1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
.......................................................................4 2 LIIDRIKÄITUMINE...............................................................................................................6 2.1 Liidri mõjuvõimu allikad.................................................................................................. 6 2.2 Liidrikäitumise tüübid.......................................................................................................7 2.3 Käitumuslikud liidrid........................................................................................................ 7 3 LIIDRIKS SAAMINE............................................................................................................. 9 3.1 Viive Einfeldt'i soovitused............................................................................................... 9 3.2 Keskendu oma loomulikule talendile................................................................................9 3
Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses. Vool Liider Toetajaskond Häälekandja Põhiseisukoht Tartu Jaan Tõnisson Rahvusmeelsed haritlased nt. ,,Postimees" Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse leberaalid Villem Reiman, Oskar Kallas, edendamine. Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslas...
Ajalugu 4.aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets
Erinevad teadlased on esitanud liidrile erinevaid nõudmisi, mis oma põhitunnetuselt on küllaltki sarnased, kuigi rõhuasetus on teine. See näitab, et iga inimene on oma olemuselt erinev ja kordumatu ja kindlat prototüüpi liidrile pole. Seega edukas liider on see, kes suudab rakendada oma isiksuseomadusi ning neid oskuslikult kasutada, juhtides nii ennast kui töötajaid. 9 1.3 Liidri tüübid Eri tüüpi liidrid kasutavad väga mitmesuguseid juhtimisvõtteid. R. Maccoby eristab nelja peamist juhtimistüüpi, kes juhinduvad erinevatest põhimõtetest ja omavad seetõttu ka erinevat juhtimisalast potentsiaali: spetsialist, võitleja, patrioot ja mängur. 1) Spetsialist mõtleb ratsionaalselt, ta on liider, kes taotleb töö efektiivsust ja kvaliteeti. Ta on tasakaalukas, aus, otsustav, praktiline, asjalik ja sihikindel.
Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõudu. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Nende väga oluliste erinevuste tõttu juhtimise ja eestvedamise vahel võib juhtuda, et tugevad liidrid on nõrgad juhid, näiteks kui vilets planeerimine põhjustab rühma liikumise vales suunas. Ka teine kombinatsioon on võimalik - keegi võib olla nõrk liider, kuid ikkagi olla märkimisväärselt efektiivne juht, eriti kui ta juhib inimesi,
· 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku liikumise liidrid, nende seisukohad ja tegevus; d) rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. a) Eeldused : · Eesti ala majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine · kommunikatsioonivõrgu avardumine b) rahvuslikud ettevõtmised · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2
Lastekasvatusteooria - üldiselt laste eest hoolitsevad naised (97% ühiskondadest). Tegevused jaotatud nii, et naistele on jäetud tööd, mis on seotud või ühendatud lastekasvatusega. Majandusiku pingutuse teooria - läheb kokku lastekasvatusega Ohuteooria - mehed vastutavad valdkondade eest, kus on oht surma saada suurem; naistele siis need, kus oht on väiksem. Meeste arv pole loetud ja nende surm pole suur mure. On ühiskondi, kus avalikult on tegevad liidrid mehed. 85% ühiskondadest on ainult mehed liidrid. On ka suured ühiskonnad, kus naised on liidrid meeste seas. Majanduslik võim võib olla ka naiste käes, kuid avalikult on liidrid mehed. Avalik tase ei pruugi näidata missugune suhe ühiskonnas tegelikult on. Kellel on rohkem õigusid teha seda, mida nad tegelikult teha tahavad? Naiste tähtsus (ja sisuline tähtsus) ühiskonniti varieerub. Üldiselt on naiste tähtsus suurem seal, kus ta toodab rohkem majanduslikust küljest.
Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda · JUHTIMINE Juhid mõjutavad tüüpiliselt staatuse ja võimuga Juhid seavad eesmärke praktilistest vajadustest lähtuvalt Juhid toetuvad reeglitele ja protseduuridele Juhid nõuavad teistelt selgituste andmist Juhid on fokuseeritud lühiajaliste ülesannete täitmisele Juhid loovad korda ja stabiilsust Juhid töötavad organisatsiooni piirides · EESTVEDAMINE Liidrid mõjutavad järgijaid valikuvõimalustega Liidrid seavad eesmärke, mis inspireerivad teistes pühendumist Liidrid toetuvad inimestele Liidrid annavad ise teistele aru Liidrid on keskendunud pikaajaliste eesmärkide saavutamisele Liidrid loovad "õppivat keskkonda" Liidrid ületavad organisatsiooni piire Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel?
PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid
Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõudu. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Nende väga oluliste erinevuste tõttu juhtimise ja eestvedamise vahel võib juhtuda, et tugevad liidrid on nõrgad juhid, näiteks kui vilets planeerimine põhjustab rühma liikumise vales suunas. Ka teine kombinatsioon on võimalik - keegi võib olla nõrk liider, kuid ikkagi olla märkimisväärselt efektiivne juht,
Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1
Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem
Liidriks olemine on katsumuseks kõigile juhtidele. Vanad mudelid ja põhimõtted enam ei tööta. Kuidas juhid liidritena arenevad ja uut tüüpi liidrirolli sisse elavad, on ja jääb igasuguse äri edu pandiks. Suurim takistus paremate tulemuste teel on kujutlus lojaalsest piisonikarjast, kes ootab, et neile öeldaks, mida teha. Vana juhtpiisoni paradigma kõrvale tuleb luua haneparve liidrirolli mudel. See mudel koosneb sellistest aspektidest: 1) Liidrid annavad vastutuse töö eest üle neile, kes seda tööd teostavad 2) Liidrid loovad omanikutunde keskkonna, kus iga inimene tahab olla vastutav. 3) Liidrid juhendavad isiklike võimete arendamist. 4) Liidrid õpivad kiiresti ning julgustavad teisi samuti kiiresti õppima. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis.
JUHT - JUHATAJA (manager) - Teeb asju õigesti Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. JUHT LIIDER (leader) - Teeb õigeid asju Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? EESTVEDAMISEL Liidrid mõjutavad järgnejaid valikuvõimalustega Liidrid seavad eesmärke, mis inspireerivad teistes pühendumist Liidrid toetuvad inimestele Liidrid annavad ise teistele aru Liidrid on keskendunud pikaajaliste eesmärkide saavutamisele Liidrid loovad "õppivat keskkonda" Liidrid ületavad organisatsiooni piire 4. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. 1. Suhtlemisega seotud rollid: · Tseremoniaalne (esindaja) roll.
Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu: Johan Voldemar Janseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus (1869a) I üldlaulupidu. See kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks. I Laulupeol lauldi Eesti hümni:"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Laulu viis oli saadud soomlaste käest. Sõnad oli laulule kirjutanud J.V.Jannsen 6. Ärkamisaja liidrid: Ärkamisaja liidrid olid Jannsen ja Jakobson, Jakob Hurt 6.1. Vastuolud nende vahel: Jannsen oli baltisakslaste meele järgi. Jakobsoni arust pidi Eestile kasu olema Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud selle tüli tõttu oma mõtteid Perno Postimehes enam avaldada, hakka ta välja andma oma lehte Sakala. See oli Rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne. Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi:
Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva
miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots
ekstreemset sügavat teadmist oma tootest. Kui enamus modernse CEO'i liikmed ja MBA tüübid fokusseerisid tunnustele, oli Jobs täpselt vastupidine. Steve Jobs innustas inimesi õppima nii palju, kui nad on võimelised, hankida infot nii palju meie tööstuste ja toodete kohta. Võime tuua visioon reaalsusesse. Edukus ei ole mitte ainult inspiratsiooni toode, suured unistused ja karismaatiline isiksus loomulikult ka need mängivad suurt rolli. Parimad liidrid ja kõige edukamad firmad on need, kel on iha ja suur soov avastada midagi enneolematut. Neil on sügav ja jätkuv tunnustus disainis ja võime juhtida loovuse strateegiat ning innovatsiooni. Selle asemel, et ta tugines oma instinktidel ,puhastades olemasolevaid tehnoloogiaid, arendas ta uusi tooteid ja pakkis tooteid nii, et inimesed sooviksid neid kasutada. Steve teadis kuidas töötada suurte massihulkadega.
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala
Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda,
Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204 korraldas paavst Innocentius III
rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9.nov Berliini müüri langemine = Külma sõja sümbol - Päevakorda tõusis Sm ühendamine -> see ei ollnud Sm enda teha - Veebruar kuni 3
Esimene samm liidriks saamisel on saada iseenda liidriks - kujundada visioon iseenda tulevikust, luua strateegia ja asuda seda järjekindlalt ellu viima. Tuleb tunda iseennast, teadvustada nii enda tugevused kui ka nõrkused. Lähtudes John Maxwelli kümnest punktist, toongi viimases peatükis välja põhipunktid, kuidas saada ise liidriks. 1. KES ON LIIDER Juhi ja liidri vahele alati võrdusmärki panna ei saa. On juhid ja on liidrid. Mõnikord liider on juht, mõnikord mitte ja liidreid on igal tasandil. Pigem on liidriks olemine omadus haarata teisi kaasa oma tegemistesse. Juhi ülesanne on juhul, kui ta ise liider pole, leida need üles. Liidreid kasutades saab juht asju ellu viia. Üldjuhul liider lihtsalt tekib, ta ei vaja koolitust või vastavat kasvatust. Liidri roll sõltub inimese omadustest ja ambitsioonidest. Kui vaadata lapsi mängimas, siis tunneb alati ära, kes
6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon
6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon
"piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad, · Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, liidrid Karl Ast, Mihkel Martna, August Rei jt., valimistel samuti suhteliselt edukad, · Tööerakond, liidrid Ants Piip, Otto Strandmann jt., vasakpoolne, · Asunike Koondis (eraldus Tööerakonnast), liidrid Otto Tief jt., esindas eeskätt asunikutalude omanike huve. Erakondade toetajaskonnad (ja sellest tingitult erakondade koalitsioonid) ebastabiilsed, mis tõi kaasa valitsuste (ja riigivanema) sagedase vahetumise. (ühest küljest äsja rajatud
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõudu. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Liidrid kasutavad kolme tüüpi oskusi: tehnilisi, inimestega seotud ja kontseptuaalseid. Tehnilised oskused osutuvad isiku teadmistele ja võimekusele mingis protsessis või tehnoloogias. Näiteks raamatupidaja, insener, arvutiprogrammeerija. Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi
A-approach (lähenemisviis, mida ettevõte planeerib kasutada tulemuste saavutamiseks) D-deployment (rakendatus, st lähenemisviisid peavad olema rakendatud); A-assesment ((lähenemisviiside) hindamine, kus tuginetakse tulemuste seirele analüüsile ja õppimisele); R-review ((lähenemisviiside) ülevaatus ----”----) Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (1) 1. EESTVEDAMINE 1A - KUIDAS TIPPJUHTKOND JA KÕIK TEISED LIIDRID ARENDAVAD ORGANISATSIOONI MISSIOONI, VISIOONI JA VÄÄRTUSI JA ON TÄIUSLIKKUSE KULTUURI EESKUJUKS 1B - KUIDAS TIPPJUHTKOND JA KÕIK TEISED LIIDRID ON AKTIIVSED PARENDUSTEGEVUSE EESTVEDAJAD ORGANISATSIOONIS JA ON KAASA HAARANUD KLIENTE, TARNIJAID JA TEISI VÄLISEID ORGANISATSIOONE Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (2) 2 .POLIITIKA JA STRATEEGIA 2A - KUIDAS ORGANISATSIOON TÖÖTAB VÄLJA STRATEEGIAT JA PLAANE, TUGINEDES ASJAKOHASELE
Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti
25. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht ametlik org, konkreetsed õigused ja kohustused. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajate tegevust. Juht on isik kellel on ameti ja positsiooniga antud võim ja liider on isik kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. Juhid mõjutavad staatuse ja võimuga, liidrid aga valikuvõimalustega. Juhid toetuvad reeglitele ja protseduuridele, liidrid toetuvad inimestele. Juhid on fokuseeritud lühiajaliste ülesannete täitmisele, liidrid pikaajalistele. 26. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Juht kui juhataja teeb asju õigesti aga juht kui liider teeb õigeid asju! Visionäär, energilisus, asjatundlikkus, strateegiline suunatus, näitab valikuliselt oma nõrkusi, tugineb
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind)
15 natside tippjuhti v õtsid vastu otsuse tappa l ähitulevikus... 11 miljonit juuti. Toit koonduslaagrites · Hommik ½ liitrit suhkruta viljakohvi või teed · Lõuna ¾ liitrit maitsetut suppi kartulitest või kartulikoortest · Õhtu 300 g leiba (pidi jätkuma ka hommikuks), 35 g margariini või 25 g vorsti, lusikatäis marmelaadi Kes olid süüdi? · Saksamaa liidrid? · üksikud sadistid? · kohusetundlikud SSlastest valvurid? · sakslased? 5 miljonit juuti, nendest 1,5 miljonit last
Vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustati läbikäimisi NSV Liidu ja muu maailma vahel. Negatiivsed küljed perestroikal olid järgmised, esiteks 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Teiseks Gorbatsovi õnnetukseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid. Lõppkokkuvõttes on siiski positiivsed külgi rohkem, kõik mis olid negatiivsed küljed kujunesid välja lõpuks siiski positiivseteks. Nagu ka Tsernobõli katastroof vaikimine. Gobratsovi õnnetus lõppes ka siiski positiivselt, Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, olukord muutus siis hoopis teiseks.
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest.
Inimesed on nii ilusad ja head ! Inimesi on väga erinevaid. On selliseid kes näevad välja väga väga ilusad aga tegelikult peitub selle ilu taga veel midagi. Ei saa öelda, et kõik inimesed on ilusad, iga inimese ilu on erinev ja nagu öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Juba lasteaias kerkivad meie hulgas esile liidrid, kes haaravad kaaslaste üle võimu. Kooli minnes puutume kokku jälle teemaga. Tekivad juhtfiguurid, kes jahuvad võimu ja kuulsust. Tavaliselt on sellisteks ,, Barbie ,, moodi tüdrukud ja ,, Ken´i ,, moodi poisid, kes on nagu martsipanist tehtud ja kukuvad teisi kamandama ja kiusama. Väline ilu on aga väga petlik, sest tahest tahtmata on inimene pilt ilus aga teda natukenegi tundma õppides saad aru, milline uss ta tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks
viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt tapetutele mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid, näiteks Päts, Teemant, Martna, põgenesid terrori eest välismaale.
liiguvad. Sellest lähtudes koostavad nad programmi, millega esinevad valimised. Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga- erakonnad loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest ja esindab neid, mis toetab usku demokraatia toimimisse. Kodanikud saavad astuda erakondade liikmeks ja ka ise poliitikas kaasa lüüa. Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava- erakondade kaudu tõusevad esile võimekad poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema. Valitsemine- erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki. Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid.
aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu.
aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu.
Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida, kuid sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. 2. Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha.Lääneriikide liidrid kinnitasid, et kui kommunismi all vaevlevad rahvad astuvad hirmuvalitsuse vastu välja, siis antakse neile abi ning raadiojaam Ameerika Hääl vahendas lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa, kuid tegelkult ei olnud lääneriigid valmis mingeid same Kesk- ja Ida-Euroopa vabastamiseks astuma.3. Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega
saavutas selle kõik enne oma 30. eluaastat. 2001 aastalt oli Sheryl suundunud Silicon Vallery, kus ta peaaegu keeldus Eric Schmidti juures tegevjuhikoha tööpakkumisest, mis oli vähetuntud ettevõte sel ajal, seda kutsuti Google´ks. Praegu on Sheryl Sandberg juhtivametnik sotsiaalvõrgustikus Facebook. See intervjuu räägib revolutsioonist. Sheryl arvab ja usub, et naised peaksid olema rohkem ambitsioonikamad. Ta usub, et naised oleksid väga edukad liidrid maailmas, kui nad seda ainult tahaksid. Sherylil on üks sõnum kõigile naistele otsige väljakutsed ja võtke riske - ja võidelge intsidentide vastu. Sheryl on maailmas nii edukas olnud, kuna ta on julgenud võtta suuri riske.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
