juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende loetelu sageli välja toodud põhiseaduse tekstis. Eestis on nad loetletud põhiseaduse 104 paragrahvis. Neid võetake vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. - Lihtseadused – moodustavad seaduse põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Seaduse väljatöötamise menetluses on olemas järgmised seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduse vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine, seaduse avaldamine. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse raendamise akt,
määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Seadused: põhiseadus (reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; Eesti 28.07.1992 rahvahääletusel), konstitutsioonilised e orgaanilised seadused (täiendavad põhiseadust), lihtseadused (moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend). Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid õiguse rakendamise aktid. Näited:
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. ÕIGUSAKTIDE SKEEM Riigikogu: Seadus o Põhiseadus o Konstitutsioonilised seadused (riigieelarve seadus) o Lihtseadused (jõustub 10. päeval pärast RT avaldamist või õigusaktis sätestatud ajast) Otsus o Jõustub allakirjutamisel o Või õigusaktis sätestatud ajast Vabariigi Valitsus: Annab määrusi kirjutavad alla Peaminister, asjaomandiminister, riigisekretär (üldakt) o Avaldatakse RT jõustub avaldamisele järgneval päeval või siis õigusaktis sätestatud ajal.
moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahvad tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise
rahva esindusorgan. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamad suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend, need võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: 1) seaduse algatamine; 2) seaduseelnõu arutamine; 3) seaduse vastuvõtmine; 4) seaduse väljakuulutamine; 5) seaduse avaldamine Seadused Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §59 kuulub Eestis seadusandlik võim Riigikogule ja
Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena. Otsuse võib Riigikogu vastu võtta PS, RKKTS või muu seadusega ettenähtud juhtudel. 55. Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: 1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); 2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 56. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? Seadusandlik menetlus algab seaduse algatamisega, mis seisneb seaduseelnõu Riigikogule esitamises. PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel;
Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena. Otsuse võib Riigikogu vastu võtta PS, RKKTS või muu seadusega ettenähtud juhtudel. 55. Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: 1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); 2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 56. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? Seadusandlik menetlus algab seaduse algatamisega, mis seisneb seaduseelnõu Riigikogule esitamises. PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel;
vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) Riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. 16.4. Riigikogu poolthäälteenamust nõudvad seadused ehk lihtseadused Lihtseadust muudetakse poolthäälte enamusega (poolt on enam kui vastu). Seadused võetakse PS § 73 järgi vastu poolthäälteenamusega (poolt peab olema rohkem kui vastu). PS §-s 104 loetletud seadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 häält). 16.5. Kellel on seaduste algatamise õigus Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu
käitumisreegleid ehk õigusnorme. 17 Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seaduste liigid: · Põhiseadus riigi tähtsaim õigusakt reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt tähtsaimaid suhteid · Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on põhiseaduse tekstis · Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend Seadusloome protsess: · seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. · seaduseelnõu arutamine Riigikogu kodukorra kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses
ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus konstitutsiooniga. (Sellises tähenduses võimaldab anda konstitutsioonilisi seadusi Eesti PS §104) 22. Täitevvõimu aktid riigiõiguse allikatena. Kuidas nimetatakse teoorias riigipea üldakte, kuidas valitsuse üldakte? Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus vaid ka riigipea. Täitevvõimu akte riigiõiguse
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse § 139, mis sätestab õiguskantsleri pädevust, räägib ka seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest
Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse § 139, mis sätestab õiguskantsleri pädevust, räägib ka seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
