Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad. Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema. Võeti kasutusele uusi mõõduühikuid. Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Võeti kasutusele Prantsuse revolutsiooni kalender. Nende aasta algas 22. septembril. Hiljem keisririigi aeg see kaotati. Need paljud uuendused on kasutusel veel tänapäevalgi. Mõnel pool rohkem ja mõnel pool vähem
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel naistel olid hariklikult näokatted ✗ Etendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid, peale puritaanide. ✗ Publik oli taeva all, sajuse ilma korral sadas vihm neile kraevahele. ✗ Publik ei olnud kunagi valitud.
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...
maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593). Lõpetas Cambridge'i magistrikraadiga, oli skandaalsete vaadetega, jumala eitaja ja ateisti kuulsusega kirjanik
Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid.Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi.Ma jaotatti 10 kohturingkonnaks.Tema ajal omandas absolutism väga eheda kuju.Tema pojapoeg oli Peeter2. Katariina 2-Tema veres polnud tilkagi vene verd.Sai tuntuks kui valgustatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks :aadlike jaoks ja rajati ämmaemandate kool
vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma. Templitesse pääsesid ainult preestrid-seda mõlemas riigis. Templite kõrval olid ka koolid rikkamate laste jaoks. Preestrite ülesanne oli ka jumalate kujude eest hoolitseda. Mesopotaamias oli astmiktempel, mis ei olnud ainult jumalatele pühendatud koht kuna seal asusid ka majandusruumid. Seal sai lihtrahvas käia sisehoovis, et jumalatele loomi ohverdada. Mõlemad riigid olid väga kõrgelt arenenud. Riikides arenes keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnast. Kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika ja astronoomia. Mõlema riigi tsivilisatsioonid arenesid kiiresti ning nad saavutasid kiiresti ka kõrge taseme.
Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø paljude inimeste kooselu, templite ehitamine ning kanalite rajamine nõudis kogukonnalt pingutusi- jäi pealike ülesandeks Mis on riik? Ø suur ja hästi organiseeritud kogukond Ø riigil on oma kindel maa- ala ehk territoorium, rahvas, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord Ø esimesi riike valitsesid kuningad preestrite ja ülikute toetusel- moodustasid ülemkihi Ø lihtrahvas maksis ülemkihile andamit Kuidas tekkis kiri? Oli vaja teada ja meeles pidada: 1) jõgede üleujutuste algust 2) kui palju peavad talupojad andamit maksma 3) kui palju inimesi ja töövahendeid läheb vaja kanalite ehitamisel Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri. Riikide kujunemine ja kirja areng toimusid käsikäes. Millist kirja kasutati? Ø piltkiri- joonistati, mida öelda teheti Ø mõistekiri- pildid hakkasid tähendama mitte
Ühiskonna korraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajastul · Riik arenes sugukonna lagunemisel-seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavalduse pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus · Kuningas-kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud ,väejuht ,kohtunk ja mõelde religioossete kombetalituse täitja · SENAT-valtses koos kuningaga ,koosnes sugukondade vanematest.Senati liikmeid kutsuti isadeks · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimuseid linnast väljas marsi väljakul kuurite
a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlus ja haritlased (264 saadikut) jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad, toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) soo – saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Iseseisev töö vihikusse a) Täida tabel revolutsiooni põhjustest: Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahandus- ja majanduskriis b) Täienda skeemi esinduskogudest revolutsiooni algul: I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab ▼ Sellega liitub osa aadlikke Võttis vastu I põhiseaduse
Realism kunstistiil 19.sajandi keskpaigast Kaisa Susi 9.klass Realismi põhiseisukohad Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realsim on kunstivool ,mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeldi kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. ...... Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt.Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtulslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstse...
Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27.juulil 1794 Robespierre( Prantsuse revolutsiooni juht) ja tema lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli esimene vabariiklik seadus mis hakkas reaalselt kehtima.
Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega
(kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga. See on kujundanud meie väärtushinnangud, kultuuri- ja käitumisnormid ning ka muusika ja kunstiloomingu.
säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade kohtuhoone küljes rippuv iidne kell, mida hüütaksegi ,,Islandi kellaks". See märgib ühtlasi Islandi iseseisvuse viimast hingetõmmet kaob viimane kild mälestusest, et Island oli enne Norra ja hiljem Taani võimu alla langemist iseseisev. Teose põhisündmused ja peategelased
Näit. värvitud puust hirmuäratavad maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Külmrelvad tarbekunsti suursaavutus, kasutasid samuraid. Pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat, jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Puulõiketehnika levis laiemalt 17. saj., täisküpsus 18. saj. Alul trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem mitme plaadi ja värviga trükkimine. Levis massiliselt, publik linna lihtrahvas. Temaatika: relistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. PILDID Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_kunst www.google.com (pildid) www.miksike.ee http://www.asianinfo.org/asianinfo/japan J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu ürgajast gootikani"
Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss
• Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast • Demokraatia – riik, mille valitsemisel osaleb lihtrahvas • Deemos – lihtrahvas • Kratos – võim • Asendas rikaste valitsemise ehk aristokraatia • Türann – isehakanud valitseja • Türannia - hirmuvalitsus Linnriikide kultuur - areng • Foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele oma – Kreeka tähestik • Kreeklaste eeskujul loodi hiljem ladina tähestik • Kolooniate kujunemise tulemuseks oli kaubandus • Tekkis suhtlus paljude rahvastega • Umbes 600 e. Kr võeti kasutusele hõberaha • Elanikkond jagunes peamiselt kaheks • Talupojad
Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi, kes ei pruugi asju nii palju ja põhjalikult läbi analüüsida ning ta suudab end panna artikli kirjutaja asemele, mis annab talle parema nägemuse sellest, mis eesmärgiga see artikkel on kirjutatud. 7)Lihtrahvas ja inimesetundja: mis mõttes nad mõtlevad tapmise toime pannud mehest erinevalt? Lihtrahvas näeb tapmise toime pannud mehes vaid kurjategijat ega mõtle sellele, miks ta seda tegi või mis võis ta selle teoni viia. Inimesetundja aga mõtleb ka sellele miks ta seda tegi või mis ta selleni viis ehk ta vaatab sügavamale kui tavainimene. 8)Turueit ja ohvitserid: mille poolest mõtlevad nad ostu sooritavast naisterahvast erinevalt? Turueit ei näe naises muud kui tõusikut, kes poleks omal jõul võimeline soetama uhkeid asju ning kõik mis tal on on saadud tänu ohvitseridele.
eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8.Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus, haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. -Aristokraatlik võim, võim kuulus kitsale ringile. Senaatoriseisus, ratsanikuseisus ja lihtrahvas. Senaatoriseisusesse kuulusid rikkad inimesed, lihtrahvas oli käsitöölised, põllumehed. Perekond oli mehekeskne, võim kuulus peamiselt peremehele. Naistel puudusid õigused. Esialgselt hariti lapsi kodus. Pigem õpetas lapsi pereisa. Rikkamad said endale lubada ka pedagoogi. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Rooma õigus kujunes pika aja jooksul. Esimesed seadused pandi kirja 450eKr, hakkasid lisanduma uued. Kõiki otsuseid langetati õiguste,
: -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud
naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui rumalad ja lihtrahvas. Elu pole õiglane, seega võib esineda ka ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist. Riigi eesmärgiks peaks olema kodanike õnn. Ei ütleks, et riik on perekonnast tähtsam, sest perekondi moodustavad kodanikud, kes omakorda ka moodustavad riigi. Seega on perekonnad riigi aluseks ja sellest tähtsamad.
Millised olid erineva kasvatuse mõjud ühiskonnale? Ateenas oli tavaline, et juba küpses eas mees võttis mõne seisusekaaslasest noormehe oma erilise hoole alla. See levis vaid aristokraatide seas. Oli tavaline, et mehed olid ise samal ajal abielus. Vanem mees jagas noorukile tarviklikke näpunäiteid ja andis edasi elukogemusi. Tihtilugu läks meessoo vaheline suhe füüsiliseks. Seda nimetatakse pederastiaks. Aristokraatide seas oli see täiesti normaalne, aga lihtrahvas taunis seda. Pederastia laialdane levik levis ka kunstis. Homoerootilisi stseene kujutati vaasimaalidel ning luules. Spartiaadid moodustasid tolleaegses elanikkonnas tühise vähemiku. Ülejäänud rahvas jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. Selleks, et hoida rahvast oma võimu all ning mitte oma positsiooni ühiskonnas kaotada, hakati noormehi juba varasest east meesteks kasvatama. Seitsme aastaselt hakati Sparta poistele andma kehalisi ja sõjalisi harjutusi
selle peale au, kiitust, võimu ning maad. Samas leidus kindlasti ka juhte ning liidreid, kes nautisid sõjaväega kaasnevat ühtsust ja jõudu. Neile lugesid vaid võidud ja oma sõjavõelaste elus püsimine. Sõjamehed teenisid elitist ning kindralid uhkustasid õhtuti end kõrtsis täis juues enda saavutusetega ning näitasid oma võimsate saavutustele lisaks ka oma ülivõimast ego. Kokkuvõtteks võin öelda, et ristisõdijaid motiveerisid mitmed asjad. Lihtrahvas pidas kunagi antud lubadusi ning olid kohustatud sellega kaasnevaid tagajärgi kannatama. Ristisõdijad olid naiivsed lollikesed, kes uskusid kõikvõimalikke totrusi parema elu nimel. Kindlasti leidus ka kohtlaseid rüütleid, kes nautisid täiel rinnal toimuvat ning ka üllaid ja vapraid juhte, kellele luges vaid end anime ajalukku jäädvustamine. Kaspar Moik 10a
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures.
Armastus tekkis neiu südamesse, Rikkus polnud enam miski Meeski teadis, et langeb igatsusse Ainult kirg kees neis kui tuuleveski Sest nende tunded polnud enam vaos Teie teha pole enam midagi Unistustestki oli saanud vaid kaos See tunne oli kõik ja mitte sedagi! Carmen(Georges Bizet 1838-1875) · tegelasteks lihtrahvas · peaosatäitjaks mustlasneiu · ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell
· ...kujunes välja kuningate ajal · Riik arenes sugukonna lagunemisel seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Ühiskonnakorraldus Roomas Seisused: · PATRIITSID pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem lihtrahvas · Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi jõukamad olid ratsanikud,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus Roomas · KUNINGAS kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud, väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kombetalituste täitja · SENAT(lad.k.senatus,senex vanamees, rauk) valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade vanematest. Senati liikmeid kutsuti isadeks (lad.k.patres) · RAHVAKOOSOLEKUD e
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks. Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju
üldriiklikele huvidele allutama . Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubaduses osalemiseks . Ka talupojad said nende reformide tagajärjel kannatada. Nende võimalus linna põgenemisega vabaks saada kadus. Mainimata ei tohi jätta ka seda, et see periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega . Neis sõdades said enamasti kannatada eestlased .Sõda ei tule kunagi üksinda sellega kaasneb nälg ning haigused . Selliste hädade ohvrid oli peamiselt lihtrahvas, kes ei olnud tegelikult nende probleemide tekkimises üldse süüdi . Kuid kellele, peale rootslaste endile ,oli see siis hea ? Paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni tõttu oma valdused. Kuid sel perioodil esineb ka positiivseid külgi . Näiteks luterluse võidukäik oli paljude jaoks hea, lihtrahva seas levis haridus ning arendati ka kirjakeelt. Unustada ei tohiks ka seda, et Kahe sõja vahel oli üpriski pikk rahuaeg , mis võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda .
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
kombeks välja paista ja mis tõmbaks temale liialt soovimatut tähelepanu. Näiteks on Hegel toonud uued rõivad, mille kandmisega inimene ülejäänud seltskonnast eraldub. Abstraktselt mõtleb harimatu, mitte haritud inimene. Hegel peab harimatu inimese all silmas lihtrahvast, pööblit, kes on harimatu sellepoolest, et ei suuda inimestes ja maailmas näha midagi peale ilmselge, kelle lihtne mõttekäik defineeribki tema harimatuse. Hegeli näide mõrtsukast annab mõista, kuidas lihtrahvas keskendub vaid ilmsetele faktidele ja ei näe mõrvaris enamat, kui lihtlabast kurjategijat. Samas näevad daamid ja inimesetundjad, kultuursed inimesed, kurjategijas rohkemat, kui tema sooritatud tegu, nad näevad inimest, kellel oli tõenäoliselt raske elu ning mingi põhjus sooritatud teoks. Hegeli sõnul eksisteerib ka vastupidist abstraktsiooni. Näiteks on toodud rist, mida paari tuhande aasta eest Roomlaste poolt inimeste hukkamiseks kasutati, kuid nüüd on roosidega
kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg. Eriti heaks pean seda, et haridus ja kirjakeel hakkas levima ka lihtrahva hulgas. See andis inimestele suurema võimaluse(kõigile kes tahtsid) õppida ning omandada erinevaid elukutseid. Positiivne oli ka see, et luterlus võidutses, kuigi võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem, aga seda me ei tea. Hea oli ka see, et Eestimaa elanikud said taastuda ja paraneda, kuna kahe sõja vahel, oli üsna pikk periood.
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON (õpik lk. 106-117) Vastused leiate vaadatud video nr. 10 põhjal ja õpikust. Täidetud töölehte ootan tagasi teisipäeva, 1.veebruari jooksul ja seda kas e-kooli kaudu või [email protected] Kui on probleeme-küsimusi , lahkesti ootan. 1. Nimeta kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust (3p.) 2. Riigi rahaline olukord oli kriitiline. 3. Lihtrahvas tundis,et ühiskonnakorraldus on ebaõiglane(valgustusideede levik). 4. Kuninglik perekond oli äärminselt ebapopulaarne. 2. Kes olid Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI ja Marie Antoinette? Milline oli nende saatus?(2p.) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.)
sellest sõnade vahendusel aru anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Paljudele, kes ennast ise targaks pidasid, ei meeldinud, et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas. Seetõttu oli Sokratesel palju vaenlasi. Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale
alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. Kodanikud • Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. • Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli.
· Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792)
relvajõud. Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega
korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realsim oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile?
Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei kantud. Kadus toretsev rõivastusmood, seda asendas rahvusvärvidega rõivastus nii meestel kui ka naistel. Revolutsiooni ajal oli jakobiinidel tähtis kõrge moraal ja patriotism. Nad edendasid
kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Mesopotaamia ja Egiptus olid mõlemad väga arenenud ning tegid seda kiiresti. Mõlemas riigis arenes välja keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnas, väga kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika, astronoomia. Vanimad tsivilisatsioonid arenesid kiiresti ning saavutasid kiiresti kõrge taseme!
Tema jaoks oli eesmärkide püstitamine väga oluline ning veel olulisem neist kinni pidamine, nende saavutamine. Ta kuulutati küll hulluks, aga nii mõnelgi korral jäi mulje, et tema on selles seltskonnas ning ühiskonnas kõige tervema mõistusega. Tema lood tundusid küll ebaloomulikud ja väheusutavad, kuid neid ei saanud kuidagi ka ümber lükata. Minu meelest Timotheus hull olla ei pruukinud. Timo soovis näidata, et aadlikud ja lihtrahvas on võrdsed. Arvatakse, et see tegelane on päriselt ka elanud. Jakob Mättik oli talupoeg, keda koos õega koolitati. Hinges jäi aga ta alati talupojaks, hoolimata sellest, et teda kui aadlikku peaaegu tunnistati. Ta tunneb enda alati kui kõrvaltvaataja ning ei sekku eriti, ta on pigem kinnine tegelaskuju. Eeva oli Jakobi õde. Ka tema nagu juba eemal mainitud saab hariduse ning teda tunnistatakse kui aadlikku, kuigi selleks kulub aega
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna soo üle. III käändkonna ainsuse genitiivi lõpp (tunnus) on -is! * III käändkonna nominatiivi vormil on sageli teistsugune tüvi kui ülejäänud käänetel.
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9. märtsil 1944 märtsipommitamise, mil kirik sai tõsiselt kannatada. Kiire reageerimise tulemusena aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja seisususte esindajaid, kokku oli umbes 48-50 inim- ja surmafiguuri. Praeguseni on säilinud 13 figuuri. Maalil on kujutatud vaheldumisi suursuguseid isikuid ning luukeresid. Tegelikult peaks olema maalil ka lihtrahvas, kuid see osa maalist on hävinenud. Maalil on kasutatud suhteliselt tumedaid ning süngeid toone. Põhilised värvid mida kasutatud on on pruun, roheline, punane ja valge. Figuure on kujutatud pildil liikumas. Maal ise on suhteliselt detailirohke. Taustaks on loodus, mitmed kirikud ja majad. Sellest juba võib ka oletada, et on tegemist religioosse maaliga. Inimesi on kujutatud pidulikes riietes ning luukeredel on ümber valged linad. See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
