eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine. Biolagunevate jäätmete käitluskohad 1. Kärla kompostimisplats 2. Maasi jäätmejaam 3. Kärdla jäätmejaam 4. Haapsalu jäätmejaam 5. Lihula jäätmejaam 6. Paldiski jäätmejaam 7. Pääsküla jäätmejaam 8. Kehra jäätmejaam 9. Mäepere jäätmejaam 10. Pärnu-Jaagupi kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 11. Pärnu kompostimisplats 12. Vändra kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 13. Häädemeeste kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 14. Kilingi-Nõmme kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 15. Paide jäätmejaam 16. Viljandi jäätmejaam 17. Põltsamaa jäätmejaam 18. Lääne-Viru maakondlik jäätmekeskus 19
Muud kulutused ja tehnika kaetakse omavahenditest. [email protected] Üritusi – kontsert, koolitus, teabepäev, firmaüritus, kooli lõpetamine jms. Lavastatud asju – teater, film, lühifilm, reklaam, sotsiaalse sisuga video jne. Kõike muud – intervjuud, lühiklipid jms. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sten Lippur Filming OÜ Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Haapsalu, Lihula mnt 7 Telefonid 56700525 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Sten Lippur Osakapital 2500eur Omanikud, nende osa kapitalist Sten Lippur, 100% Kontaktisik, tema telefon Sten Lippur, 56700525 Ettevõtte tegevusala, EMTAK-kood 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad
org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K %C3%A4sumajandus_ja_selle_tagaj%C3%A4rjed/ 6) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N %C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ 12 PILDID 1 2 3 4 3 1) Stalini isiku kultus 13 2) Propagandapilt: Lihula valla Säde kolhoosi punavoor teraviljasaagi viimine riigi lattu. Sama aasta märtsis oli üle 20 000 inimese Siberisse viidud, mis andis hoogu kolhooside moodustamisele. August 1949 3) Põrandaalune kunst: Olga Terri maal "Hirm I" (1948) väljendab ajastule omast õudust. 4) Stalinistlik nõukogude kunst sotsialistliku realismi äärmus. Roman Treumani ja Viktor Karruse tööd "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) on
1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada. 1223 Tarbatu linnuse piiramine, lõpeb sakslaste võiduga, peagi on jälle kogu maa alistatud. 1227 Mõõgavendade Ordu alistab viimase eestlaste tugipunkti, Muhu linnuse. Allajäämise põhjused: Vastase treenitus ja tehnoloogiline ülekaal. Mitmel rindel võitlus. Eestlased orienteeritud üksikutele retkedele.
iseäralisel kombel märku. Kui koitis esimene pühapäev, Kasari laiadelt luhtadelt lahkus udu ja päike keskhommikusse jõudis, hakati ootama igas külas tavalist märguannet. Just siis, kui päike oma tõusu lõpetas ja hakkas juba vajuma allapoole, kerkis päris ootamatult, ei tea kus kohalt, taevasse must kõuepilv ning seda täpselt Lihula aleviku kohal, kus sel ajal asus teadupärast piiskopiloss. Nii kohe kui pilv nähtavaks sai, hakkas see suure kiirusega Kirblale lähenema. Jõudnud Kirbla mäe kohale, kostis pilvest kohutavaid kõuekärgatusi ja sähvis nii palju välke, et kogu maailm paistis olevat otsekui üksainus suur tulemeri. Siis aga lakkas äike silmapilkselt, pilv vajus tagasi Lihula kohale ja kadus niisama järsku nagu oli tekkinud. Mõistes, et see oligi palutud
keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde. 6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene. Olid veel teatud iseseisvad piirkonnad, mis enda üle valitsesid, Vana Liivimaa kolm suuremat linna olid iseseisvad: 1) Riia 2) Tartu 3) Tallinn LÄÄNISTAMINE
ettevõtted ja organisatsioonid. 6. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega. 6
fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres.
Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351 Läänemaa Linnamäe 83 22 125 136 631 3658 2184 Läänemaa Martna 83 20 102 171 859 3231 1082 Läänemaa Ridala 83 23 87 158 609 3114 1038 Läänemaa Spruse 83 28 123 212 1062 3903 2328 Läänemaa Tuudi 83 16 115 211 1129 3079 1672 Läänemaa V.I.Lenini 83 20 115 178 750 3119 1239
polnud mõeldud seal pidevalt elamiseks, vaid rikkamad kodanikud said sinna vajadusel minna. Linnuste ehitamisel ei kasutatud ei naelu, kruve, mörti ega midagi seegsugust, vaid puit ühendati lihtsalt näiteks ,,koerapaela" meetodil või lääne-eestis kuivalt paekividega. Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud. -) Eestis asetsenud muistsed linnused, mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus). * Noorem rauaaeg (800-1200) Muinasaja lõpusajandid (1050-1200). -) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased.
www.jahindusinfo.ee Kährikkoer on väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom, kelle päriskodu on Ida- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Eestisse toodi kährikkoer 1950. aastal jahifauna täiendamiseks: 86 isendit lasti lahti kolmes erinevas kohas (Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnad) millele järgnes kährikute kiire levik üle terve Eesti (üksikuid isendeid tabati meie aladelt juba varem Venemaa Euroopa osas oli kährik 1930te lõpus juba tavaline). Kährikkoer eelistab elupaigana niiskeid alasid: veekogude lähedust, roostikke, puisniite, võsastunud heinamaid, sood, leht-ja segametsasid. Kasutab sageli teiste loomade mahajäetud urgusid, elab ka puujuurte all või kividevahelistes urgudes, tihedas põõsastikes jm. Eluviis valdavalt öine
1222. aasta suvel või sügisel maabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakkas seal rajama kivilinnust. Saarlased asusid linnust piirama ja lõpuks olid taanlased sunnitud piirajate ettepanekud vastu võtma. Linnus anti üle saarlastele, enamikul taanlastest lubati lahkuda. Rootsi vägede maaletung 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse umbes 500-mehelise garnisoni hertsog Karli ja Linköpingi piiskop Karl Magnussoni juhtimisel kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustis piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte.
Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, aastatel 12231224 oli piiskop resideerinud Otepääl. Piiskopi ametinimetus loodi 1235, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast,
peale üht taaskord ebaõnnestunud piiramist. Kui leitigi liitlane veneriigilt, siis see vürst suri oma teekonnal siia ära. Aga 1217 Novgorodi ja Pihkva väed hakkasid Otepääd piirama. Sakslased (+ugalased) said lüüa. Lembitu hakkas juhtima. Taheti kutsuda kokku Malev. Madisepäeva lahing! Viljandis, eestlased pidid põgenema, kuigi mehi poole rohkem. Nüüd Albert kutsus appi Taanit. Lasti ennast ristida, kuid tegelt 3 päeva pärast rünnati taanlasi. Eestlased kaotasid. 1220. Hõivati Lihula linnus (rootsi), sakslased võtsid neilt ära selle. 1222. Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal Eestimaa Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad - maahärrad Vana-Liivimaa riigid: Riia peapiiskopkond (Riia) Tartu piiskopkond (Tartu) Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu) Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe Taani kuninga valdused (Tallinn) Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond läänistas palju Kuramaa piiskopkond (Piltene) Kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust näha kristluse põhilise maaletoojana iseseisvalt tegutsenud võõramaist misjonit. Piirkonna hiline
Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab Tartu) piiskopi ning katedraalkiriku vastu ja neile sõjariistu annud, kui nad Tartu lossi piirasid, maad laastasid, 450 vastristitut (neo-phitos) vangi võtsid ja tapsid (21, 25). Venelased ja need- samad paganad rüüstasid ka Kärkna kloostri (21, 28). Et andmeid pole oletamiseks, et kõnesoleval juhtumusel ka mingisugused võõrad paganad üheskoos shismaatikute venelastega maale tungisid ning üheskoos venelastega teotsesid, ja
Maareformi ebaotstarbekust märgati juba 1945. aasta lõpul. Aastatel 1944 1947 võõrandati 927 049 hektarit maad, millest 142 622 hektarit oli põldu. 1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi: · 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959. aastast hakati maksma rahalist töötasu.
ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. See võitlus toimus nähtavasti Karja maalinna lähedal Pamma metsas ning ei rahustanud kogu Saaremaad. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma, nii et mõned vene allikad räägivad isegi ordulaste lüüasaamisest. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele . Jüriöö tagajärjed 1343. 1345
Loodust iseloomustavad: · mereline kliima · rohke linnustik · ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik · huvitav riimveelise mere fauna. Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Asub Läänemaal Lihula vallas Pindala 48 610 ha Tähtsus: · lindudele rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikadeks (Matsalu) · Lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste (Kasari jõe suudmeala) · Luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning ulukite arvukuse reguleerimiseks
(puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis [6]
Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 2 26. Mis on oos
Juulis algas sõda Saaremaal. Harjumaal eestlased kindlustasid end kahes linnuses. Kui meri oli 1344. aasta veebruaris jäätunud siis tungis orduvägi Saaremaale. Pärast ägedat ja ohvriterohket võitlust saarlaste linnus vallutati ning juht Wesse hukati alandavalt. Orduvägi pidi kiirustama tagasiminekut mandrile, sest jää oli sulamas. Lõplik Saaremaa vallutamine toimus alles 1345. aasta alguses. Saarlastega sõlmiti kokkulepe, et nad viivad oma relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Saksa ordu püstitas Saaremaale uue linnuse. 11. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus- 14. sajandil hakkas tekkima Liivimaa orduharule iseloomulik värbamispiirkond. Selleks sai Alam-Saksimaa koos Reinimaaga. Lõuna-Saksamaalt pärinesid vaid üksikud vennad. Kõigi teiste maiskondade kõrval torkab sel ajal silma vestfaallaste vendade suur arv. See süvenes 15. sajandi jooksul veelgi
Väljatungilahingud – (6) Toimub tavaliselt mingi kindlustatud punkti, linnuse juures. Piiratavad mingil hetkel tungivad linnusest välja. Kas see on ajutine väljatung või on kaugemad eesmärgid, see ei olegi antud juhul oluline. Näiteks 1211 metsa rajatud ajutise kindlustuse juures toimunud lahing, kus eestlased end kaitsesid, 1215 Lõhaväere ehk Leola linnuse juures toimunud lahing. Kui esimene väeüksus kohale jõudis, siis tungisid eestlased välja, 1220 Lihula piiramine, kõige edukam väljatungilahing. Saarlased piiravad rootslasi ning rootslased tungivad välja. Põhjus võis olla ka selles, et saarlastel õnnestus linnus põlema süüdata ja rootslased lihtsalt pidid välja tungima, 1221 ja 1223 Tallinna piiramisel on ka taanlased teinud väljasööste. Välilahingutest eelistati hoiduda, suuremad välilahingud olid lõppenud õnnetult. Pärast 1219 aastat üritasid eestlased iga hinnaga välilahinguid vältida.
ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks
Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, Põldudevahelised loodusliku taimkattega alad Fossiilkütuste põletamisega atmosfääri NOx. krinoididest (Kirbla, Lihula, Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid, Maanteeäärsed (asfalt-, kruusatee) loodusliku taimkattega alad, hekid Põllumajandus: Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika). Teeperv N2O (dilämmastikoksiid) atmosfääri põllumajandusest (väetamine), Devon 416-359 milj. a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad
Sakslaste rüüsteretk Ugandisse Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar
Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351 Läänemaa Linnamäe 83 22 125 136 631 3658 2184 Läänemaa Martna 83 20 102 171 859 3231 1082 Läänemaa Ridala 83 23 87 158 609 3114 1038 Läänemaa Sōpruse 83 28 123 212 1062 3903 2328 Läänemaa Tuudi 83 16 115 211 1129 3079 1672 Läänemaa V.I.Lenini 83 20 115 178 750 3119 1239
Teine laev ,,Nordstern" läks 6. oktoobril kell 10.15 Meemelist (Klaipedast) 50 miili läände kahe torpeedotabamuse järel paari minutiga põhja. Pardal oli olnud 310 eestlast, üldse päästeti 45 inimest (BA MA, RM 45-I/79, 436; BA MA, RM 45-I/247; Hintzer). Kui palju ja kes hukkunute seas saarlased olid, ei tea. Lahingud 1944 24. septembril 1944 vallutas Punaarmee Paldiski ja Haapsalu, õhtuks Mandri-Eestisse Saksa armee üksusi enam ei jäänud. Samal päeval oli Lihula, Kasari, Kullamaa ja Risti piirkonnas veel umbes 2000 eestlast, kes olid tegutsenud kapten Julius Made ja kontradmiral Johan Pitka juhtimisel ning lootsid mingit vastupanu osutada (BA MA, RH 24-54/160). Suurem osa nendest evakueerus Muhumaale ja nimetati rügemendiks ,,Saaremaa" (ka võitlusgrupp Made või rügement ,,Made"), mis koosnes kahest pataljonist. Rügemendiülem oli Julius Made, I pataljoni ülem Enn Sirvet ja II pataljoni ülem Eugen Sutt. Esialgsest plaanist tagasi vallutada
Viljandi Maakond 15 Võru MaakoAntsla 1 Võru Maakond 3 Saare Maakond 1 Harju MaakTallinn 1 Harju MaakLoksa 1 Harju Maakond 7 Harju MaakSaue 1 Hiiu MaakoKärdla 2 Hiiu Maakond 3 Ida-Viru Maakond 3 Ida-Viru M Narva-Jões 2 Jõgeva Maakond 3 Jõgeva MaaPõltsamaa 8 Järva Maakond 2 Järva MaakPaide 3 Järva MaakTüri 4 Lääne Maa Lihula 1 Lääne Maakond 2 Lääne-Viru Maakond 4 Lääne-Viru Rakvere 8 Põlva Maakond 2 Põlva MaakPõlva 1 Põlva MaakRäpina 3 Pärnu Maakond 8 Rapla Maakond 6 Rapla MaakRapla 2 Tartu Maakond 6 Valga Maakond 3 Valga MaakOtepää 1 Viljandi Maakond 4 Võru Maakond 4 Harju MaakTallinn 2 Tartu Maakond 2 Viljandi Maakond 1
Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste liike vähendati. Sõdade tõttu oli rahva arv vähenenud, kuid mõisatöö vajas tegemist- tõusis teopäevade arv. Eramõisates oli aadli võimupiirid suured. Mõisnik juhtis oma maaalal kogu elu. Ainsaks tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Taanlased, sakslased ja slaavlased asusid pealetungile ja lõid eestlased põgenema. Taani pärimustes on sellega seotud legend taevast alla langenud lipust, millest julgust saanud taanlased saavutanudki võidu. Eestlased kaotasid lahingu ja kõik Tallinna tagasivõitmise püüded järgnevalt ebaõnnestusid. 22. Võitlus rootslastega. 1220. a. kevadel või suvel saabus Eestisse ka Rootsi vägi, mille eesotsas oli kuningas Johan I Sverkersson. Asuti Lihula linnusesse, mis oli ettenähtud piiskop Hermanni residentsiks. Ka rootslased asusid ristima ümberkaudseid külasid ja kirikuid ehitama. Alustati ka Tallinnaga sõbralikke läbirääkimisi. Vahepeal jõudsid Lihulasse sakslased, kes teatasid, et Läänemaa on juba ristitud ja Allub Riiale. Rootslased läksid kodumaale tagasi, kuid Lihulasse jäeti u. 500- meheline garnison. 8. augustil 1220. saabusid saarlased koos läänlastega Lihulat tagasi vallutama, see
See võitlus toimus nähtavasti Karja maalinna lähedal Pamma metsas ning ei rahustanud kogu Saaremaad. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma, nii et mõned vene allikad räägivad isegi ordulaste lüüasaamisest. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345
harvem õlivärve. Haapsalu-perioodi tööde paremik annab juba tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunite värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber.
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
· Initsiatiiv kaotati kiiresti · Legend Dannebrog'ist · Võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel toimunud võitlus Põhja-Eesti alistamiseks · Sakslased kutsusid taanlased appi, taanlased tulid aga vallutama · Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmist · Põhimõte ,,kelle ristitud, selle oma" · Toimius üle ristimine · Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata Lääne-Eesti · Asusid Lihula linnusesse · Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad · 1221 ebaõnnestunud Tallinna piiramine · 1222 löödi tagasi taanlaste retk Saaremaale · Vabastati Varbola linnus · Levitati sõna oma edu kohta · Hakati organiseerima üldist pealetungi · Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · Kohale tuli ka Suzdali sõjavägi, piirasid kuu aega Tallinna
Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. 1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist, sai seda. 1219 Taani laevastik saabub Põhja-Eestisse koos kuninga Waldemar II-ga, Lindanise (nüüd Tallinn) linnuse lähedal.(Rootsi lipu lugu) 1220 rootslaste sissetung Läänemaale Lihulasse kuninga Johan I juhtimisel; 8. aug. saarlased purustavad Lihula linnuse 1221 . Eestlased ründasid Tallinna linnust, aga ei võitnud seda. Muistse vabadusvõitluse kolmas periood 1222-1227 1222.a. korraldasid Taanlased retke Saaremaale. Suudeti Taanlased tagasi tõrjuda. Selle tagajärjel kutsuti kõiki Eestlasi ülestõusule kõigi rõhujate vastu. 1222-1223 SUUR EESTLASTE ÜLESTÕUS. 1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus.
[ Rooti valdusse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks
Suvevaheaega korraldati ratsamatk mööda muinaskultuuri õppe- käis veetmas 415 last Eestimaa mitmest maakon- rada, kus tutvuti endiste aegade kommete ja nast vanuses 717 eluaastat. Vahetused kestsid 6 tavadega. Enne ärasõitu Muhumaalt külastati kuni 10 päeva. Katariina kirikut. Sport: Õues sai mängida nii mini- kui ka tavalist Matsalu rahvuspark ja Lihula linnusemägi. korvpalli. Mängiti rahvastepalli ning võisteldi korv- Matsalu rahvuspargi alal tehti lastele paadisõit pallis ja vabavisetes. mööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustor- nis. Penijõe mõisas asub Matsalu rahvuspargi Puhkemaja esisele puitpõrandaga mänguväljakule
· Tallinnas tegutses Carl Ludwig Engel- Engel on seotud eelkõige Helisingi linna ehitamisega- esimene Helsingi linna peaarhitekt. Õiguskantsleri kantselei. Helsingi sai talvesõjas palju kannatada. · Peale selle tuntuimad klassitsismiehitused olid veel Katariina kirik Võrus, Valgas luteriusu kirik, praegune Pärnu raekoda ja põhiline osa Eesti mõisadest nt Saue, Saku, Rägavere, Elistvere, Möo, Lihula, Aruküla. · Skulptuur: Oli hästi produktiivne aeg, aga samas nimekaid skulptoreid sisuliselt ei ole. Monumendid on sageli postamentidel, mille jalamil on sõjaline atribuutika. · Martos- on teinud Moskvasse Minini ja Pozarski monumendi. · Demuth- Malinovski- Barclay de Tolly monument Tartus. 22.11.2012 · Maal: Maalis ei olnud otseseid eeskujusid antiigist võtta. Tekkis vastukaaluks baroki rahutusele. Uuesti taotleti lineaarsust, rahu, tasakaalu
voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 1 Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP. Varunimekiri – Haapsalu-Noarootsi märgala, Lihula MKA Washingtoni konventsioon (CITES) Maailma suurim LK konventsioon. 1973/75 Washingtonis. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Eesti 1992/93. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Berni konventsioon Euroopa looduskaitse leping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. 1979, Eesti 1992. Bonni konventsioon Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest. 1979.
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
Paelasund on tugevasti deformeeritud, esineb kerkeid ja langetusi. Näiteks: Laagna klindilaht, Narva klindiorg jne. Siluri klint Siluri klint on 500 km pikkune ning selle võib tinglikult jagada 5 lõiguks: Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: juutide tagakiusamised algasid juba 70.aastatel Jeruusalemmas, kui roomlased purustasid Juutide Teise Templi. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Holokaust ÕPPEMATERJAL http://www.eihr.ee/wp/wp- content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf (11.09.14) 2. Juutide ajalugu ja holokaust http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm (11.09.14) 3. Madisson 2006. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Lihula: Ohvrikivi 4. S. Bruchfeld ja P.A. Levine 2003. Jutustage sellest oma lastele. Tartu: OÜ Greif 5. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Holokaust Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis (11.09.14) 6. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Klooga koonduslaager http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager (11.09.14) 24 LISAD Meeste barakk koonduslaagris.
tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma
kohalike olude tundjaid. Tp teejuhid. Oktoobri alguses toimubki ülestõus. Ülestõusjad valivad endale mittesaksa juhi. Tapetakse kätte saadud sakslasi ja põletatakse mõsiaid. Alustatakse läbirääkimisi tln raega. Palutakse, et tln raad ei sekkuks aga soovitakse saada relvi. Raad ei sekkunud, sündmused arenevad kiiresti. Oktoobri keskel on ülestõusnud kogunenud koluvere lossi über ja tahavad seda piirata ja üle võtta. Ei õnnestu.Ajab enda ees ( Münchausen) lihula tp abiväge, kuid tegelikult sellega surutakse lihtsalt ülestõus maha. Tapetakse u 200 tp, ülejäänud võetakse vangi ja hukatakse hiljem. Üles tõusis u 4000 tp, kellest kirj ka Sigismund II August. 1560 a oli langenud Alulinn ja Viljandi, oli toimunud Härdna lahing, oli langenud vangi ka Fürstenberg. I-le panevad punkti rüüsteretke, mida maa kannatab, sest venelased korraldavad siiani rüüsteretki. Sigismund tahab enda alla saada uusi kindlusi, kuid abi anda ei taha
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
