga võib põhjustada ka ajutist töövõimetust.) *Valud südames ja *rinnakorvis *Seedehäired *Kõhukrambid *Parkinsoni tõbi
tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu
treeningumeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Eriti tõhus on cross-trainer just valdavalt istuva eluviisiga inimestele, seadmega võib ka kodus harjutada. Cross-trainerid on varustatud liikuvate käetugedega, aidates koormata lisaks jalgadele täiendavalt ka ülakehalihaseid. Jalgade töö toimub elliipsikujuliste ringliigutustega. Eriti sobiv on cross-trainer just ülekaalulistele, sest just ellipsikjuline jalgade töö ei koorma liigeseid. Jalgade liikumine koos aktiivse kätetööga on oma energiakulult sarnane isegi jooksmisega. Jalgrattasõit- Jalgrattasõidul on tugev mõju meie tervisele, kehalisele võimekusele ja heaolule. Jalgrattaga sõitmisel on palju eeliseid ka tervise seisukohast. Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade
4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada ...
teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks
artriidiks. Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi ning liigeselähedased koed saavad kahjustatud. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded, väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid.
Üleni vees olles jääb kehakaalust alles umbes 3,5%, õlgadeni vees olles 6-7%, kui seisate vees rinnuni, siis 15-30%, kui puusadeni, siis 50- 80%. Seega kaalub 70-ne kilone inimene kaalub vees vaid 3-4 kg. Vesiaeroobika on ohutu peaaegu igaühele. Vees treenides mõjuvad kehale veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud, liikumisel tekkinud pöörised, mistõttu lihased saavad mitmekülgse treeningkoormuse. Kaaluta oleku sarnane seisund vees kergendab kaalu ja liigutusi ning vabastab liigeseid koormusest, seega kogu energia suunatakse lihastoonuse tõstmisele. Lisaks sellele vesi pehmendab ka kõiki järske liigutusi ja põrutusi. Sellepärast on veekeskkond eriti suurepärane kõikidele ülekaalulistele. Minnes vette jääb kaldale nö ,,suurem osa meist" ja me saame muretult ning ennast kahjustamata treenida. 2 Vesiaeroobika stiilid:
Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest.
Kuna aeroobika on alguse saanud USA-st, siis enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel olevaid inglisekeelseid termineid. Stiilid LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajaile. HI IMPACT aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja...
Samas suureneb ka vere hapnikusisaldus ning lihased saavad rohkem hapnikku. Soojendus valmistab enne rasket ja intensiivset treeningut ette hingamise ja vereringluse. Pulss suureneb ja hapniku tarbimine suureneb. Lisaks hakkavad paremini tööle higinäärmed, mis tagab kiirema jahtumise. Puuduv või ebapiisav soojendus põhjustab tihti vigastusi. Kui lihased ei ole soojad siis ei ole nad nii painduvad ja neid võib kergemini vigastada. Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine mõjutab liigeseid, sidemeid, närve ja teisi kudesid. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks. Tulemusena teeb tööd terve lihas, mitte vaid väike osa sellest. See väldib lihaste ülekoormamist. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb, see tagab treeninguks valmisoleku. Korrektne soojendus Uuringud on näidanud, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma vähemalt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes
maksimaalselt treenitud lihased, et trennist ei saaks kinnisidee, et inimesed ei treeniks end üle. See võiks meelde tuletada, et propageerida oleks vaja tervisesporti. Spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, sport on hea südamele, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Enda kodus passimise ning rämpsu söömisega hävitatakse ainult iseenda lihaseid, liigeseid, enesetunnet. Ning kui inimest ajab trenni viimasel hetkel avastatud haigus enda halvasti kohtlemise pärast, siis see on minu arvates kõige labasem juhus. Teha tuleb sporti, mis sulle tõeliselt meeldib. Mina isiklikult olen veel oma lemmiku otsingutel. Tegin 3aastat võimlemist, 4aastat mängisin võrkpalli ning suveti sõidan jalgratast, kuid jooksmine on alati olnud selline universiaalne ala, millest ei saa kunagi küll ning mida sobib teha igalpool, iga ilmaga
1. Luud ja liigesed on õiges asendis 2. Vähendab liigesepindade kulumist 3. Vähendab l/s ülekoormust 4. Hoiab ära väsimuse teket 5. Hoiab ära lihasvalud, seljavalud 6. Aitab kaasa heale väljanägemisele 9. Mida õige rüht eeldab? 1. Hea lihaste elastsus 2. Tugevad rühilihased 3. L/s lihaste balanss 4. normaalne liigeste liikuvus 5. teadlikkus oma rühist ja õigest rühist 10. Kuidas mõjutab liikumine, sport inimese luid, liigeseid ja lihaseid? Liikumise tagab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastuse vaheldumine. Regulaarse trenniga on võimalik lihasmassi vähenemist peatada. Liikumine kulutab kõhrkude. 11. Milline eesmärk on rasedusaegsel võimlemisel? Aitab korrigeerida rühti. Aitab sünnituseks ette valmistada, kuna õpetatakse hingamis, lõdvestusharjutusi ja sünnitusasendeid. 12. Millised põhjused võivad olla halval rühil? 1. vigastused, traumad, kukkumine 2. hooletu istumine, seismine, magamine 3
ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega võrreldes kuni 58% · Parandab hästi aeroobset vormi · Ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu turvaline ala ülekaalulistele · On hea ettevalmistus suusahooajaks. · Astu reipalt, mõõdukalt pika sammuga. Pea meeles rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed liiguvad keha lähedal, tõuge kepiga tehakse igal
soodustab kehakaalu langust. Ujumine: · See on eriti sobilik ülekaalulistele ning neile, kel probleeme liigestega, kuna vesi toetab keha. · Viibuta käsi soojenduseks enne igat ujumist. · Kõik keha osad peavad liigutustest vabalt osa võtma. Sörkimine · sörkimine on aeglaselt jooksmine: seda võiksid üritada need, kes on võimelised energiliselt kõndima 30 minuti piires. · Kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest. · Olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine. · Lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul
Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel, lümfisõlmede suurenemine 3.faas. Koekärbused nahal, luukärbus, muutused siseelundites, südame- veresoonkonnas, närvisüsteemis Süüfilis 1.faas Süüfilis 2. ja 3. faas Klamüdioos Võib kahjustada suguorganeid, liigeseid, avalduda silmapõletikuna jne. Ei põhjusta 50% meestel ja 75% naistel olulisi kaebusi - salakaval Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites, Meestel kipitus kusitis, rohkenenud eritis valulikkus tupest urineerimisel Tüsistused:Põletik
Süsteemne erütematoosne luupus lupus erythematodes systemicus (ld.k.) Systemic lupus erythematosus (ingl.k) Selgitus Süsteemne erütematoosne luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid
Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika, tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine. Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi. Mis on liiges? Millest koosneb ? Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi. (õlaliiges, puusaliiges) *Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud
põhjusi nuumkarjades. • Uurimuse tulemusena leiti, et ainukeseks nakkuslikuks põhjuseks kontrollitud karjades oli M. hyosynoviae, mida leiti 22%-l lonkavatest sigadest. • Tapamajas registreeriti muutused liigesekõhres küünarliigeses, põlveliigeses ja kannaliigeses. • Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Taolisi kahjustusi leiti sagedamini küünarliigeses. • Ka mittelonkavate sigade liigeseid kontrolliti ning leiti 8%-l sigadest liigeseõõnes M. hyosynoviae. Liigesekahjustusi aga esines neil sama palju kui lonkavatel sigadel. UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST Profülaktika: • Ainult 3% 8-nädalastest põrsastest olid nakkuskandjad. • Kui selle uurimuse käigus viidi 4- ja 8-nädalased põrsad puhtasse nakkusvabasse sektsiooni, oli tõenäoline, et enamik võõrukeid neis eraldipeetavates rühmades ei nakatu.
Kõik läks nii nagu nad plaanisid, peeti pulmad ning pulmapidu ei olnud kuigi lõbus. Kui nad olid abielus, ei tunnetatud uut olukorda – see üllatas neid tõsiselt. Ootuses olid nende ihad kustunud, minevik hajunud. Iga neljapäevase doominomängu ajal teeskles paar, et nad on tohutult õnnelikud kuid tegelikult ei talunud nad üksteist ning kaklesid päevast päeva. Proua Raquin jäi ühel õhtul rahulikult juttu rääkides täiesti tummaks ja liikumatuks – juba mitmeid kuid mööda liigeseid roomanud halvatus oli kätte jõudnud. Liigutada ega rääkida ta ei suutnud, kuid nägi ja kuulis kõike ning ei läinud kaua, kuni ta jõudis abielupaari saladuse jälile - pudupoeomanik kuulis pealt, kuidas paar omavahel tülitses ning üksteist mõrvas süüdistasid. Proua püüdis ühel neljapäeval sellest ka teistele märku anda kuid see tal ei õnnestunud. Suhted Thérèse’i ja Laurent’i vahel halvenesid, Thérèse sai mehelt tihti peksa ning ei pidanud pudupoe
Kepikõnd koormab ligi 90% organismi lihaskonnast, ta on 40 50% efektiivsem tavalisest kõnnist. Enam on koormatud ülajäsemed ja rindkere. Käte liikumise ulatus ette-taha reguleerib ka jalgade liikumis ulatust. Mida pikem on kepitõuge selja taha, seda pikem tuleb samm. Mida pikemad ja lõpuniviidumad on käte ja jalgade liigutused, seda jõulisemad on ka pöörded puusa, rindkere, õlgade ja kukla piirkonnas. Kepikõnnil koormatakse vähem ka liigeseid kui jooksmisel on koormus jalgadele üle 3 korra üle kehakaalu, siis kepikõnnil vaid 1,8 korda. Vastupidavusalana tugevdab kepikõnd südant ja vereringet, suurenda hapniku omastamist, samuti parandab selja liikuvust, leevendab lihaspingeid, parandab meeleolu, vähendab stressi. Positiivne toime kepikõnnil paraneb suurte ja peamiste lihasrühmade seisund tugevneb käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased
kõik kodused tööd Mänguasjad Enamasti tegid lapsed oma mänguasjad ise Puust loomad Pajupill Riidest loomad Puuklotsid Mängud Rattaviskamine Siga Hüpati keppi Arstiabi Arstiabi puudus (lähim arst ja apteek asus liiga kaugel) Arstiabi maksis väga palju Lepiti pigem kohaliku külatarkade abiga Külasepp tõmbad oma tehtud tangidega hambaid välja, pani paika väljaveninud liigeseid Haigused ja nende ravi Nahakoi korral määriti hapuoblikat või tulikamahla nahale Sügelistest saadi lahti väävlijahust ja sulatatud rasvast salviga Veri suleti ämblikuvõrguga Mädanevale haavale pandi ploomirasva Kõha puhul vehvermentsi tilku Ussihammustuse korral kaevati jalg põlvest saadik maa sisse, või tehti lehmasõnnikust kompressi TÄNAME KUULAMAST
ujumine,jalgrattasõit ,suusatamine. Spordiala valik on mõistlik arvestada oma kehalie võimeid. Laps valib enamasti sportliku harrastuse,mis talle meeldib. Sageli mõjub valik sõbrade eeskuju või vanemate soovitus, aga ka soov end proovile panna ja uusi oskusi õppida. Kehaliseks võimeks on ka jõud* ,kuid enne murdeiga*,ei tohiks jõuharjutustega tegeleda. Jõumasinatel treenides saab kasvav organism liiga suure koormuse, mis võib kahjustada arenevaid luid ja liigeseid. Seetõttu alla 14- aastatest paljudessa jõusaalidesse ei lubatabi. Millise spotdialaga keegi tegeleb, sõltub lisaks kehalistele võimetele kindlasti ka kodu lähedal asuvates spordibaasidest. Kui teed trenni,ära unusta enesekontrolli. 1. Jälgi oma söögiisu,meeleolu, väsimust ja und. Neid tervisenäitajad iseloomustakse hinnanguga väga hea, hea, rahultav, halb, väga halb. 2. Jälgi oma kehakaalu, pikkust, vererõhku ja pulsisagetust. Need on mõõdetevas tervise-
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja...
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Ülekoormuse tekitatud haigused. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
