Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik, selle ajal läbib aju mitu staadiumit. Une funktsiooniks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre ning unepuudus võib põhjustada tõsiseid psüühikahäireid. Unega kaasnevad muutused organismis Magades inimese lihased lõtvuvad. Istudes uinuv inimene ei suuda enam oma pead üleval hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le.
Toote kasutatavus Kasutatavus on defineeritud kindla eesmärgi korral kui toote kasutatavus saavutamaks tõhususe ning toimivuse ning rahuolu selle kasutamisel EN ISO 9241-11 Ergonomic requirements for office work with VDTs. Part 11: guidance on usability Ergonoomia Selleks, et saavutada tööülesande täitmisel kõige tõhusamat koostööd toote ja tema kasutajate vahel (Pheasat, 1996) Kasutajasõbraliku mudeli arendamine on: Füüsilise ülekoormuse vähendamine Luu- ja lihaskonna ning kardiovaskulaarsete sümptomite vältimine Teha töötamine lihtsamaks ja kiiremaks Parandada kvaliteeti Kõigi ergonoomiliste printsiipide kasutamist Ülesande täitmiseks kasutatav ergonoomia ergonoomilisi printsiipe arvestades projekteerimise täiustamine EN 614 – 2 Projekteeritud masina ja seadme eesmärgipärase kasutamise vahelist seost Jälgib masina ohutut kasutamist ja kohustusi tootjale (manufacturer) kui info ei ole arusaadav Projekteerimine arvestab
nahk. [4] Seljauimed puutuvad peaaegu kokku, täiskasvanud isastel on seljal hari ja emaste kõhul anaaluim. Oliivpruunil kehal tumedad laigud, altpoolt valkjast kollakaspruunini, sigimisajal heledam. Noored merisutid on tumesinised või tinakarva, altpoolt valged. Pikkus keskmiselt täiskasvanud isendil on 1,2 m ja mass 2,5 kg ning eluiga 11 a. Kromosoomide arv 2n = 168. Sarvhammaste arv suuava ümbritseval imilehtril veidi üle 110-ne. Müomeere 86-91 (Müomeer- kere lihaskonna lõik). Marjaterade arv võib ulatuda kuni 300 000-ni. [4, 5] Üldiselt on merisutt haruldane siirdekala. Esineda võib teda Atlandi põhjapoolkera rannikul jõesuudmete piirkondades. Läänemeres eksikülalisena kuni Soome lahe idaosani; Botnia lahest polevat leitud. Põhjalähedane, viibib enamasti ranna lähedal ja estuaarides (ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud). Pärast 1-2 aastat meres
koolitatud isik. 9. Tervisekontroll Tervisekontroll Töötajate tervisekontroll Töötajad/Kontor Arvuti töötamisega III Kontrollida süstemaatiliselt töötajate on planeeritud oktoobri- Teenindussaal võimalikud erinevad tervist (eriti seoses nägemise ja luu- novembri kuus 2009 aastal. tervisehäired: silmade ja lihaskonna vaevustega), mitte Ankeetide tulemusena väsimine, punetus. harvem kui üks kord kolme aasta selgus, et töötajatel Sundasend võib esile jooksul. Tervisekontrolli esinevad valud kaela-õla kutsuda kaela-õla perioodilisel teostamisel võtta
Muutuv töömaailm seab kulutuste kärpimise ja väljasttellimise, ülesannete ja oskuste suurema paindlikkuse vajaduse, ajutiste lepingute kasutamise leviku, töö ebakindluse ja intensiivsuse suurenemise (suurem töökoormus ja pinge) ning töö- ja eraelu tasakaalutusega järjest suuremaid nõudeid töötajatele. Stress põhjustab inimestele haigusi ja kannatusi, nii tööl kui ka kodus. See võib halvendada ka tööohutust ning süvendada muid tööga seotud terviseprobleeme, nt luu- ja lihaskonna vaevusi. Samuti mõjutab stress märkimisväärselt organisatsiooni äritulemit. Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes moraalne, vaid ka õiguslik kohustus. See on ka äriliselt väga kasulik. 2002. aastal põhjustas tööstress EL-15s majanduslikku kahju hinnanguliselt 20 miljardi euro ulatuses. Hea uudis on see, et tööstressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi
Kui viimane osutub tõeks, kas siis oleks võimalik magades ka uusi asju juurde õppida ehk teisisõnu uneaega otstarbekamalt kasutada? Uni on psühhofüüsiline nähtus, mille korral on nii inimese kehaprotsessid kui ka hingeelu hoopis teistsuguses seisundis kui ärkveloleku ajal: hingamine ja pulss aeglustuvad umbes neljandiku ja kehatemperatuur langeb 1-2 kraadi võrra1. Une põhiülesandeks on kesknärvisüsteemi, meeleelundite ja lihaskonna taastamine ning kasvuhormooni tootmine 2. Seepärast tunnemegi ennast hommikuti värske ja väljapuhanuna. Kuid mida saab öelda aju töötamise kohta kas magamise ajal puhkab ja taastub ka aju? Jah, nii see on ning just sel põhjusel vajame õppimiseks magamist. Informatsiooni meeldejätmiseks toodetakse hippocamuse nime kandvas ajupiirkonnas uusi rakke, mille elushoidmiseks ja taastamiseks on tarvis und3. Samas ei tähenda aju puhkamine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesa...
avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine.
natukene rohkem. Kuid kui nädalavahetusel 12 tundi järjest magada on ka see kahjulik. Usun, et kõik, kes seda loevad, leiavad endale siit kasulikke nippe ja hakkavad und rohkem väärtustama. Uni Ennem kui asume unenägude juurde. Uurime kõigepealt, mis asi on "uni" ? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav
ning soodustab ainevahetust. Kasutatakse lihaspingete, unehäirete puhul ja samuti stressi maandamiseks. Oskuslikult tehtud massaaz annab lõõgastumise ja heaolutunde. Massaazi ei tohi teha, kui vererõhk on kõrgenenud üle normväärtuste, esinevad veenilaiendid, ägedad nahahaigused või palavik. 2. Spordimassaaz - spordimassaaz on klassikalisest massaazist tugevam ja mõeldud eelkõige sporti harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. 3. Lümfimassaaz- Lümfimassaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast. Lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede
* Sisaldab palju erinevaid teadmisi * Võimaldab teha tulevikuplaane ja neid ellu viia * Allub suures osas tahtele * Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid: meditatsioon lõdvestusseisund, mille saab ise esile kutsuda; hüpnoos tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele * Uimastitest tingitud seisundid (joobeseisund): KNS'i, seega ka teadvust mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
– vajalik töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine koormus liiga suur – füüsiline ülekoormus on ilmne >50 4 – töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine on hädavajalik – töö lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni 1 – Üldjuhul suureneb koos riskihindega ka luu- ja lihaskonna ülekoormuse oht. Samal ajal puudub selge piir riskitasemete vahel, kuna see sõltub individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest ja töötaja füüsilistest võimetest. 2 – Töötajad, kes on vanemad kui 40 aastat või nooremad kui 21 aastat, terviserikkega töötajad ning nn «uued» töötajad Lisa 4. Kasutatud seadusandlikud aktid 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158) 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui nrvissteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud htaegu nii nrvi- kui ka endokriinssteemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Inimorganismis on kigil tasanditel rakust organssteemini vrdlemisi hlpsasti mrgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Niteks inimese liikumisvime phineb lihasssteemi talitlusel. Kogu lihasssteemi lesehitus, alates raku organellidest ja lpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struktuuriga selle funktsiooni titmiseks. Kuigi ka sda on lihaseline elund, on tema funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev sda on eelkige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel
Euroopa Liit toetab liikmesriike konkreetselt laste immuniseerimist vaktsineerimisega välditavate haiguste puhul (näiteks leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, lastehalvatus, B-tüüpi haemophilus influenza, B-hepatiit) ja immuniseerimist inimese papilloomviiruse ning hooajalise gripi vastu. Terviseprobleemid: Euroopas on tänapäeval valdavalt palju mittenakkavaid haigusi, näiteks vähktõbi, diabeet, südame-veresoonkonna haigused, rasvumisest tingitud probleemid ning luu- ja lihaskonna vaevused, mille põhjuseks võib olla mitmete geneetiliste ja keskkonnategurite ning eluviisi iseloomustavate tegurite (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja füüsiline tegevusetus) koostoime. Terviseprogrammi (20082013) raames soovitab Euroopa Liit rakendada ennetusstrateegiaid ja -mehhanisme ärahoitavate ning mittenakkavate haiguste (k.a soolised terviseohud ja haruldased haigused) ennetamiseks ja nendega seotud teabe levitamiseks. Kuna enamikku
sünnikaal. Psühholoogid peavad selle perioodi lõpuks aega, kui laps reageerib naeratusega inimnäole. Lapse kasvutempo on kõige suurem esimese kuue elukuu vältel. Laps on sünnist peale sotsiaalne olend ja tema emotsionaalsed ning sotsiaalsed suhted mõjutavad kõiki arengu aspekte. Eakohase kõne arengu puhul hakkab laps 2.-4. elukuul koogama ja aastasena kasutab laps 3-4 ja mõistab ca 10-20 sõna. Aeg, millal laps hakkab istuma, seisma, kõndima, sõltub nii närvisüsteemi ja lihaskonna arengust, kui ka sellest, kui palju tal on võimalusi omandada vastavaid liigutusvilumusi. Üheks laste arengu mõõtmise meetodiks on Nancy Bayley test, mis võimaldab mõõta 1- 42 kuu vanuse lapse vaimset ja motoorset arnegut ja käitumise eripära. Lapse arengut mõjutab ka tema sugu. Poiste ja tüdrukute erinevused on nii bioloogilised kui ka psüühilised. Poiste areng on tihti problemaatilisem kui tüdrukutel ning tavaliselt õpivad nad hiljem rääkima.
Uurida tuleb kliendi soove ja hinnata tema kaebusi. Tähelepanu pöörata südamehaigustele, tugiliikumisaparaadi haigustele (ka traumad!). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka, hinnata valu ja puutetundlikkust. Spordimassaaz Spordimassaaz on klassikalisest massaazist tugevam ja mõeldud eelkõige aktiivselt sporti 3 harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste
loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks. 3.1.1. Sundasend Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast. Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused. Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel. · Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskuste ebaõige teisaldamine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinn...
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis va...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
•Strontsiumranelaat •Kaltsitoniin •Hormoonasendusravi (HAR) Alendroonhappe: •Igapäevane kasutamine •Vertebraal fraktuuride vähenemine 48% võrra, puusaluu murdude vähenemine 56% võrra. Ibandroonhappe –Kasutamine: 1 kord kuus Kõrvaltoimed: -Seedetraktiülaosaerosioonid, haavandtõveägenemine, gastriidi ägenemine * ravim võtta tühja kõhuga, tabletti mitte närida, neelata alla rohke veega ja peale manustamist olla vähemalt 30 minutit püstises asendis -Luu –ja lihaskonna valu -Lihaskrambid -Peavalu Paratüreoidhormoon Teriparatiid Peptiidi lõik (rekombinantne PTHga) Manustatakse s.c. Toimed: –Toimib osteoblastidele ja stimuleerib luu moodustumist –Suurendab kaltsiumi imendumist toidust –ei oma teisi PTH toimeid –Takistab suure kaltsiumi koguse kaotust uriiniga. •Kõrvaltoimeted: pearinglus, segasus ja valu luudes Kaltsitoniin •Kilpnäärmehormoon –pärsib osteoklastide vahendatud resorptsiooni –Manustatakse ninaspreina
Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Uimastid kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist. Uni, unenäod, unehäired Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu. Une olulisemateks funktsioonideks on : · Aidata taastada kesknärvisüsteemi, säilitada lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. · Püsimälu kinnistamine. Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas. Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt. Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal. Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega. Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused.
- ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja
Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. Klassikaline kulturism
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
Aeroobne võime näitab organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimise hulk on suurim hapniku hulk, mida suudab organism jooksmistegevuse ajal kasutada. Seega aeroobne töövõime on seotud suuresti vastupidavusega [1]. Motoorne võimekus seisneb peaasjalikult tasakaalu, liigutuste koordinatsioonis ja liigutuste kiiruses. Võimlemisharjutused on jooksjale kõige tõhusamad lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamiseks. Jõu- ja võimlemisharjutused on jooksmise juures väga kasulikud, sest need hoiavad ära ka lihasnõrkused [7]. 6 Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus seisneb lihaste jõus ja vastupidavuses ning painduvuses. Luustik, kõõlused, liigesed, sidemed ja kõhred tugevnevad aja jooksul ning püsivad tervemana kui aktiivselt tegeleda jooksmisega. Jooksmisel on ka negatiivseid mõjusid. Kui joosta üle oma võimete piiride, toitumist
Nimeta spordialasid, kus peamine treeningu vorm on jõutreening? Rammumehed- hüpertroofia ja lihasfunktsionaalsus, max.jõud, jõuvastupidavus, kiirusjõud. Kulturistid- isomeetriline kontraktsioon poseerimise ajal Tõstmine- sarnane rammumeestega, veidi spetiifilisem Rebimine- sama nagu tõstmine Fitness- sama mis kulturistidel Kettaheide Kuulitõuge Odavise- vaja max.jõudu Vasaraheide Jõuvõimete liigid Üldine jõud- kogu organismi lihaskonna jõud Spetsiifiline jõud- spordialaspetsiifiliste lihaste jõud Maksimaalne jõud- suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda max lihaskontraktsiooni jooksul Jõuvastupidavus- jõud, mida lihased suudavad pikemat aega Võimsus- lihasjõu ja kiiruse tulemus, välise vastupanu ületamine max jõuga Absoluutne jõud- võime sooritada max lihaskontraktsiooni Suhteline jõud- absoluutse jõu ja keha massi suhe
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Stressist -50–60% kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. (Luu- ja lihaskonna haiguste järel on see esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas.) - 28% Euroopa töötajatest kokkupuutest psühhosotsiaalsete ohuteguritega. - Igal aastal lähevad vaimse tervise häired (nii tööst tingitud kui ka tööga mitteseotud) Euroopas maksma hinnanguliselt 240 miljardit eurot. Stressist Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid,
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Internetisõltlastel mitte ainult ei ole häiritud nende emotsionaalne tasand vaid ka füüsiline tasapind. Pidev istumine ühes ja samas asendis pärsib inimese normaalset arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60
see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub:
Glütseriinsus ja puuviljasus johtuvad kliimast ja veini aastakäigust. Soojas kliimas tekib veini rohkem puuviljasust. Veini küpsedes puuviljasus areneb. Noores veinis avalduvad värsked puuviljad, veini arenedes puuviljad veinis küpsevad, kuni kuivanud puuviljasuseni. 4. Alkohol Tekib fermentatsiooni tagajärjel suhkrust ja pärmist. Alkoholi sisaldus sõltub viinamarja suhkrusisaldusest. Alkohol annab veinile jõulisuse, muudab veini raskemaks ja täidlasemaks. On teine veini lihaskonna moodustaja. Alkohol lisab veinile ümarust, magusust, järelmaitse vürtsikust ja pikkust. Veini võlu, ilu ja kütkestavuse põhimääraja. 5. Vein ja toit · Aperitiivid ja digestiivid · Toidukord algab aperitiiviga ja lõpeb digestiiviga. Hea aperitiiv, mis aitab söögiisu tõsta, on mõrkja ja happelise alatooniga jook. Hea digestiiv on täidlane, alkohoolne ja sageli magus jook, mis alandab söögiisu ja aitab toitu seedida.
Eeltoodu selgitab, miks on halb magada, kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud, nagu sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19) Uni on vajalik: · Neuronite taastumiseks. · Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga. · Keharakkude taastumine, reservide loomine aktiivseks tegevuseks. · Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine. Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus
pensionäridel võrreldes noorematega ei täheldata. Mõned kaebused isegi kohanevad. Kurdetakse peamiselt nende haiguste sümptoome mida enamus vanureid teab end põdevat. Subjektiivsete kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on tavalisemad kardiovaskulaarsete haiguste avaldumisnähud ning psühhosomaatilised häired. Eriti naistel on tavalised ka liiges ja lihaskonna vaevused. 75 a. hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Valu on paljudele igapäevane mure. Hirm, et inimene enam iseseisvalt toime ei tule tekitab masenduse. Eakamatel inimestel süvenevad mäluhäired. Peapööritus ja ebakindlus tekitavad kukkumishirmu. Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
Võrdlemine teistega; tegevuste kaudu; Eetilised dilemmad. Bioloogilised ja Objektide füsioloogilised muutused; klassifitseerimine; Skeleti luustumine; Järeldamine; Lihaskonna areng; Mõistete kasutamine. Hingamis- ja veresoonkonnaareng; Hammaste areng; Aju füüsiline areng; Võrdlemine teistega; Sõltuvus elustiilist suureneb. Bheiroristlik õpikäsitlus- õppimine toimub reaktsioonina välismaailma stiimulile. Õppimise teooriad: Biheiviorism- Watson Sotsiaalne õppimine- Bandura
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
ei eraldu seda mõõdetaval tasemel. Vastavalt melatoniini eraldamisele tekib ka tsirkadiaanne tsükkel. · Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest "ära lõigatud". Une tähtsaimad funktsioonid on 1) aidata taastada kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist, 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse.
südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine Üldiselt eristatakse järgmisi jõuvõimete liike: • Üldine jõud: kogu organismi lihaskonna jõud. • Erikehaline jõud: spordialaspetsiifiliste lihaste jõud. • Maksimaalne jõud: suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda maksimaalse lihaskontraktsiooni jooksul. • Jõuvastupidavus: jõud, mida lihased suudavad hoida pikemat aega. • Võimsus: jõu ja kiiruse tulemus, välise vastupanu ületamine maksimaalse kiirusega. (Jürimäe, Mäestu 2011)
1) enne registreeritava surveseadme kasutusele võtmist, kui seda pole kasutatud eelnenud aasta jooksul; 2) pärast surveseadmega toimunud avariid ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumit; 3) ettenähtud juhtudel pärast surveseadmetööde tegemist. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED Nõuded kehtivad raskete, massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt. Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Tööandja kohustused Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et
osade struktuuri ja Inimorganismis on kõigil tasanditel rakust organsüsteemini võrdlemisi hõlpsasti nende funktsiooni märgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Näiteks inimese liikumisvõime vastavus on inime- põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev süda on eelkõige lakkamatult on printsiip, et toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just südamele iseloomuliku talit- struktuurid, mis lusega sobiv on ka südame ehitus nii tervikliku elundi kui ka südamelihase raku aktiivselt talitlevad,
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
8. RAUGAIGA üle 75- süveneb taandareng, easpetsiifilised hagused, tihti invaliidsus. Vajalik hooldamine, ei mäleta, tunne ära. Aga ka vastupidised variandid olemas. Lähima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. UNI- psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Ei teadvusta ümbritsevaid ärritajaid, ei ole keskkonnast teadlik. Funktsioonid: * taastada KS, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet * soodustada püsimälu jälgede kinnistumist * osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt kasutatud. Unenäod aitavad leevendada sisepingeid ja konflikte. Kustutatakse valed ja mittevajalikud jäljed. Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse närvirakkude energiaresursse. Unevajadus väheneb vanuse kasvades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
