Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine,
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5
- kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks). Lihvimine Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest.
OÜ Harmet põhiturg on Skandinaaviamaad mis moodustavad üle 80 % meie põhitoodangust, seda nii moodulite, soojakute kui ka erinevate metalltoodete konstuktsioonide tootmises. Arvestades Skandinaaviamaade nõudliku klienti oleme püsinud tugevas konkurentsis turunõudmistega tänini. Tehtud Tööd Lae ja seinte vuukide pahteldamine. Seinte ja lae kruntimine ja värvimine Tuuletõket akryl paigaldasin lae nurkadesse ja elektrikilpide ümber. Seinte ja lae vuukide lihvimine. Seineksi paigaldamine seina. Tehtud töödest Värvimine: värvimisel kasutasin erinevaid rullikuid. Väikse rulliga tegin lae ääred ja põranda ääred. Suure rulliga värvisin suuremaid pindu. Pahteldamine: pahteldamisel kasutasin kahte pahtlilabidat. Seineki panemisel mõõtsin enne lae kõrguse põrandast ,et teada saada kui pikad seineksi paanid peab valmis lõikama. Töövahendid Pahteldamisel: Kaks pahtellabidat Värvimine: Kahte rullikut. Ühte suuremat ja teist väiksemat.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritak...
kiudude mahalihv (karvkiulisus) vaigu eemaldamine kruntimine pinna värvimine värvainetega (toonimine) pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220.
7 otsa sirgeks saagimine 470 120 8 pikkusesse saagimine 450 120 9 Kalasabatappide märkimine 450 120 10 Kalasabatappide saagimine 450 120 11 Lihvimine 450 120 12 Lihvimine 450 120 13 Freesimine 14 servakandi lihvimine 450 120 15 viimistlemine 450 120
...............................................................................................................15 Tehnoloogiakaart 3 Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja
3. Töötlemispikkus peentreimisel L3 = 20 + 20 mm, lõikesügavus t3 = 0,25 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 6,5. 10. Peentreimine (2. aste) Treida 3. aste mõõtu ØD2 = 36 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõdust L21 = 70 +0-0.5 mm kuni pikkusmõõ- duni L22 = 90 +0,5-0 mm. Töötlemispikkus peentreimisel L2 = 20 mm, lõikesügavus t2 = 0,25 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 6,5. 11. Eelnev lihvimine (1. aste) Lihvida 1. aste mõõtu ØD1 = 30,4 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõdu L1 = 50 +0,2-0.3 mm. Töötlemispikkus lihvimisel L1 = 50 mm, lõikesügavus t1 = 0,3 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 6,3. 12. Puhas lihvimine (1. aste) Lihvida 1. aste mõõtu ØD1 = 30 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõdu L1 = 50 +0,2-0.3 mm. Töötlemispikkus lihvimisel L1 = 50 mm, lõikesügavus t1 = 0,2 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10.
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :
c. Noolutuse temperatuur ei mõjuta terase mehaanilisi omadusi d. Kõrgemal noolutuse temperatuuril saadakse väiksem kõvadus, kuid suurem plastsus Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline võiks olla süsinikterasest termotöödeldava detaili tehnoloogiliste operatsioonide järjekord (austenitiseerimise keskkond on õhk)? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, kiire jahutus vees, lõiketöötlus (näiteks treimine), noolutus, lihvimine, värvimine b. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda? Vali üks või enam: a
d. Noolutuse temperatuuriga leitakse optimaalsed omadused detailile, kus on rahuldatud nii sitkuse, kõvaduse kui ka tugevuse tingimus Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline võiks olla süsinikterasest termotöödeldava detaili tehnoloogiliste operatsioonide järjekord (austenitiseerimise keskkond on õhk)? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, kiire jahutus vees, lõiketöötlus (näiteks treimine), noolutus, lihvimine, värvimine b. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda?
12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus.
Haapsalu Kutsehariduskeskus T-13 Mait Sepp Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid kodutöö Juhendaja: Ülle Kübarsepp Uuemõisa 2014 Sisukord Ettevalmistus ja lihvimine 2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3
krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi) Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta (ükskõik kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta happekrunt ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist. Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist. Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500 Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240. Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida. Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320. Matistamine 1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800
Õlitatud põranda eeliseks on see, et tekkinud vigade parandamiseks ei pea kogu põrandat jälle üle õlitama piisab rohkem kulunud kohtade nagu näiteks kõndimisteed, künniste esised jne. õlitamisest. Küll aga peab teostama hooldusõlituse kodudes 2-5. aasta jooksul peale kasutuselevõttu, avalikes ruumides soovitame töödelda õlitatud põrandat kord 0,5-1. aasta jooksul või vastavalt vajadusele puupõrandate õlivahaga juhindudes pakendil olevast juhisest. Põranda lihvimine ei ole vajalik, kui tekkinud ei ole tugevaid kriimustusi, plekke, mida on käsitsi võimatu eemaldada vms. Hooldusõlitust on võimalik teostada kahel viisil: käsitsi ja poleermasinaga. Puhastage eelnevalt pind täielikult lahtisest mustusest, kasutades tolmuimejat või harja. Enne õlitust kindlasti peske põrand, kasutades pesuvees hooldusvahendi kontsentraati . Veenduge, et põrand on peale puhastamist täiesti kuiv.
„Puuliikide eristamise doomino“ Loovtöö Romet ja Simon Juhendaja: Tõnu 2014/2015 Loovtöö eesmärk ja idee • Loovtöö eesmärgiks on õpetada inimesi tundma eri puiduliike ja nende omadusi. • Idee tuleneb meie juhendajalt. Doomino valmimine 1.Õpetajaga idee arutamine 2.Plaani kavandamine 3.Viinerist alusplaatide väljasaagimine 4.Alusplaatide lihvimine 5.Eriliigiliste puidu plaatide, aluste peale liimimine 6.Viimistlemine Kask ja selle äratundmine • Kaske on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste abil: • Kask on tekstuurilt Tihe ja ühtlane, hea läikega puu. • Tugev ja paindub hästi. • Valge mustade laikudega koor. Mahagon ja selle äratundmine • Mahagoni on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste järgi: • Punane värvus • Väga tugev • Aasta ringid näha väga õrnalt
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised
Vajalikud tööriistad ja vahendid: o Marker o Pesuvahend o Kaabitsad o Kuumaõhupuhur o Näpitsad, kruvikeerajad o Peitel, höövel, saag o Puiduklotsid, puiduliim, pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) o Lihvpaber, lihvklots o Linaõlikitt, tihvtid, haamer, kitinuga o Kruntvärv, värv, pintsel o Tolmumask, prillid Tööetapid akna restaureerimisel 1. Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine 2. Puidutööd: puiduparandused, lihvimine 3. Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine 4. Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus ETTEVALMISTUSTÖÖD 1. Akna pesemine olmemustusest Pühi aknalt harjaga tolm ja pese aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2. Märkimine Mõtle enda jaoks välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasuta klaasil veekindlat vildikat või teipi. 3. Suluste eemaldamine Eemalda vajalikud sulused 4. Klaaside eemaldamine Eemalda klaasid, soojendades selleks kitti 5
PÕRANDAHOOLDUSMAS IN JA SELLE KASUTAMINE SAAB TEHA JÄRGMISI TÖID • PISERDUSPUHASTUS JA POLEERIMINE • PESEMINE JA VEE IMAMINE • TEKSTIILPÕRANDATE VAHTPESU • KUUMVAHATUS • KRISTALLISEERIMINE • HARJAMINE VÕI LIHVIMINE JA IMURDAMINE • KULUNUD PLASTIKKATTE LIHVIMISEKS 6 April 201411 2 6 April 201411 3 Masinat liigutatakse paremale ja vasakule vart juhtkäepidemest tõstes ja langetades 6 April 201411 4 • MASINATE VALIKUS ON KA KAHE KIIRUSEGA MASINAD. MASINAL ON KAHEKIIRUSELINE MOOTOR, MIS VÕIMALDAB ÜHE MASINAGA TEHA ERINEVAID HOOLDUSTÖID. • PÕRANDAHOOLDUSMASINATE TÖÖORGANITEKS KASUTATAKSE
........................................................14 2.13. Tulekindel klaas.....................................................................................................................14 3. KLAASI TÖÖTLEMINE...............................................................................................................16 3.1. Klaasi lõikamine......................................................................................................................16 3.2. Klaasi lihvimine.......................................................................................................................16 4. KLAASI KASUTAMINE..............................................................................................................17 4.1. Klaasprofiilseinad....................................................................................................................17 4.2. Klaastrepid ja klaaspiirded..................................................................
Mida kõvem on töödeldav materjal, seda väiksem peab olema käia ringkiirus. Tavaliselt on lihvimiskäia ringkiirus 8 - 50 m/sek (mõnel juhul ka suurem). Lihvimisega on võimalik töödelda (koorida, siluda ja viimistleda) mistahes metallist või sulamist valmistatud detaile. Kasutatavad lihvimiskäiad ja lihvimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus-, tasa- ja kõverpindu. Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks
pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul. 1. Viim. Materjalid 2. Pindade ettevalmist 3. Viim. Tehnoloogilised 4. Viim. Seaded 5. Viim. Kambrid .e. ruumid 6. Kuivamine ja kuivatid 7. Käitlemine ja ohutushoid 8. Keskkonnakaitse . Lihvimine . Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on üksolulisemaid puidu eeltöötlemisi enne viimistlusmaterjali pealekandmist. Lihvimisest sõltub viimistluse kvaliteet kui ka viimistlusmaterjali kulu. Lihvimise eesmärgiks on eemaldada defektid tasandada pinda ja lihvida maha ülestõusnud puidukiud . Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad . Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni.
VALGUSE MURDUMINE Valguse murdumine üleminek ühest keskkonnast teise; valgus ei liigu sirgjooneliselt vaid murdub. näited: õhust vette; õhust klassi; õhust teemanti. Murdumisseadused langev kiir, murdunud kiir ja kahe keskkonna kokkupuutepinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal; langemis nurga ja murdumis nurga vahel kehtib seos langemis nurk murdumis nurk n1 esimese keskkonna murdumisnäitaja n2 teise keskkonna murdumisnäitaja Murdumisnäitaja tähis n; mõõtühik tal puudub; leitakse praktiliselt, kui valgus langeb vaakumist ainesse ning vaakumil on alati n=1; murdu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Koostas: Siim Veski Õppegrupp: EV09 Tartu 2010 Konstruksioonid Praegune Kavatsetavad Mõõtühik Kogus Hind olukord tööd m² Seinad *Seinad *Eeltöötlus 15 3l 750kr kõverad *Kruntimine kruntvärvi *Pahteldamin 15kg pahtlit e ja 6l värvi eelvärvimine *Lihvimine *Lõplik värvimine ...
kodus teha individuaalset tööd näiteks referaate etteantud teema kohta, vaadata erialase sisuga videosi, käia ehitusplatsidel tööde käiku vaatamas ning võibolla isegi käed külge panna. 1 Värvimine Töö kestvus: 75% töö kestvusest võtab enda alla aluspinna ettevalmistus, nt: Vanade kihtide eemaldamine Töötlemine Pindade pesu Pahteldamine, tasandamine Lihvimine Ülejäänud 25% tööajast kulub kruntimise ja värvimise peale. Värvimise etappideks on kruntimine, lihvimine ja põhjatöötlus, vahevärvimine ning lõplik värvimine. Värvimise tulemust mõjutavad: Aluspinna hoolikas ettevalmistus värvitav pind peab olema hoolikalt puhastatud rasvadest ja vanadest värvidest, vastasel juhul võib juhtuda, et värv ei nakku ning koorub lihtsalt kuivades maha
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihti...
1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,43,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Vineeri eriliigid Höövelvineer Dekoratiiv vineer
6. Ülejäänud auto kinni katmine 7. Detaili pesu eelpesuainega 8. Korrosiooni eemaldus - abrasiiv p80-p180 9. Mõlgi/defekti karestus - abrasiiv p180 10. Detaili pesu 11. Vanale roostes kohale roostetõrje vanale roostes kohale happekrunt ja uuele detailile epokrunt 12. Täitekrunt 13. Täitekrundi lihv karestus abrasiiv p180 14. Detaili pesu 15. Pahteldamine kuni 3mm polüester pahtilit, kui on vaja rohkem pahtlit peale kanda siis kasutada klaaskiud pahtlit 16. Pahtli lihvimine abrasiiv p120-p320 a. Esimene lihv teha höövli või klotsiga abrasiiv p120 b. Teine lihv teha ektsentrik lihvijaga abrasiiv p120 17. Detaili pesu 18. Täitekrunt 19. Krundi kuivatamine 20. Krundi lihv abrasiiv p320-p500, erandina eriliste värvide puhul p240-p800 21. Detaili pesu alkoholibaasil eelpesu vahendiga 22. Detail käia üle vahalapiga 23. Detaili värvimine 24. Detail üle käia vahalapiga 25. Detaili lakkimine
Etteandeliikumine puurimisel toimub puuri telje suunas Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine Hööveldamine on lõiketöötlemine, kus lõiketasapind ja töödeldud pind langevad kokku Hööveldamine toimub külglõikamisena – lõikekiiruse suund risti puidukiudude
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha
SHS -- pöörlemiskiirus 900 kuni 1500 UHS -- pöörlemiskiirus üle 1500 Tavaline põrandahooldusmasinal on töötamise ajal kogu raskus suunatud puhastatavale pinnale. Masinat liigutatakse paremale ja vasakule juhtkäepidet tõstes või langetades. Tehtavad tööd 1. pihustuspuhastus ja poleerimine 2. pesemine ja küürimine 3. tekstiilkattega põrandate vahtpesu 4. kuumvahatus 5. kristalliseerimine 6. harjamine või lihvimine 7. kulunud homogeense plastkatte lihvimine Kõikidele masinatele on võimalik lisada puhastusaine paak. HS, SHS, UHS masinaid liigutatakse ratastel, mistõttu liiguvad nad peamiselt liikumise suunas. Reguleeritakse pöörleva talla kõrgust põrandapinnast. Gleanfix Floor Mac põrandahooldusmasin Hõõrdekettad valmistatakse polüestrist, polüamiidist või nende segust. Hõõrdeketaste valmistamisel lisatakse kiudele abrasiiv- ja liimaineid. Põhjalikuks pesemiseks mõeldud kettad on hõredamad ja sisaldavad abrasiivainet rohkem
Leidumine looduses Teemant Grafiit Leidub kolmes erinevas vormis: Teemanti moodustumiseks on vaja väga spetsiifilist keskkonda - rõhk väärtusega 45-60 nafta, maagaas ja kivisüsi kbar, temperatuur 900-1300 kraadi Kasutusalad Teemant Grafiit Klaasi lõikamine Pliiatsisüdamik Briljantide lihvimine Puurimisel Määrdeainena Ehetena Põletamatu pinna saamiseks Süsiniku (CO2) tähtsus biosfääris Süsinikuringe osa. Kiire süsinikuringe: seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglaen süsinikuringe: tekivad fossiilsed kütused ja kütuse põlemisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Katsed süsinikdioksiidiga http://www.chemicum.com/? meny=Mittemetallid&lan=EE Huvitavaid fakte
(paneelide keeramine) Rent 10 000€ kuu (4 kraanat) Tõstevõime oleneb kaugusest. UPITAJA (teleskooplaadur) Tõsteulatus -3 korrust (ca 15 meetrine nool) Tõstevõime -3 tonni Kipsi ülesse tõstmine, kergemad materjalid ja tööriistad Viide 2. Viide 2. Betoonilihvija kopter 2 erinevat lihvijat 915 mm diameetriga 2 tiivikuga ehk 2*915 mm diameetriga Niiske betooni lihvimine Kiire ja ilus lõpplahendus Avant laadur Materjalid transport objektil Väike tõsteraadius Väike jõudlus Viide 3. Kraana Mobiilne(ratastel) Noole pikkus 15 m Tõstevõime 10 t Materjalide tõstmine, ehitusmasinate ülesse tõstmine. Viited 1. http://ehitustrust.ee/2015/01/riia-2-mult ifunktsionaalne-hoone/ 2. https://www.google.ee/search?q=upitaja 3. https://www.google.ee/search?q=av
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5
Seejärel eemaldatakse teip ning pannakse pigiga kaetud lääts kuumapressi alla, et pigi sulaks läätse pinnale. Korraga pannake loomulikult mitu läätse pressi alla, mitte ükshaaval. Samal ajal kui läätsed on pressi alla, kallatakse aega-ajalt peale ka külma vett, et pigi kõveneks. Pärast piisavat aega pressi all eemaldatakse läätsed pressi alt ning üle läätse ääre valgunud pigi lõigatakse ära. Seejärel toimub selle läätse poole lihvimine, kus pole pigipinda. Lihvimisele järgneb umbes tunni pikkune poleerimine, kus pigipind kaetakse ainega, mis aitab saavutada siledat pinda. Loomulikult toimub poleerimine masina abil, kus seade teeb kindlaid liigutusi, teatud intervalli ja survega. Poleerimise tulemuseks, nagu eelnevalt öeldud on sile pind, läbipaistvus ja ka kaardunum profiil. Toimub pigipinna eemaldamine ning selleks leotatakse läätse tärpentiinis. Pigipinda
Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutumine, teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik.
ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 80 kraapsu kohalt aluseni välja. Puhasta pind silikoonieemaldajat kasutades tolmust. Järgnevalt käia aluspinna sisse jäänud kraapsu Roloc kettaga nii, et aluspind jääks sile. Lihvimine. Lihvimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja tööriistu. Suuremad ja tasasemad pinnad saab lihvida masinaga, väiksemad ja keerulisemad pinnad aga käsitsi. Eriti suured, tasapinnalised detailid vajavad tavaliselt eelnevat sirgestamist, kasutades pikka lihvimishöövlit, mis väldib siledal pinnal lainete ja ebatasasuste tekkimist. Viimistluslihvimisel kasutatakse enamasti eri tüüpi ekstsentrik-lihvmasinaid.
Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega! Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Aatompommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast:
Kunst: 1. Mis on tarbekunst ? on kunstiharu,mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst on uks vanimaidkunsti liike. 2. Tarbekunsti liigid (6) ? 1. TEKSTIIL 2. KERAAMIKA 3. KLAAS 4. METALL 5. NAHK 6. PUIT e MOOBLIKUNST 3. Tekstiili liigid (7) ?1. KANGAD2. VAIBAD3. OMBLUSTOOD4. TIKANDID5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka POIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 4. Kangaid jaotatakse funktsioonide jargi (2)? riietus- ja dekoratiiv- e sisustuskangad 5. Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2. FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab esem...
freesimine Ø120/18 mm Saeketas Detailide mõõtusaagimine Formaatsaag Mõõtu saagimine Ø300 mm Detailide pahteldamine Pahtlilabidad Kuusepahtel Detailide lihvimine Kitsas lintlihvpink 80 Detailide kruntimine Värvipüstol Lihvpaber Vahelihv Lihvpink 180 Detailide värvimine Värvipüstol
3. Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne
00 ning asusin teele, töö algas kell 7.00, et töötunnid kirja saaksid pidin kaardi läbi laskma. Tehasesse jõudes läksin teisse löövi, kus ootas mind vanem lõppviimistleja Sulev (tema jagas mulle tööülesandeid). Kell 11.00 oli lõuna TMB kohvikus kus sai oma tööline 1.40EUR söögi pealt alla kaardi aktiveerimisel. Lõuna kestis 45min, mis läks tööajast maha. Tööpäev kestis 8h, lõppes 15.45. Praktikandi tegevus ettevõttes. Praktikandi ülesanded olid: pahteldamine, lihvimine, rullpinna tegemine, värvimine. Sain uusi teadmis ja teha rullpinda. Töö kirjeldused- Esimesel päeval tutvustati mulle firma töötajaid ja objekti et saaks koos teistega töötegemist alustada. Minu objektiks oli tehas, kus valmistati betoonpaneele. Vahepeal mul oli aega vaadata kuidas betoneeriti nii esimeses kui teistes löövides. Esimeses tehakse ca 100 m pikkused paneelid ja järgmine päev lõigatakse need lühemateks. Lõigates
Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18. Jagamispead. ........................................................................................................................................... 8 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. ............................................................................... 8 20.Töötlemise täpsus ja töödeldut pinna kvaliteet..............
Vanemad annavad oma lastele tarkust edasi ja nemad jällegi oma lastele. -,,Vaadelda elu ilma himuta, mitte aga nagu koer, ripneva keelega" Inimesed peaksid vähem väärtustama materjaalset ja nautima elu seda kõige lihtsamas vormis. -See on pahempidi sant, kel kõike on vähe ja ainult ühte ülearu. Kasulik on teada igast asjast natuke; samuti on vajalik oskus rääkida oma tunnetest, kuulata teisi,olla mõõdukas ja mitte üle tarbida.Ühe oskuse viimseni täiuslikuks lihvimine, toob kaasa teiste oskuste kärbumise. Kõik kaob, seepärast on kõik väärt kaduma. Miski pole igavene, seepärast ei tasu olla kinni asjades, mida sa ei saa muuta. Minevikus tehtud vigadest saad sa õppida, kuid neid muuta enam ei saa. Kaia Talve, Lõe-21, TPS, 2010
Vanemad annavad oma lastele tarkust edasi ja nemad jällegi oma lastele. -,,Vaadelda elu ilma himuta, mitte aga nagu koer, ripneva keelega" Inimesed peaksid vähem väärtustama materjaalset ja nautima elu seda kõige lihtsamas vormis. -See on pahempidi sant, kel kõike on vähe ja ainult ühte ülearu. Kasulik on teada igast asjast natuke; samuti on vajalik oskus rääkida oma tunnetest, kuulata teisi,olla mõõdukas ja mitte üle tarbida.Ühe oskuse viimseni täiuslikuks lihvimine, toob kaasa teiste oskuste kärbumise. Kõik kaob, seepärast on kõik väärt kaduma. Miski pole igavene, seepärast ei tasu olla kinni asjades, mida sa ei saa muuta. Minevikus tehtud vigadest saad sa õppida, kuid neid muuta enam ei saa. Kaia Talve, Lõe-21, TPS, 2010
· pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühkida aknalt harjaga tolm ja pesta aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2.2 Märkimine Mõelda välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasutada klaasil veekindlat vildikat või teipi. Enne akna eemaldamist märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks
kavliteetne toodang, mille järele oelks nõudlust? Esimene samm: kõigepealt vanaraua puhastamine, sorteerimine, juppideks lõikumine ja sulatamine 1000-1500 kraadi juures, peale seda sulatatud metall valatakse vormidesse, et saavutada vajalik vorm, edaspidisteks operatsioonideks (pooltoode). Nüüd tekkib küsimus kas müüda maha poolvabrikaate või teha ise nendest kaupa? Teine samm: oleks kauba disain, lõikamine (Ar) gaasiga, amuti (CH4), keevitamine, lihvimine, puhastamine, värvimine, kokku konstrueerimine ning üldvaade, ja analüüs. (poolvalmis-, valmistoode).Seega oleks mõtekas peale pooltoote valmimist jätkata ka lisaväärtuse andmisega. Metallitoodang on väga rikkalik ja lai. Töödeldud vanametallist kui pooltootest võiks valmistada järgnevat toodangut (sulgudesse on lisatud firma, kes tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax)
6. Vabastage liivapaberi hoidmisklambrid mõlemalt poolt lihvijat. 7. Sisestage liivapaberi ots ühe klambri alla, kinnitage klamber. Seejärel tõmmake paber tihedalt üle talla, joondades liivapaberi augud lihvtalla aukudega, kinnitage liivapaberi teine ots teise klambri alla. 8. Liivapaber peaks tallal olema tihedalt kinni, vastasel kulub lihvtald kiiremini läbi. - HOIATUS: Ärge kasutage lihvijat kunagi ilma liivapaberita. Kappide ja uste lihvimine Mitmest tükist koosnevaid asju lihvige olenemata puidu säsi suunast ringjate liigutustega. Rahuldava tulemuse saamiseks soovitame töötada mitme liivapaberiga: jämedamast peenemani Värvi ja laki eemaldamine Kasutage karedat, avatud struktuuriga liivapaberit, et vältida tavalise abrasiivse pinnaummistumist 5 Tikksaag Kasutusalad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
