annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet rasvades taimsetes rasvades toatemperatuuril tahked toatemperatuuril vedelad
· Varuaine · Ehituslik · Ehituslik · Struktuurne · Transport · Varuaine · Regulatoorne · Retseptor Nt: Monosahhar - · Termoregulatoorne · Kaitse glütseriin, rigoos, · Kaitsefunktsioon · Liikumine glükoos, desoksüriboos, Nt: Lihtlipiidid - rasvad, · Energeetiline fruktoos, galaktoos, õlid, vahad; Liitlipiidid Oligosahhar - laktoos, · Regulatoorne fofolipiid; Tsüklilised sahhraoos, maltoos, · Hemoglobiinid Polüsahhar - tselluloos, lipiidid steroidid,
* tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol.
· Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob (pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. · Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.).
Laboratoorne töö 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Lipiidide reaktsioonid Vladlena Siposa 120659 YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 25. 03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, kuna neil 40 süsiniku aatomit. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline ...
Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad. metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul paarikaupa ekvaatortasandile. Anafaas: kromosoomid Keemilised sidemed: keemiline side on siis kui kaks lõhustamisel, energiavaru-kõige energiarikkaad eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. toiteained. Lihtlipiidid e neutraalrasvad nt seapekk, kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, tekib 2 Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid.
on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1. Rasvapleki proov Teooria Kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile
12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis- taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid, Tsüklilised lipiidid e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes
a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19
Miks tume leib parandab seedimist?4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest.Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees lahustumatud ühendid.Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist. Steroidid SuguhormoonidAdrenaliin D-vitamiin Kolesterool on vajalik loomarakkude membraanide ehituses, annab tugevuse.Liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, mis viib
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn)
- Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel. - Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa. - Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. - Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes. Lipiidid ei lahustu vees. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees lahustumatud ühendid. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, fosfolipiidid on liitlipiidid. 1.Energia varuaine. 2. Tempertauuri hoidmine 3.Siseelundite kaitse. Vahad kaitsevad märgumise eest, mesilased teevad vahast kärjed. Vaha kasutatakse ka küünalde tegemisel. Taime lehtedel olev vaha takistab aurustamist. Steroidid 1. Adrenaliin 2. D-Vitamiin 3. Kolesterool... Valgud ehk Proteiinid ...on BIOPOLÜMEERID, mille monomeerideks on AMINOHAPPED(20). Valke ühendab omavahel peptiidsidemed.
sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Sahariid- e süsivesik, on mono (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos c6h23o6), oligo (sahharoos, maltoos, laktoos) ja polüsahhariidid (polümeerid, tärklis). Sahariidide ülesanded- energeetiline ja ehituslik. Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna
Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline – varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni
Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD · Vedelad rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
· Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2) · Lihtlipiidid e rasvad nt vahad (kaitsevad taime või looma. Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid. · Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada.
Orgaanilised ained: Sahhariidide ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos taim, kitiin 1) Valgud 14% seentel), varuaine 2) Lipiidid 2% 3) Sahhariidid 1 % Lipiidid on molekulaarsed ühendid kehas, mis on vees mittelahustuvad. 4) Nukleiinhapped DNA 0,4% RNA 0,7% 1) Lihtlipiidid e. rasvad on propaantriooli (gültserooli) ja rasvhapete estrid Rasvad on tahked ja loomsed. Sisaldades rohkem 2-sidemeid on rasv vedelam. Vedelad rasvad e. õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete
4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid. Lihtlipiidid: Vahad (pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvahappejäägid) ja neutraalrasvad (glütserool + rasvhappejäägid) Liitlipiidid: fosfolipiidid (glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk) Steroidid - kolesterool, hormoonid Nukleiinhapped - biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust (DNA-desoksüriboos, RNA-riboos), lämmastikalusest
Sahhariidid organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid: Glükoos (gly) C6H12O6, Fruktoos Disahhariidid: Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA
Sahhariidid organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid: Glükoos (gly) C6H12O6, Fruktoos Disahhariidid: Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA
Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini la Kiiremini energiat vabastada. Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena. 12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTA RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHA Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuvi 13. Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides (vt. loetelu slaididelt)?
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19
et saada tahkeid rasvu o tervisele kahjulikud - organismil raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. - suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks o hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks o seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid 3. LIHTLIPIIDID -koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest; on rasvad, õlid ja vahad; energiarikkad - organismis energia - ja varuallikas NEUTRAALRASVAD o tahked loomsed rasvad ja vedelad taimsed õlid o taimsed õlid on varuaineks - taimed hakkavad nende õlide arvelt kevadel uuesti kasvama VAHAD -tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
· Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid · Biosünteesimine- aminohapeta ja valkude loomine Bioloogia Page 6 Lipiidid 21. september 2009. a. 13:49 Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuhu kuuluvad: · Rasvad · Õlid · Vahad · Steroidid · Lihtlipiidid e rasvad Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid · Liitlipiidid Moodustuvad kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste elementidega Fosvolipiidid - katavad rakku · Steroidid Tsüklilised, keeruka koostisega Suguhormoonid Neerupealise hormoon (adrenaliin) Vitamiin D - Luustikuvitamiin Kolestorool Tekitab ateroskleroos (veresoonte lupjumine)
Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid. Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol. 6) Millest koosnevad valgud ja kuidas jaotatakse valgud kuju järgi? Tooge näited. Valgud on polüpeptiidid, koosnevad paljudest aminohappejääkidest. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult aminohappejääkidest
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustu...
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja -
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon metaboolse energia varu *termoregulatoorne funktsioon rasvkude tagab ermoisolatsiooni *mehhaaniline funktsioon rasvkude kaitseb siseorganeid *struktuurne funktsioon osalemine biomembraanides *transpordi funktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport *glükoproteiinide ankurdamine plasmamembraani 23. Lihtlipiidid Need lipiidid (triglütseriidid, vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhapete jääkidest. Triglütseriidid - Nad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvhapped esinevad lipiidides atsüüljääkidena, millele viitab üldnimetuse eesliide triatsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ja rasvad. (Rasv=triglütseriid ehk ,,rasv" hõlmab ainult seda osa lipiididest, mida nim triglütseriidideks (TG). Looduslikud
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja alfa-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. Aktsepteerituim on struktuurne klassifikatsioon, mis jagab kehalipiidid kolme klassi: Lihtlipiidid, liitlipiiidid ja tsüklilised lipiidid. * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: *taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning organismis struktuuride koostisosadena. 2. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist. Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid
nende kontsentratsiooni suurenemine rakumahlas alandab selle külmumistemperatuuri. -) Biosünteetiline funktsioon süsivesikud on ainevahetuse vaheproduktideks. -) Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse. Lipiidid * Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mitte lahustuvad ühendid. * Lipiidid jagunevad: -) Lihtlipiidid ehk rasvad propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid ning rasvad erinevd üksteisesest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest (mida rohkem kaksiksidemeid jääkides, seda vedelam rasv). *) Glütserool hüdrofiilne ehk armastab vett. *) Rasvhappejääk hüdrofoobne ehk kardab vett. -) Liitlipiidid moodustunud lihtlipiidi ühinemisel mõne teise keemilise ühendiga. *) Steroidid vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes (nt.
on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist(loomad). Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on
mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist(loomad). Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmi...
Taimedel tärklis, loomsel glükogeen. Need ained on organismides varuenergia allikateks. Tselluloos-omane taimedele ja taime rakukesta ehituses. Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad. Ülesanneteks on: varuenergiaallikaks, sest nende molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Steroidid - madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Nad on sageli bioaktiivsed ained. Bioaktiivsed hormoonid- suguhormoonid, mida toodetakse neerupealsetes
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). Inimese jaoks eksisteerivad ka nn. asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. • Triglütseriidid (= neutraalrasvad = rasvad) TG – glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. • Organismis on triglütseriidid: tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; varu- ehk depoorasvana – reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll)
soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. - Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile. Sahhariidide ülesanne: 1. Ehituslik 2. Energeetiline Lipiidid Grupp suuri molekule, milledel on erinevad ülesanded. Orgaanilised ühendid kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt. vees mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad erinevates lahustites. Koosnevad vähemalt kahest komponendist alkohol ja rasvhape. Jagunevad 3 klassi: 1. Lihtlipiidid neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid, vahad). 2. Liitlipiidid fosfo- ja glükolipiidid (letsitiin), biomembraanide koostelipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid (klosteriidid). 6 Lipiidide ülesanne: 1. Energiavaru kõige energiarikkamad toitained. 2. Kaitse lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
