hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H12O6 ... ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 4. FRUKTOOS C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust. Nendeks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Olulisemad viiesüsinikulised monosahhariidid on riboos ja desoksüriboos. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtusega glükoos ja fruktoos. Nad on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid on madalmolekulaased orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Sahharoos (glükoos+fruktoos)
Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Siis lipiide ja siis sahhariide. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Sahhariidid e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (mono ja oligo =suhkur). Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud. Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.(glükoos + fruktoos=sahharoos, glükoos + glükoos=maltoos). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...
2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? · Taimedes, toidus (seened, puuviljad, marjad), loomades, 9. Mis on sahhariidide peamised ülesanded?
· Ökosüsteem Organismide koostis: organismides on kõige enam anorgaanilisi (vesi, hapnik, süsinik) aineid- sisaldus üle 80%. Ained jagunevad 2 rühma: orgaanilised (vesi, katioonid, anioonid) ja orgaanilised (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Vesi: hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada püsivat temp. Sahhariidid: monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen.
Biooksüdatsiooni lõppprodukt Fotosünteesi lähteprodukt Hingamise lõppprodukt NB! Ei ole mürgine Süsivesikud Orgaanilistest ühenditest on organismis: Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, bioaktiivsed ühendid Süsivesikud ehk sahariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (C arv on 3-6) Riboos- leidub RNA koostises Desoksüriboos- leidub DNA koostises Glükoos- e. Viinamarjasuhkur, mis tekib fotosünteesi käigus ja mida loomad saavad toiduga Fruktoos- e. Puuviljasuhkur, mida leidub puuviljades, mahlas ja vees. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud) Sahharoos- tavaline lauasuhkur- leidub rohkel suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos- linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub seemnete
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus.
saadakse energiat kiirelt kätte) Struktuurne ehk ehituslik funktsioon( tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes) Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades, seentes ning tärklises ja inuliin taimedes ) Kaitsefunktsioon( süsivesikud kaitsevad organismi külmumise eest ) Ligimeelitamise funktsioon ( õite magus nektar meelitab putukaid ligi ) Sahhariidide jaotamine: Monosahhariidid, - ehk lihtsuhkrud lihtsama ehitusega sahhariidid ( glükoos ehk viinamarjasuhkur,- fruktoos ehk puuviljasuhkur, -riboos ( RNA struktuuris olev süsivesik ),- Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik ) Oligosahhariidid,- tekivad kahe või enama monosahhariidi liitumisel. ( maltoos ehk linnasesuhkur,- sahharoos ehk roosuhkur,- laktoos ehk piimasuhkur) Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel
I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILI...
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad
Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 1g 38,9 kJso 9,3 kcal. SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos. POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos)
keskkonnaga. · Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. Orgaanilised ained 1.Süsivesikud ehk sahhariidid. - Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist.
RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil, tsütotsiin. MAKROELEMENDID- Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P,S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K,Mg, Ca. MIKROELEMENDID- Organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F,Se, Si,Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. MONOSAHHARIIDID- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Mrna-Toob geneetiliseinfo rakutuumas asuvatest kromosoonidest tsütoplasmas olevasse ribosoomidesse ehk siis transportija NUKLEOTIIDID- Nukleiinahappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru(riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on RNA monumeer. OLIGOSAHHARIIDID
kinnitust 45. Teaduslik meetod- lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad 46. Teaduslik hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile 47. Teaduslik probleem- küsimus, millele teadus veel vastata ei oska 48. Tsütoloogia- teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 49. Ökosüsteem- isereguleeriv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud, nii elusolendid kui keskkond 50. Monosahhariidid- lihtsuhkrud, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsinikuaatomite arv on 3-6 51. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, nt sahharoos, laktoos, meltoos 52. Polüsahhariidid- liitsuhkrud, kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid 53. Proteiin- valgud ehk biomolekulid, koosnevad aminohapetest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemega 54
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lih...
Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises - kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos- viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on Organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi tulemusena. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed orgaanilised üh
5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10
koguse sahhariidide või valkude lagundamisel Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur
* Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus.
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4
suur · Jää eripära: jää on ,,hõredam" kui vesi vedelas olekus sulav jää võtab soojust keskkonnast Orgaanilised ained rakkudes · Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. · Süsivesik = suhkur Süsivesikud looduses: taimedes 70%, loomades 2%, seentes 3&%, mikroorganismides 12-28% I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin
Katioonid organismis K ja Na ioonid: Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator Ca ioonid: Luudele tugevus Mg ioonid: Klorofülli koostises (seotud nukleiinhapetega DNA, RNA) Fe ioonid: Hemoflobiini koostises Orgaanilised ained · Süsivesikud e sahhariidid · Koosneb C, H, O · Energiarikkad ained · Loomad kasutavad energiallikatena toidus olevaid glükoosi ja tärklist · Taimed valmistavad ise nt fotosünteesi käigus tekib glükoos I Monosahhariidid e lihtsuhkrud = Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised 1) Glükoos e viinamarjasuhkur C6H12O6 - Tähtis energiaallikas - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus ja talletataksetärklisena 2) Fruktoos e puuviljasuhkur - Puuviljades ja mees II Oligosahhariidid - Koosneb 2-3 monosahhariidist 1) Maltoos e linnasesuhkur - Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades - Idanevaks seemneks
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid
v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust. Raku hingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g. Veresuhkur=glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud.
2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades
ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (riboos (RNA), desoksüriboos (DNA), glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur (organismide põhilised energiaallikad)). Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (sahharoos (roo-ja peedisuhkrus), maltoos e. linnasesuhkur, laktoos e
7. Vee ülesanded organismis? · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA · Desoksüriboos C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA Heksoosid: · Glükoos C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades. · Fruktoos C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades 10
Molekulidele: vesi osaleb reaktsioonides, fotosünteesi lähteaine, universaalne lahusti, pH on vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus
väljutamine erituselundkonna kaudu. · H vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla? Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7. Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too näiteid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Nad on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist
Esimeses faasis tegeletakse ka suure hulga sissetulevate mürkidega, näiteks sigaretisuitsu, kohvi, alkoholi, dioksiinide, heitgaaside, värvi lõhnade, küllastatud rasvade, steroidhormoonide ja söestunud lihaga. Teine faas ongi siis see, kus toimub mürkide lagundamine, kehale kahjutuks muutmine. 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus Glükogeeni (süsivesinike) ainevahetuses vastutab maks veresuhkru tasakaalu eest. Maks eemaldab üldisest ringlusest üleliigsed lihtsuhkrud ja ladestab neid glükogeenina. Kohe, kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis ladustatud glükogeen lagundatakse. Kui glükogeeni varud on ammendatud, siis on maks võimeline veresuhkru taseme säilitamiseks muutma aminohappeid glükoosiks. 1.1.3 Rasvade ladustamine Rasvade ainevahetuses oksüdeerib maks energia tootmiseks triglütseriide. Maksas sünteesitakse lipoproteiinid (valgu ja rasva ühend). Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja
• NH4 – ammooniumioon – loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti väljutamine erituselundkonna kaudu. • H – vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla? Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7. Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too näiteid • Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Nad on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. • Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana, näiteks tärklist. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud ise. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv 3-6, näiteks RNA, DNA, glükoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, näiteks sahharoos(peedi- ja roosuhrku peamine koostisosa, glükoos+fruktoos), maltoos e linnasesuhkur, laktoos(piimas). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid
Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid. V: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on lihtsaimad süsivesinikud. Üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Koosnevad ühest suhkrust. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks glükoos ja fruktoos, riboos, desoksüriboos. 3-6 C-d Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks laktoos, sahharoos, maltoos. 5 C-d
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2
Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2.3. Orgaanilised ained Bioaktiivsed ained on ühendid mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende talitusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest on oluliseimad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Vastavalt siis RNA ja DNA. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on
elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust. (nt. Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid) 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik ülesanne 12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel)
eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Need jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (Tabel 3) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsnikulistest monosahhariididest on olulisimad riboos ja deoksüriboos (nukleiinhapete koostises). Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) mõlemad on organismide põhilisteks energiaallikateks. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt
Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. SAHHARIIDIDE EHITUS, JAOTUS, NÄITED, ÜLESANDED SAHHARIIDID ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Olulisemad 5-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on: · riboos (RNA) · desoksüriboos (DNA) Olulisemad 6-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on: · glükoos e. viinamarjasuhkur, · fruktoos e. puuviljasuhkur (organismide põhilised energiaallikad)
· Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. · Sahhariidid e süsivesikud. - Ühendid, mille koostises süsinik, vesinik ja hapnik. - Jaotus: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. · Monosahhariidid e lihtsuhkrud. - Süsiniku aatomeid 3-6. - Riboos ja desoküriboos: kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. - Riboosijäägid on RNA-s, desoksüriboosijäägid DNA-s. - Glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur): organismide energiaallikad. · Oligosahhariidid - Moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. - Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru koostisosa). - Glükoos + glükoos = maltoos ( linnasesuhkur).
elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
