d Sag eli kasvab loodud el kada stikke. Matsalu roostikud ja luhad on ainulaad s e d kogu L ääne m e r e ümbru s e sMullad . ei ole põllupida mi s e he k sad , vaban e s ju maa alles hilise s ge ol o o gilis e s minevikus m er e alt ja se et õttu on ae g mulla tekkimis e k s olnud Tihedam asustus PärnuJaagupi ja Lihula lühike. ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. (Parijõgi, 2006) 3. Jüriöö ülestõusu tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule.
1938. aastal oli ta küttide võistlusel täiskaliibrilisest püssist lastes esimene 514 silmaga. Rebane oli arvatud laskurmeeskonna koosseisu, kes tuli 1937. aastal Helsingis vabapüssi laskmises maailmameistriks ja võitis Argentina karika. Haigestumise tõttu jäi Rebane võistluselt kõrvale. 1937. aastal avati Rebase eestvedamisel Viljandis üks Eesti eeskujulikumaid, 300-meetrise distantsiga Männimäe lasketiir. Aastal 1939 määras Sõjaministeerium Rebase Lihula komandandiks ja sideohvitseriks, et pidada sidet ja korraldada suhteid seal asunud Punaarmee osadega. Seal oli Rebasel esimest korda võimalus tutvuda Punaarmee lahingkorra, isikkoosseisu ja relvastusega. Sideohvitseri töö kõrval andis Rebane Lihula Reaalkoolis riigikaitse tunde, kus pani rõhku relvaõppele ja laskeharjutustele. Pärast Kaitseliidu likvideerimist juunis 1940 viidi Rebane 1. augustil 1940 üle Tallinnasse Auto- Tankirügementi kergetankirühma ülemaks. 22
Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muistse vabadusvõitluse lõppjärk eestlased alistatakse lõplikult. Langes palju eesti soost ülikuid juhte. Taani müüs oma valdused ordule. Eestlaste olukord halvenes kohustusi tõstetakse, õigusi vähendatakse, vakused kaovad. Ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu
- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi
See oli Muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Baltikumi ristisõtta sekkub ka Taani kuningas Valdemar II ning asub Eesti alasid vallutama. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi ta sinna ehitada kivilinnuse ning määras sinna Eestimaa asehalduri, kelle ülesanne oli kehtestada Taani võim Eestis ja rahvas ristiusustada. Samal ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa Eestist saada ning rajas oma tugipunkti 1220. aastal Lihula linnusesse. Ta asus ümberkaudset rahvast ristima. Kui kuningas lahkus, löödi rootslaste vägi täielikult puruks ning ka nende edaspidised plaanid nurjusid. 1222. saabus Valdemar II Saaremaale ning asus sinna kivilinnust ehitama. Kui kuningas lahkus, hakkasid eestlased kohe aktiivselt tegutsema. Nad ehitasid 17 kiviheitemasinat, millega nad sundisid Taani alistuma ja Eestist lahkuma. Teade võidust saadeti üle Eestimaa ning rahvas kutsuti ülestõusule. 1223
Pärnumaa maalihked Viimastel aastatel on Pärnu ümbruse jõeorgudes olnud tähelepanuväärselt palju maalihkeid. Audru jõe lihke tagajärjel paigutus ümber osa vanast Audru-Lihula maanteest. Pärnu jõe lihe Tammistes leidis aset vaid mõnekümne meetri kaugusel suvilatest, jättes nendevahelise tee vahetult lihke pervele. Reiu jõe külgorus toimus lihe vaid mõne meetri kaugusel elumajast. Võiks olla pisut üllatav, et Eestis on maalihkeid enim kirjeldatud just Pärnu ümbruses väga väikeste kõrgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused täiesti olemas. Nimelt katavad nii Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted...
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
Muutused usuelus 1629-1721 Luterlik kirik Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku halba seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ning enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahen...
· 1217. A Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakalaste vanem Lembitu · 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal 13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda?
jaanuaril 2008. Alates 1. jaanuarist 2008 kehtib euro Maltal seadusliku maksevahendina, asendades Malta liiri (MTL) lõplikult kindlaksmääratud vahetuskursiga 1 = 0,429300 MTL. Malta majandusharud: Saare kõige tähtsam majandusharu on turism Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb. Malta Vabariigi sümboolika: Malta vapp Malta lipp Kokkuvõte: Malta on oma pindalalt sama suur kui Lihula vald, kuid seal elab 400 000 inimest ja lisaks on saarel peatumas hulgaliselt turiste, kes on Malta üks peamisi tuluallikaid. Maltaasustus on sedavõrd tihe, et raske on tõmmata piiri külade ja linnade vahel. Maltal saarele on ehitatud 365 kirikut, raske on uskuda, et nii palju kirikuid ühele pisikesele saarele ära mahub. Ometi mahuvad ja nad on suured, paljud tähelepanuväärse arhitektuuriga ehitised. Kuna saarel looduslikku magedat vett pole
Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241-
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna
2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest.
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1-
Sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1217 Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar
Romaani arhitektuur Gert Kindel Lihula Gümnaasium 2009 Bayeux´i vaip Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux' katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fant...
Lihula Gümnaasium Leonhard Euler Referaat Õpilane:Maarja Kumm Juhendaja:Andres Arumäe 1 Sisukord Noorus...........................................................................................................................3 Euleri teadustööd...........................................................................................................4 Lisa................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvi...
Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt.
Algul õnnestuski saada mitu vangi, siis sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohke m kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik Claus Holste, sai sur ma. Väljatungil ilmutas Schenkenberg suurt isiklikku vaprust. 13. märtsil taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli tatarlaste sissetungi oht Vene maal.Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula all ning sisendas o ma tegevuse ga vaenlasesse suurt hir mu. Balthasar Russowi Liivimaa kroonikas on sündmus kirjapandud järgmiselt: "Moskoviitide äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Siis läksid teistega koos välja ka tänavasandid, lombakad ja vigased, kes ei saanud käia ja kellel ei olnud jalgugi ja keda pidi
1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi.
1560. aastal keeldus linn talupoegade ülestõusu toetamast ja manitses neid oma üritust lõpetama. Ilmselt ei soovinud linn pidevas Venemaa vallutuste ohus sattuda tülisse aadlike ja hertsog Magnusega ning riskida sellega, et ülestõus laieneks veelgi. Kuna Koluveret piiravad talupojad olid Tallinna toest ilma jäänud ning ka venelaste retked olid selleks aastaks lõppenud, ei olnud neil lootust välisele abile. Kroonik Renneri andmeil kasutas ta selleks sõjakavalust: ta saatis oma eel Lihula talupojad, keda ülestõusnud pidasid abiväeks, seejärel võtnud ta aga ülestõusnud "kahe tara vahele". Kuigi ülestõus oli sellega maha surutud, jäid olud Lääne- ja Harjumaal siiski ka järgnevatel aastatel rahututeks. Rootsi ja Poola vahel leidid aset põhjamaade seitsmeaastane sõda, mille lahingud toimusiid peamiselt eesti aladel ja eesti alade üle. Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi-
lõppes eestlase allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid nt eestlaste vanem Lembitu ja ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. 1219. a sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Lahing Tallinna all oli võidukas.1220. a sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas tungipunkti 1220. a Lihula linnusesse. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks, edasised vallutusplaanid sellega nurjati. 1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele
kaotasid (kaotus omas väga suurt tähtsust). 1219 sõtta sekkusid taanlased, eesotsas kuningas Valdemar II-ga. Vallutasid Rävala ja lasid Tallinna alla ehitada kivilinnuse. Eesmärgiks oli kehtestada Eestis Taani võim, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 · Taanlased hõivasid Harju-, Viru- ja Järvamaa. · Sõjategevusse sekkusid ka rootslased, kes rajasid oma tugipunkti Lihulasse. Saarlastel õnnestus Lihula kiiresti vabastada ja rootslased olid sunnitud lahkuma. 1222 taanlased ehitasid Saaremaale kivilinnuse ja üritasid Saaremaad vallutada. Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti. 1223 Saarlaste kutse üle eesti asuda ülestõusule. Tapeti sakslasi ja taanlasi, pesti maha ristiusustamine, pöörduti tagasi vanade traditsioonide juurde. Uuendati liitu venelastega
21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud
" .. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. . Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses
Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18. aprill-18.mai). 24. septembril 1987. a
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurem...
(Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele. 1210.
Sellega seoses see ei meeldinud alberitile, arvas et põhja-eesti alad sis ju taanile, ta püüdis oma vägedega ka p-eestisse tulla. 1220 tulid sakslased p-eestisse ja algas nn "võiduristimine" taanlaste ja sakslaste vahel. Kes ristis esimesena alad ja külad, sai piirkonna endale. Eestlased kasutasid seda ilmselt ka enda kasuks. Eesmärk oli kristluse levitamine, aga tegelikkuses võimus ja maas küsimus. 1220 saabusid rootslased läänemaale lihula linnuse juurde (mere ääres) . suutsid linnuse vallutada, sellega lootsid, et eestlased allutatud. siis suur osa lahkus ja eestlastel õnnestus lihula linnus tagasi vallutada. 3 periood eestlased asusid koguma taas suurt malevat ja kuulutati välja, et enne ei puhka ükski eestlane kiui sakslased on minema aetud ja uuest usust end puhtaks pestud. Ristirüütlid suutsid vallutada kõik kindlused , mille eestlased suutsid siiski tagasi vallutada. (õppisid kasutama sakslaste tööriistu ja
praegune kultuurikeskus. Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas. Vigala vald Pindala: 269,8 km² Elanike arv: 1599 (01.01.2006. a.) Keskus: KiviVigala Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, PärnuJaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, KiviVigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni, Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, VanaVigala, Vängla Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald Ajalugu Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil o...
Antonio Gaudi Referaat Janet Põhja 12.klass Lihula 2008 1 Hispaania kõige kuulsam rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt Antonio sündis 1852 aastal Tarragona provintsis Baix Campis. Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio oli üle viie põlvkonna esimene Gaudi, kes ei jätkanud perekonna traditsiooni metallitöölisena. Gaudi perekonnas ei olnud kunagi olnud ühtegi arhitekti. Ta nägi asju alati nii, nagu need olid, mitte nii, nagu keegi teine soovis, et need oleksid.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad.......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus....
most influential member of NATO and therefore we can say that in the sense of national security we depend on them. For this reason Estonian politics are very much interested in having good political relations with the United States and therefore some political decisions in Estonia might be influenced by the United States even if this impression might be withheld from the public. For instance, one example that comes to mind is the removal of the Monument of Lihula, which is a monument commemorating the Estonians who fought on the German side for Estonia against the Soviet Union in World War II. In Estonia the influence of the United States is felt the most in cultural sphere. We live in a society that is no longer limited by state borders when it comes to consuming different goods and media. The United States are not the only cultural imperialists, but I would say that in Estonia their influence is the biggest
Liivlaste vanem Kaupo) (Eestlastele on M.P.L üks suuremaid kaotusi) 1219 sekkus Blatikumi ristisõdadesse (taani kuningas) Valdemar II oli ka varem eestis käinud, aga seekord tahtis eestit endale. Tõi eestisse Taani võimu (rahavas ristiusustada ja luua maahalduslik korraldus) -S'lased ja T'lased võitlesid eestlaste pärast (kus hakkab kujunema Taani ja kust Riia kiriku piir) -võimu proovis haarata ka Rootsi, kes oli loonud Lihula linnusesse tugipunkti. See aga hävitati. Rootslaste plaan nurjati -Taani väed saabusid Saaremaale, kus hakati ehitama kiviheitemasinaid, linnuseid, mille abil sunniti Taanlased Saarelt lahkuma. Kõik said sellest teada ja kutsuti ülestõusule. -1223 eestlased ründavad S'lasi ja võtavad Linnused üle. Vabastati kogu maa va. Tallinn (Tagasi vallutatud aladelt pühiti kõik, mis oli võõras ka. Ristiusk) Taaselustati head suhted
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud
Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema. Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222.a.Eestlased kasutasid kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Saaremaad ei õnnestunud vallutada. Tartu langemine: Sakslased tungisid 1224.a Tartusse.Eestlased kaotasid Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse -
kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud
Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha, Sellest maismaad 47 410 ha Sellest merd 25 090 ha Tsoneering: Reservaate 76 ha (0,2%) Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: Harjumaa: o Loksa vald (100%) o Kuusalu vald (osaliselt) Lääne-Virumaa: o Lihula vald (osaliselt) 3 o Kadrina vald (osaliselt) Kaitse-eesmärk: Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Maastikud: Põhja-Eesti rannikumadalik (Lahemaa), Kirde-Eesti lavamaa, Kõrvemaa. 2 Miks asutati Lahemaa rahvuspark
Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani 1.Millised olid Liivi sõja eelsed rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas? * Läänemere kaubanduses valitses Hansa Liit * Valitsemine Läänemerel ja selle kallastel. 2.Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud. * Toimumisaeg: 22. jaanuar 1558 1583. aastal * Ajend: Tartu maks- Vene tsaar nõudis Tartu piiskopkonnalt makse. Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene võimu alune maa. * Põhjused: 1) Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel 2) Uute territooriumite vallutamine 3) Kaubateede hõivamine * Osapooled: Rootsi, Taani, Poola, Venemaa(Moskva suurvürstiriik) * Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla; Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana-Liivimaa alasid oma riigiga ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. ...
piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119
ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km) Tsoneering (jaotumine): * Reservaate 76 ha (0,2%) * Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) * Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: * Lääne-Virumaa * Lihula vald * Kadrina vald * Harjumaa * Loksa vald * Kuusalu vald Reorganiseerimised: * 1973 - Pindala suurendamine * 1980 - Uus arengukava ning tsoneering * 1991 - seaduse "Lahemaa Rahvuspargi kohta" vastuvõtmine ja mereala lisandumine. * 1997 - kaitse-eeskiri, pindala vähendamine, Viitna maastikukaitseala ja Ohepalu looduskaitseala eraldamine. Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja
taanlaste kontrolli all olevates piirkondades elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Ugandi ja Sakala linnusesse paigutama oma mehi, seadsid ametisse foogtid, hakkasid koguma makse. Järgneval kahel aastal piirdus vaenutegevus Mandri-Eestis venelaste sõjakäikude tagasitõrjumise ning Venemaale vasturetkede tegemisega. 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud.
Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi. 1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma. 1220 tungisid läänemaale rootslased. Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati. Linnus langes eestlaste kätte 1222 Saabus Taani vägi saaremaale, kus hakati ehitama linnust. esialgu Saarlased ei suutnud takistada neid kuid, kui esialgse linnusemüüri ehitamine oli lõpuni jõudnud hakkasid saarlased organiseerima vastulööki. Taanlaste kingitud kiviheitemasinaid tehti juurde ning hävitati linnus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
