Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin - rakkude või organismide ehitusmaterjal; tselluloosile väga sarnase ehitusega. Lipiidid: Suur grupp suuri molekule väga erinevat funktsioonidega. Ei ole polümeerid. Vees lahustumatud ehk hüdroboobsed. Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvad. fosfolipiidid, steroidid. Jagunevad 3 põhirühma: liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimed õlid, vahad). Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo - ja glükolipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid. Rasvad: Suured molekulid; pole polümeerid, kuna nad pole kokku pandud monomeeridest; Rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne C-H side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed; kokku pandud erinevatest väiksematest molekulidest; glütseroolist
taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad orgaanilised ained (õlid, rasvad, vahad). Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid – neutraalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on nii taimsed (puuviljade vahakiht), kui ka loomsed (mesilaste kärjed) Liitlipiidid ehk fosfolipiidid – rakumembraani koostises, üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid – tsükliliste alkoholoide ja lipiidide estrid, mis ei lahustu vees.
piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon ümberpaiknemine ; inversioon info järjestuse muutus Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus 3. Ülesanne dihübriidse ristamise kohta NR 5 1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad- taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad -loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
vaarikad, tomat, lillkapsas Rasvad Rasvu ei pea kartma. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ning tarbida neid mõõdukalt. Kuigi rasvadest rääkides kasutatakse mõisteid ”rasvad” ja ”lipiidid”, ei ole need tegelikult täpselt üks ja sama asi. Lipiidide alla kuuluvad lihtlipiidid ehk triglütseriidid, liitlipiididid (nt fosfolipiidid) ja kolesteriidid ehk tsüklilised lipiidid. Terminit “rasvad” kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- ning glütseroolijäägist. Igapäevases toidus moodustavad lipiididest rasvad 95–98 %. Seetõttu toiduenergia mõttes kasutataksegi sõna „rasvad”. Rasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped; monoküllastumata rasvhapped;
kasemahl) Süsivesikute lipiidide ja valkude jaotus (biofunktsioonid?) Süsivesikud: 1) Monosahhariidid glükoos, fruktoos 2) Disahhariidi laktoos (piimas ca 5%), sahharoos (suhkruroos 26-28%) 3) Polüsahhariidid tselluloos (rakukestades 20-40%), glükogeen (maksas 3-5%), tärklis (kartulimugulates ca 18%) Lipiidid: 1) lihtlipiidid - õlid (linaõli), rasvad (seapekk), vahad (mesilasvaha) 2) liitlipiidid fosfolipiidid, letsitiin (emulgaator) 3) tsüklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge värvuse) Nukleiinhapped
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
fruktoos (6C) glükogeen kitiin Ülesanded: *energeetiline varustab energiaga (tärklis) *ehituslik rakukesta koostisaine(tselluloos) * kaitse rakukestas, välisskeletis (kitiin) 7 LIPIIDID / lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid õlid vahad gl ei ole! Steroidid kolesterool hormoonid Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Ülesanded: I Õlid, rasvad · Energiaallikaks annavad 2x rohkem energiat kui sahhariidid, kuna neis leidub ohtralt H selle energeetiline väärtus suur. 70kg inimesel 10-12 kg lipiide, mida saab kasutada
kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C –aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
Lipiide iseloomustab nii struktuurne kui funktsionaalne mitmekesisus. Lipiidide isoleerimine ja puhastamine baseeruvad mitmesuguste orgaaniliste solventide kasutamisel. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Liigitus: jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad- Vedelad, tahked rasvad ja vahad Vedelad: õlid, taimedel tavaliselt küllastumata rashvhapped, vedelas olekus, süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed 7 Tahked:loomsed rasvad-küllastatud rasvhapped, süsiniku aatomite vahel üksiksidemed Vahad:Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimel. nende lihtlipiidides on baasalkoholiks pikaahelaga ühealuseline alkohol(loomsetes
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja a-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 3.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
Krebsi tsükli ja hingamisahela koostööna, energia konverteerumine ATP vormi Anabolismi staadiumid: 1. lihtsatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid 2. suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees Lipiidid on baasalkoholi ja rasvhapete estrid. Baasalkoholideks on kas glütserool, sfingosiin või kolesterool. Rasvhapped jagunevad KRH (küllastatud), MKRH (monoküllastamata) ja PKRH (polüküllastamata). Lipiidide klassifikatsioon: · lihtlipiidid neutraalrasvad e triglütseriidid, vahad · liitlipiidid glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid · tsüklilised lipiidid kolesteriidid Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · termoregulatsioon nahaalune rasvkude tagas termoisolatsiooni · mehaaniline kaitse rasvkude siseorganite ümbruses, amortiseeriv kiht · lahusti toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin). Tsüklilised lipiidid (Steroidid) tsükliine alkohol+ rasvhape. Füüsikalis-keemilised omadused. Hüdrofoobsed, veest väiksem eritihedus, hüdrolüüsuvus (tagajärjeks vabad rasvhapped ja alkoholid), hüdrolüüs leiab aset seedimisel ja naha pinnal (naha happeline pH ongi tagatud rasu lipiidide hüdrolüüsiga). Lipiidid rääsuvad (lagunevad osaliselt ja tekivad vabad radikaalid, soodustavad tegurid O2, temp
Lipiidid : Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest. Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused : a) lipiidid on veest kergemad. b) Agregaatolekult võivad lipiidid olla tahked(searasv) või vedelad (rapsiõli). c) lipiidid on hüdrofoobsed. d) lipiidid hüdrolüüsuvad st. osaline lagunemine mille käigus tekivad alkohol ja rasvhapped. e) lipiidid on väikese molekulmassiga ühendid. Lipiidide jaotus : a) lihtlipiidid (rasvad, õlid, vahad) b) liitlipiidid (fosfolipiidid) c) tsüklilised lipiidid (steroidid) Rasvade ja õlide biofunktsioonid : *Rasvad on omased loomadele, õlid taimedele. 1) energeetiline : 1g rasva lagundamisel saame 9kcal energiat. ööpäevasest energiavajadusest peaks see moodustama 25-30%. 1a) erilist energeetilist funktsiooni täidab PRUUN RASVKUDE. Selle ainsaks ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena.
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
on järgmine rühmitamine: ¾ rasvhapped, ¾ rasvad, ¾ glütserofosfolipiidid, ¾ sfingolipiidid, ¾ vahad, ¾ steroidid, ¾ terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: ¾ seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), ¾ mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütse- riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
