küla järgi. Ta elu oli keeruline,täis tülisid ja vangistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias,ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva.] Ta sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi C maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed,ta kujutas piiblilugusid nii ,nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb C piltidel talupoegadega ning võrdväärsetega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. Kuulsaks ei teinud kunstnikku aga mitte niivõrd pühakute maalimine,vaid äärmuslik realism,millega käsitles nii inimesi(vandadust,soonilisi käsi,musi jalgu,katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid.
· Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa. · Rahvakoosolek koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist tulnud seadusi ning hääletada magistaadi ettepanekute pool/vastu. Hääletamine sõjaväeosade kaupa, igaühel üks hääl ning neis kuulus tavaliselt eelis jõukatele. Eelnevast tulenedes oli Rooma riigikord üldiselt aristokraatlik. Reaalselt said riigiametisse kandideerida vaid tuntud, poliitiliste kogemustega ning jõukad inimesed. Kujunes nobeliteet
Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija
selgelt eraldanud paavstlusest, kuid pidas Lutherit endiselt ketseriks, kirikus jätkusid missad ja ladinakeelsed palvused. Seega oli kuninga üleminek katoliiklusest protestantismi tegelikult rohkem vormiline kui tegelik. Ainus, mis reaalselt muutus, oli see, et kaotati kloostrid ning kloostrimaad koos nende suurte varandustega, võttis Henry endale. Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mida lihtrahvas ei mõistnud. 1450. aastatel tõusis vihase ja sõnakuulmatu rahva rahulolematus uuele tasandile. Tervelt kakskümmend aastat olid nad elanud kuninga soovide ja pürgimiste rahuldamise nimel, nad olid kannatanud sõja katsumusi, kui kuningas ajas taga rüütelikke eesmärke, nad olid talunud majanduslikke raskusi, kui kuninga varalaekad tühjenesid, nad olid muutnud oma ususlisi vaateid, et omaks võtta tema pakutud uut usku. Rahvas ei suutnud lihtsalt enam sest nende südamed olid täis
Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele
talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid. Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele 13. Vana-Võrumaa: suitsusaun (UNESCO) Vana-Võromaa (mitte kogu Eesti) suitsusaunakombestik kanti 2014. a. UNSESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole vaid hoone. Sellega on seotud oma kombestik ja traditsioonid. Saunas sünniti ja saun oli ka viimane koht,
kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme 13 seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS ehk lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele
pecus, coris n kari, kariloomad placet (c. dat.) otsustatakse; väidetakse: pedes, ditis m jalakäija; jalaväelane senatu placet senat otsustab; placitum est pior, ius comp. sõnast malus otsustati pell, pepul, pulsum, ere tõukama, (ära) placidus, a, um rahulik; sõbralik, lahke lükkama, lööma pln selgelt; täiesti pende, pepend, , re rippuma, üles plbs, plbis f pleebs, lihtrahvas riputatud olema; viivitama, seisma; plnus, a, um täis, täidetud; täielik, terve kõhklema, kahtlema plrusque, plraque, plrumque, hrl. pl. per praep. c. acc. läbi, üle; mööda, kaudu; plrque, plraeque, plraque suurem osa, jooksul, kestel; abil enamik perd, did, ditum, ere hukutama, hävitama; pls adv. enam, rohkem, suuremal määral rikkuma, laostama; raiskama, kulutama poena, ae f karistus
plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Kuninga kukutamine, Valmy lahing ja vabariigi väljakuulutamine 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste
Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus, julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale. Au tähtsusest monarhiates: Poliitiline tähtsus: tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub seaduste ning käskude täideviimises aadlist; saab neid käskida teha aga vaid seda, mis on kooskõlas nende auga. Majanduslik tähtsus: üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas paigutab au tarbimisse. Anonüümsus võimaldab kõigil väliselt matkida kõrgemasse klassi kuulujaid. 8) 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au on kodanikuau, mis põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9) Romantilise au paradoksid Au saab uue dimensiooni tänu romantismis juurduvale ,,eneseväljenduse" ja ,,enesetruuduse" ideaalile. Romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele,
Samuti kasutati nõiahulluse perioodi ära poliitilistel eesmärkidel. Näiteks süüdistasid Paavst Bonifatiust tema vaenlased postuumselt ususalgamises, mõrvatöös ja sodoomias. Väideti, et ta tegi Kuradiga lepingu, et tõugata ristirahvas hukatusse. See süüdistus sai paavstile saatuslikuks ning ta kõrvaldatigi ametist, tehes selle juhtumi esimeseks omasuguste seas. Suurema osa süüalustest moodustas aga siiski lihtrahvas, eriti üksikud vanemad naised, sest neid oli kerge süüdistada ning kättemaksjatena ei osutanud nad endast erilist suurt ohtu. Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol ajal laste seas kõrge suremus, nõidu aga tunti just kui laste tapjaid ja ohverdajaid. Nii muutusidki ämmaemandad äsja lapse kaotanud emade jaoks ideaalseteks objektideks, kelle peal oma viha välja valada.
Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda,
=Päev hiljem tuli keeld teda üldse matta =Voltaire sõbra käes oli tema süda -See viidi Pariisi =Hiljem toodi põrm ka Pariisi, maeti Pariisi Panthenoni Vaated ja looming =Filosoofilised tööd osalt jumalast =Arutleb maailmakorralduse üle -Kord on kellasüsteem, seega eeldab kellasseppa -"Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. Haritud saaks ilma hakkama, lihtrahvas mitte." =Religioon on loomulik -Põhimõtted on südames -Kirikut ei ole vaja =Eraomand on vajalik -Sellele tugineb majandus Kirjutab ajaloost =Uurimus rahvaste kommetest =Vene ajalugu Peeter I ajal ="Riikide ja rahvaste ajalugu ei määra jumal, vaid mõistuse ja mõistmatuse, hariduse ja harimatuse olemasolu." Näidendid =54 näidendit -1 tragöödia
7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on vale au, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. Au iseloomustab esmajoones siiski aadlit (tähtsaim nõue on julgus). Au poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub aadlist, aga aadel pole au nõuete tõttu valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus võimaldab matkida. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents on egalitaristlik. Kriitika all on aadliau, alternatiivina sellele kerkib meritokraatlik kodaniku-au. Tekivad omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid kodanikke (põllumehi, kirjanikke, ametnikke). Au antakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada
hilja, viimases hädas ja ebasiiralt kompromissivalmidust ilmutas ning ei suutnud ka hiljem oma kivistunud seisuseuhkusest üle olla. Selle tulemusena ei sulanud baltisaksa eliit kokku eesti eliidiga. Teisiti läks näiteks Soomes, kus rootsi ülemkiht omandas soome keele ning mõlemad kultuurid moodustasid põhiolemuselt ühe ja sama kultuuri. Lääne-Euroopas oli ühiskonna eliit tekkinud valdavalt kunagiste suurmaaomanike kihist, mis mitmel maal oli algselt olnud teisekeelne ja meelne kui lihtrahvas. Separatistlike meeleolud tugevdamisele 5 vaatamata jäi suurem osa balti mõisnikest tsaaritruuks, säilitas oma majandusliku võimu (maavaldused) ja allesjäänud poliitilised privileegid. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma arhailisi privileege: Saksa keisririik oli märksa demokraatlikum ja moodsam maa, mille parlamendis oli kaalukas roll sotsiaaldemokraatidel
2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9
2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9
· inimesed käisid ringi ja kartsid, et neid võidakse kohe külmale maale saata. Alati valmis pakitud kohvrid · Tuglased elasid Underi majas, mis nüüd on majamuuseum · Kõikidel tema novellidel sarnased teemad ja ideed, mis tulevad euroopast · analoogilised sõlmsündmused-vastu oma saatusele, tundmatus maailmas lüüasaamine, lõpplahendus katastroofiline · tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad · Looming: Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile öeldi, et Tuglas polnud ka hea kirjanik, vaid kirjutas reeglite pühjal, kunstiline pool puudus 1915 "Felix Ormusson"- räägib noormehe suvistest seiklustest. Tuglast hakati Felixiks pidama. I ja ainukese impressionistliku romaaniga tegemist Eestis. 1937 "Väike Illimar"- minavormis kirjutatud. Räägib vanamehe häälega, vanamehelik väike
Ei kasutata neutraalselt, vaid kus üritatakse väljapoole oma erilist olukorda seletada. Võib pidada kantselei traditsiooniks, poliitilise retoorika tavaks. Eesti päritolu inimesi linnades palju, moodustasid enamuse. Poliitilist tooni andsid saksa kihi esindajad, suurel määral sisse rännanud. Deutsch ja Undeutsch: Sakslased on aadlikud, vaimulikud, suurkaupmehd, paremad käsitöölised - ühiskonna kõrgem kiht. Mittesakslased talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Ehk vähem oskusi nõudev, ka vähem tasustatav. Pigem välised tööd. Tegelikult vahetegemine keerulisem, kui võib esialgu tunduda. Esimesel kohal pole mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Primaarseks on sotsiaalne positsioon. See määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis keeles ta räägib. See ei tulene saksastumisest, vaid ühiskonnas olemas "saksasituatsioonid ja mittesaksasituatsioonid"
14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 1. 12 tahvli seadused - vabariigi ajal 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina. Sisaldab veel arhailist õigust ja Ateena õiguse elemente. Kuna tavaõigust tõlgendasid preestrid tehti otsuseid sageli lihtrahva kahjuks. Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid
D aheldatakse ja saadetakse Siberisse. Esimene pikem peatuskoht on Tobolski vangla. See on üks linn Siberis, kus asus üleviimisvangla. Siit saadeti vangid erinevatesse kohtadesse. Ta kohtus siin dekabristide naistega. D taotleb 1854. aastal loa naasta Vm-le. Tema elukohaks saab Tver. 1859. aastal tuleb ta tagasi Peterburi. 50ndate lõpul avaldab ta kaks teost ,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et inimene on sündides oma loomuselt hea. D teadvuses kujuneb välja ettekujutus eetilisest normist. Eetilise ideaali kandja oli alati lihtrahvas (vn k narod). 1863. külastab D esmakordselt Lääne-Euroopat (Sm, Im, Pr). Ta kirjutas olukirjelduste tsükli ,,Talviseid märkmeid suviseist muljeist". D vastandab Vm Lääne-Euroopale. Külastades Pariisi, Londonit, Sm, D püüab seostada elu Lääne-Euroopas Pr revi tulemustega
karmid nö drakoonilised ja "verega kirjutatud". Kuid hiljemgi kehtis Drakoni seadus tapmiste kohta, millest meieni on ühe hilisema raidkirja vahendusel jõudnud seadus tahtmatust tahpmisest. Selle järgi eristas Drakon tahtlikku ja tahtmatut kuritegu. Tahtmatu tapmise korral lubati süüdlasel turvaliselt pagendusse minna. Sotsiaalseid pingeid Drakoni seadused kindlasti ei lahendanud. Hilisematest allikatest loeme, et kogu maa olnud Ateenas väheste käes, lihtrahvas olnud rikastele võlgu ja pidanud neid orjama. Kes oma kohustusi ei täitnud, seda võis võõrsile orjaks müüa. Kõik see, koos lihtrahva üldise õigusetu seisundiga, tekitanud rahvas vastuseisu ja viinud Ateena kodusõja künnisele. Seetõttu määranud ateenlased lepitajaks ja seadusandjaks toona juba tuntud poeedi Soloni, kes oma kirglikes värssides heitis rikastele ette ülekohut ja kutsus ateenlasi üles ühiselt oma riigi asju korda seadma. Solon valiti 594. a. arhooniks
oli maailmakorda hoida ning seega inimohvreid hankida ja jumalatele ohverdada. Asteekide linnriigid pidasid ka rituaalseid sõdu, mille eesmärgiks oli vange hankida (nn lillesõjad), sõda algas ja lõppes märguande peale. Riigis oli selge hierarhiline ülikkond, kelle ring oli küllaltki lai. Lihtrahvas oli isiklikult vaba kuid maksukohuslased. Nad olid jagatud sugukondlikesse moodustistesse nn calculli. Jäika kontrolli alamrahva üle (erinevalt inkadest) ei teki. Lihtrahvas oli ka sõjaväekohuslik ning neil oli võimalus vapruse läbi kõrgele tõusta. Parimatest sõduritest moodustati eliitüksused (jaaguarisõdalased ja kotkasõdalased). Eraldi koolid olid ülikutele aga ka alamrahvale, kusjuures hariti isegi alamrahva tüdrukuid. Asteekide usk on oma üldloogikalt üsna sarnane maiade usule. Asteekide usk on hübriidusk, milles on vähemalt kaks komponenti: 1) vana Mehhiko usk ja sellest pärinevad jumalused, 2) Huitzilopochtli.
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
kindlaid teateid kirikute ja koguduste olemasolust pole-gi , ei saa eitada uute ideede vaikset sisseimbumist. Ilmselt on ühiskonnas leidunud vägagi erinevaid uskumusi ning see mitmepalgelisuses on märk seismisest uue ajastu künnisel. Rahuliku arengu korral oleks ajaloo kulg möödapääsmatult viinud ristiusu omaksvõtmisele ida- ja läänepoolsetes naabermaades esinenud mudelit järgides: esmalt võtnuks uue usu vastu sotsiaalne eliit, seejärel ka lihtrahvas. Paraku läks teisiti ning 13. sajandi jaoks paratamatu arengu kristliku maailma- ja ühiskonnamudeli suunas lõikasid ära Saksa idaekspansioon ning vallutus. Pärast vallutust Läti Henriku kroonika lõpeb 1227. a kirjeldusega saarlaste ristimisest ning hilisema 13.14. sajandi kohta valitseb kirjalikes allikates pea täielik vaikus. Teame, et juba vallutusperioodil kujunes kirikute võrk, et rahva sekka asusid elama preestrid ning et algsed puukirikud
Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuuril. Suur osa saarest oli vallutatud, tekkis lausa taanlaste omaette riik Danelag. Prantsusmaal rüüstasid nad põhja alasid, kuningas Rollole anti neist osad alad, selle eest võttis ta vastu ristiusu, tekkis Normandia hertsogkond, muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Skandinaavias käis ristiusk käsikäes riikide tekkimisega, valitsejad nägid selles võimu. Pärast riikide teket ja ristiusustamist olid lihtrahvas ja ülikud vähem huvitatud ohtlikest sõjakäikudest võõrsile, samas keelas seda ka ristiusk. Nad austasid paljusid loodusnähtuseid ja objekte, nende arvate oli ka palju müütilisi olendeid, sh valküüre ehk naissõdalasi, kes korjasid sõjas langenuid ja viisid Valhallasse. Maailm oli nende jaoks kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kaheks: Aasideks ja vaanideks, esile tõusid kolm peajumalat,
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
teiste suhtes 7.-6. saj kriis “Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja Solon: “Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.” lihtrahvas. “Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on Soloni reformid Ateenas. “Isonomia”. Ka Spartas ->jagas inimesed klassidesse auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda varanduse järgi. õigustatult.“
see nõrgestas kirikut seespoolt kutsus usklikes esile protesti traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti suur skisma kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst ei õnnestunud lõpuks 15. sajandil lõppes see paavstiks valiti Martinus V tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma Juba 15. sajandil oli selgeid märke kirikuvastastest meeleavaldustest. Lihtrahvas ei olnud rahul vaimulike liiga suure võimuga. 15. saj suutis kirik vastuhakke veel maha suruda, kuid 16. saj vallandub reformatsioon Martin Luther. Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib protestantlik kirik. Keskaja lõpuga väheneb ka kiriku roll ühiskonnelu üle. Ketser teisitimõtleja; inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Nende liikumine tekkis koos ristiusu kiriku tekkega ning neid on läbi aegade jälitatud
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel.Pealinn oli Konstantinoopol, mida hakati Byzantioni järgi kutsuma Bütsantsiks. Valitsemine:Bütsantsi keiser oli pramau võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit vaid pidulikel rongkäikudel, väe eesotsas sõjaretkdele suundumas või seal koju naasmas. Keisri pidi ametise nimetama armee, senat ja rahvas (hipodroomil). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati võimult , kas tapeti või aet ipagendusse
Väga palju igapäeva eluks olulisi asju läks kiriku kätte – ilma kirikliku heakskiiduta ei saanud. Aike von Repkohf – Eestile oluline piirkond, millega oleme seotud on Saksimaa. Aike von Repkohfi kodu asus seal lähedal. Saksiõigus kirjutati üles. Saksi peegel on keskaegse õiguse kogumiku nimetus. Toompeal kehtis Saksi õigus – Saksi peegel. Tallinn on tüüpiline keskaegne linn, kus valitsejad elasid kõrgemal, müüri sees elasid kaupmehed ja lihtrahvas elas müüri taga – eeslinnas. Keskaegsest õigusest aru saamiseks tuleb teada, et: 1)Keskaegse maailmapildi järgi oli vaba mehe surm lahingus normaalne, aga surm voodis ebanormaalne 2)Väärikas surm oli ka mõõgaga. Tükkideks rebimine, raidumine ja ülespoomine oli alandav. Pea maha raidumine oli alternatiiv - et väärikalt surra. 3)Kui mehed kaklesid ja peksid üksteist rusikatega, oli see normaalne, aga kui üks mees lõi
Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. 2. Keskaja Tallinna ehitised. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Nagu kõiki keskaja linnu, ümbritses ka Tallinna linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. Kõige tähtsam ilmalik ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu
lihtrahva uskumusi. Peter Burke (1937) ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas” – esimestest katsetest uurida Bahtini: kes seda rahvakultuuri kannab? ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas”: keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Jean-Claude Schmitt (1946) ☼ “Püha hurdakoer” - 13. sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest ☼ rütmid: elementide korduvus, süda rütmid jne ☼ lihtrahvas kannab kultuuri ka ☼ tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia -
· Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema ja muutuma juba enne revolutsiooni! Tänapäeva tõlgendus I Eliit · Alustajad generaalstaatidel moodustasid uut moodi ühiskonna eliidi, mis ületas vanad seisuslikud piirid · Uus eliit oli haritud, jõukas ja mõjukas · Valgustusfilosoofia mõju · Eesmärgiks ühiskonna moderniseerimine Talurahvas ja proletariaat · Eliidi kõrval aktiviseerus lihtrahvas · Teised eesmärgid kui eliidil · Motivaatoriks tühi kõht ja aineliselt raske elu · Moodsad eesmärgid puuduvad Tänapäeva tõlgendus III · Kuna Huvigruppe oli palju ja eesmärgid olid erinevasd, tulemuseks olid kaootilised sündmused (ühendajaks vaid rahulolematus) · Revolutsiooni oli võimatu juhtida: Pööras ise enda vastu, nt. vabadusest arenes terror , vabariigist arenes keisririik Liberaalne faas (1789 suvi 1792 sept.)
selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas) 3) kolmas seisus- laboratores- ehk lihtrahvas (kõik need, kes pole ei aadlikud ega talupojad; kõik teised ühiskonna liikmed) Ajaloolised isikud Chlodovech I- kuningas, kes pani aluse Merovingide dünastiale (valitses 481-511) ning ta oli esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis Pippin Lühike- pani aluse Karolingide dünastiale ja oli Frangi riigi kuningas. Ta oli Karl Suure isa ja Karl Martelli poeg
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel võla katteks võlausaldajale läks. Nii muutusid vaesemad talupojad sageli maa omanikest maa rentnikeks
Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe. Hammurapi seadused Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramises ,,Silm silma vastu ja hammas hamba vastu". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Raud oli muidu enne juba väikestes kogustes kasutusel. Mitanni riik (15001360 eKr) Indo-aarialased liikusid lõunasse - Indiasse - ning Mesopotaamia aladele u 17. sajand eKr, kus lõid Eufrati keskjooksule esimese riigi: Mitanni. Pole päris selge, kui indo-euroopa riigiga oli tegu. Oma hiilgeajal oli impeerium, kumbagi pealinna leitud pole. Riik loodi "olles teel" Indiasse. Tegemist polnud tüüpilise indo-aarialaste riigiga: lihtrahvas oli hurriidi päritolu, kes indo-aaralased polnud. Ülikkond sulas hiljem hurriitidega kokku. Tõid Mesopotaamiasse sõjavankrid. Järgnevate tõendite tõttu arvatakse, et tegemist oli tõesti indo-eurooplastega: · lepingutes hetiitidega mainitud indo-euroopa jumalaid, · säilinud tekstid hobuste kasvatamisest, 5 · Mitanni kuningate nimed väga sarnased sanskriti nimedele ja terminitele.
siiski suure osa kasse oma maale, et neid sealsete näriliste hävitamiseks rakendada. Esimesed kassid saabusid Euroopasse tõenäoliselt 900 aastat e.m.a. Lõpuks hakkasid egiptlased kasse roomlastele, iirlastele, keltidele ja hiljem ka teistele eurooplastele müüma. Nii hakkas kasside populatsioon levima üle kogu maailma. Hiinasse jõudsid kassid 500 aastat e.m.a. Algul kingiti kasse vaid imperaatoritele. Aja möödudes tohtisid kasse lubada endale ka preestrid ja lõpuks ka lihtrahvas. Mitmed kassid segunesid teiste kohalike metskassidega ja nii kujunesidki välja täiesti uued tõud. Esimesed kirjed kodukasside kohta Briti saartel pärinevad aastast 936, kui Lõuna- ja Kesk-Walesi prints Howell Dla sätestas kasside kaitse seaduse.(Purina 2011) 1.5.Kassid kui halvad olevused Järgnevate aastate jooksul aga kasside õnn pöördus ja neid hakati seostama valede tegude, haiguste ja vägivallaga. Aastal 1484 nõudis paavst Innocent VII kõikide kassiarmastajate kui nõidade
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, ...
10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Cornelius Sullat, kes oli Rooma ülemvalitseja. Sulla saabus Triumfiväravatest sisse ning konsulid andsid signaali etenduse alustamiseks, ja gladiaatorid, arvult sada meest, väljusid kongidest,
Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste [Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.] Meritokraatlik aumõiste tähendas kodaniku-au. See vastandus aadliaule. Omaalgatuslikud seltsid premeerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke ,
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mi...
teisele. Ka seadused pole jumalatest ette kirjutatud, vaid inimliku kokkuleppe tulemus. Iga polis on pädev endale ise sobiva "mõõdu", ehk teisisõnu, sobivad seadused leidma. Enda eesmärki nägi Protagoras poliitilise tarkuse õpetamises, mis aitaks kodanikel sobivat elu- ja riigikorraldust leida. SOKRATES JA TEMA VAHEKORD ATEENA RIIGIGA: Ka Ateena filosoof Sokrates (470 - 399 eKr) suhtles tihedalt sofistidega ja pole suuremat kahtlust, et Ateena lihtrahvas luges teda sofistide hulka. Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid üksnes suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Seetõttu teame tema õpetust üksnes tema õpilaste, eeskätt Platoni ja Xenophoni vahendusel. Mõlemad idealiseerisid oma õpetajat, kujutades teda tolleks ajaks maine kaotanud sofistide otsese vastasena. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda, mis polnud tema meelest hüveline, sest
San Fermini festival toob Pamplonasse igal aastal üle miljoni külastaja. 100 aasta jooksul on selle vaatemängu käigus surma saanud 13 inimest Härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune
kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
