Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele.
Trihhinelloos Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks. Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased. Nakatumine toimub keeritsussi vastseid sisaldava toore või väheküpsetatud sealiha söömisel
ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan- televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseproblee me kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaegus e mõjul tekivad taandarendusli kud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseproblee mid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: ülekaalulisus südamehaigused kõrge vererõhk valud liigestes stress depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaigu ste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomid ega alaselja
Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini
plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament
Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket
vahendamisel Salmennoloos Toiduga, munad, kanaliha Puukborellioos Puukidega Kopsupõletik Piisknakkus kopsupiirkond Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri, põhjustab lämbumist Millises koes on mitokondreid rohkem, kas epiteel-või lihaskoes? Miks? Lihaskoes, sest seal on kokkutõmbefunktsioon, mis tahab liikumise ja mitokonder varustab energiaga ja lihaskude töötab rohkem ja epiteelkude on passiivne ja seega vajab lihaskude rohkem energiat. ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid
kestvust ja alles seejärel intensiivsust Esimesed edusammud peaksid olema märgatavad juba kuu-pooleteise möödumisel Kuidas alustada jooksutrenni? Jooksutreeninguid alustades on kõige tähtsam valida õige tempo ja hoida stabiilset pulsisagedust. Tempo on õigesti valitud, kui suudate joostes partneriga juttu ajada Korraga võiks joosta 30–45 minutit ja mõõdukas tempos. Jooksu intensiivsus võiks olla mitte üle 135 löögi minutis. Et lihaskoes on ainevahetus kiirem kui rasvkoes, siis peaksid jooksmisele lisaks ka jõusaalis treenima. Kui jaksad nädalas joosta 3-4 korda, soovitatavalt ülepäeviti, 45 minutit korraga ja mõõdukas tempos, võid järgneva nelja nädala jooksul hakata tasapisi harjutuskorra kestust suurendama, igal nädalal 10 protsendi võrra, või lisada ühe treeningu endale sobival päeval. Äärmiselt oluline on 10–15 minutit enne jooksuringile minekut teha
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Aine- ja energiavahetus Iga organism sünteesib talle omased orgaanilised ained (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse...
asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan- televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: 1. ülekaalulisus 2. südamehaigused 3. kõrge vererõhk 4. valud liigestes 5. stress 6. depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub
puusaluud,) Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi. Peale selle annavad lihased kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja aitavad säilitada kehatemperatuuri. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
ehk sensillid. 12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht)
b. Kiirelt, sest siis takistatakse ensüümide aktiveerumist c. Ei ole vahet, kas kiirelt või aeglaselt, kui sulatamine toimub vees 10.Jääglasuuri kasutamise puuduseks on a. Tehnoloogilised kulutused on liiga suured b. Glasuuri kaitsvad ja katvad omadused on lihtsalt halvad c. Glasuur võib kergesti puruneda 11.Marineeritud kala on valminud a. Äädikhappe-soola lahuses b. Soola lahuses c. Vürtside ja vee segus 12.Valkude metabolismi protsesse lihaskoes juhivad a. Katepsiinid b. Kaseiinid c. Kaleiinid 13.Defekti heeringa kaljanus kutsub esile a. Kalade näljaseisund b. Toitumine vetikatest c. Toitumine vähilaadsetest organismidest 14.„Punetus“ on a. Mikrobioloogiline riknemine b. Kalade nakkushaigus c. Reaktsioon karotinoidi sisaldavale toidule 15.Konservikarbi sisu võib värvuda hallikaks ja omandada metalse maitse, sest a. Karbi pinnad on vähese korrosioonikaitsega b
Defitsiidi korral toimub kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus jm. Keskmiselt vajab keha päevas 20-35 mg naatriumi keha kilogrammi kohta. Kloor Asub põhiliselt rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja seedenõredes. Peamiselt saame keedusoolast. Puuduse tunnusteks on nõrgenenud lihasekokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste välja langemine jm. Fosfor Talletub luukoes vees mittelahustuvate sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor
rasvhapete/ naha/juuste/küün naha amino- e ja naha norm hapniku eretrotsüütid aminohapete te normaalne talitlus nukeiinhapete süsivesikut areng, Met tarbimist e areng, katabolism, areng, tema roll , lipiidide e taastamine, lihaskoes, soolhappe närviimpulssi realiseerub läbi metabolism, metabolism müeliini soodustab teke maos, de ülekanne koensüümivormi atsetüülimine , valkude süntees, südamelihase koensüüm de ainevahetu tööd ja glükoosi
Ja hüpertooniasoodumusega inimestel peetub organismis nii naatrium kui vesi. Üledoseerirmine:Põhjustab näo ja jalgade turset. Vee peetus organismis. Kaaliumi eritamine suureneb. Kõrgevererõhk. Natrium häirib ioon tasakaalu rakus rakku jääb rohkem kaltsiumi (veresoonteseintes). KAALUIM RDA kogus mg -10a 600-1500mg, 11-24a 1400-4500mg. Organismis on kaalium rakkudes. Rakuväline kaalium viiakse rakku Na-pumba abil. Ta osaleb glükoosi metabolismis. Kui K on puudu tekib lihaskoes energia puudus-tagajärjeks happeliste ühendite kuhjumine. Kaaluimi allikad: rosinatest, petersellist, koorega keedetud kartulist, teraviljast, banaanist, päevalilleseemnetest, pähklitest, kalast ja piimatoodetest. Kaaliumi imendumist soodustab vitamiin B 6 ja magneesium. Kaaliumi imendumist pärsib alkohol (lisaks pärsib alkohol ka magneesiumi). Kaaliumi väljutumist suurendavad üleliigne naatrium, kohvi, suhkur, alkohol ja suhkru-haigus.
asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: * ülekaalulisus * südamehaigused * kõrge vererõhk * valud liigestes * stress * depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja
kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene
Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit . Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19- 30 g magneesiumit . Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit . Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit , seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes 9. Kirjandusallikad http://www.miksike
Onkogenees Põhjus viga geeni ekspressiooni kontrollmehhanismides * kasvajad * loote väärarengud Kasvaja üldnimetus tuumor Kasvajavorme sadu: * erinevad paiknemise kohad * erinev edasikandumise ulatus * erinevad tekkemehhanismid Healoomuline kasvaja rakud ei levi ümbritsevatesse kudedesse * polüüp epiteelkoes * adenoom näärmekoes * müoom emaka lihaskoes Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead
nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed
veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud
5) valgusünteesi -insuliin pärsib: 1) lipolüüsi maksas ja rasvkoes 2) (kaudselt) söögiisu -glükagoon Glükagooni toime on kõige tugevam maksas, rasv- ja lihaskoes aga väheoluline -glükagoon stimuleerib glükogenolüüsi -glükoosi väljumist maksast verre -glükoneogeneesi, eriti aminohapetest lähtuvalt
9. Abatükk: hernesupp, hakkliha, sült 10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA Lambaliha - talleliha Talleliha- alla 1 aasta vanused loomad, piimatalled Lambaliha- mida vanem on loom,seda vintskem, rasvasem ja tugevama maitsega liha Lambarasv- tahke rasv Toiteväärtus- Valgud, rasvad(?), B grupi vitamiinid Raud, kaalium, fosfor LAMBALIHA LINNULIHA Ei laagerdata Salmonella risk kuidas vältida? Rasv ladestud lihaskoes ühtlaselt mahlane Täisväärtuslikke valke palju Omastub paremini kui loomade liha Rasvasisaldus liigiti erinev Rikneb kiiresti!! KANA JA BROILER Broiler- eriviisil nuumatud noorlind Toiduvalmistamiseks parim 1,1-1,8 kg PART Parim toiduvalmistamiseks 1,8 -3 kg Metspardi liha tumedam ja 30% vähem rasva KALKUN 40% linnust on söödav Toiduvalmistamiseks parim kaal 3-8 kg HANI Toiduvalmistamiseks parim - 2,5-5 kg Suuremad 10-12 kg- kasvatatakse maksa pärast VUTT
· vähendab ärevust ja depressiooni, · vähendab ohtu haigestuda jämesoolevähki ja kõrgvererõhutõvesse - haigustesse, mis oluliselt lühendavad eluiga. · Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete 2 ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket
Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape.
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
vaimse arengu häired; • ületalitlus ehk üleproduktsioon (hüpertüreoos) põhjustab põhiainevahetuse tõusu, toitainete sünteesi ja lammutamise intensiivistumise. 6. Millised on kõrvalkilpnäärme parathormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest→suureneb kaltsiumi sisaldus veres ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga; • alatalitlusel või puudusel tekib hüpokaltseemia→kutsub esile krambid lihaskoes ja erutuse tõusu närvikoes; • ületalitlusel tekib luude hõrenemine ja murdumine (osteoporoos). 7. Millised on harknäärme hormoonide ülesanded inimese organismis? • stimuleerivad lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist: • lapseeas oluline mõju organismi kasvule ja arengule; • oluline teiste hormoonide mõju realiseerimiseks inimese organismis; • hävitavad inimese organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud
trapets, ristkülikimpulss). Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja
· Kasutatakse vale tehnikat · Keskendumisraskused · Harjutusi tehakse valede lihastega Toitumine ja vedelik ei ole küll otseselt jõusaalitreeningutega seotud, kuid regulaarse jõusaalitreeningu korral ja oma tervise hoidmise nimel on kasulik jälgida neid kahte elementi. Toitumine Õigel toitumisel on väga suur tähtsus. Harjutuste toimel tekib suurem vajadus toitainete eriti süsivesikute ja valkude järele. Jõuharjutused ,, lammutavad ,, lihaskoes nii suurel hulgal valke, et nende pidev asendamine on lihaste võimekuse taastamise ainus võimalus. Kui kulutatakse rohkem energiat kui varem, vajab keha kvaliteetsemaid toitaineid. Mida ebakvaliteetsem toit, seda aeglasem on organismi taastumine treeningutest, seda rohkem ohustab ületreenitus, seda kiiremini tekivad vigastused ning seda kiiremini saabub tagasilöök eesmärgi saavutamisel. Vedelik Keskmise intensiivusega treeningul kaotab organism tunnis 500-1500 ml vedelikku,
sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas, maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006) Mingil ajahetkel on ühes koes ülekaalus valgusüntees, teises koes valkude lammutamine - see on loomulik. Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006) Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav
asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · stress · depressioon ja ärevus Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja
näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma keemiliselt struktuurilt väga lähedased kõhunäärme hormoonile insuliinile. Seega: kasvuhormoon ise otseselt luu- ja lihaskoe kasvuprotsesse ei stimuleeri, küll aga soodustab ta niisuguste ühendite sünteesi maksas, mis seda teevad.
Massaaz Kõik teraapiaviisid, mis vähendavad lihastoonust nii kerge lihasvenituse kui täieliku rebendi järgselt on heaks ravimeetodiks. Olgu selleks siis kerge pehmete kudede massaaz või triggerpunktiteraapia Lihasjõu taastamine Koheselt kui lihaskontrakstioon ja venitamine muutuvad valuvabaks, tuleks alustada hamstringlihaste osalise koormamisega, kuna see on oluline paraneva lihaskudede seisukohalt, suurendades väsimustolerantsi värskes armkoes ja hamstringide lihaskoes. Alustada tuleks valuvabas liikuvusulatuses ja jõus. Näiteks kui põlve fleksioon täielikust ekstensioonasendist on valus aga alates 90`st fleksioonist mitte, siis harjutama hakatakse 90´ fleksioonist kuni maksimaalse fleksioonini, jättes sirge põlvega painutuse programmist välja. Harjutuse teostamise sagedus, korduste arv ja valik tuleks teha samuti valuvaba piirangute järgi lihase kontraksioonil ja venitamisel. Harjutused 1
rasvhapete ja kolesterooli ainevahetuses osalevates ensüümides I 20 – 50 mg, sellest 70 – 80% türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik kilpnäärmes, ülejäänu peamiselt materjal; nende hormoonide kaudu mitme- lihaskoes, nahas, luudes palgeline mõju kogu organismi talitlusele Mn Kuni 20 mg, peamiselt maksas, toimimine rea ensüümide kofaktorina, mis luudes, pankreases, raku tasandil mõjutavad valkude, süsivesikute ja lipiidide suuresti kontsentreeritud mito- ainevahetust kondritesse Cr Ilmselt alla 6 mg, väga raske insuliini toime võimendamine hormooni
ATP. Fosfaadi eemaldamise tulemusel PEP kossseisust moodustub esmalt ebastabiilne enoolvorm, mis tautomeriseerub spontaanselt stabiilsemaks püruvaadi ketovormiks. Selle reaktsiooni arvele langeb oluline osa PEP hüdrolüüsi vabaenergiast. Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid Aeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat enamikes rakkudes edasi TCA tsükli vahendusel. Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse püruvaat erütrotsüütides ja lihaskoes püruvaat laktaadiks. Reaktsiooni katalüüsib laktaadi dehüdrogenaas (LDH), tekkiv laktaat transporditakse rakust välja. Anaeroobsetes tingimustes võimaldab püruvaadi konverteerimine laktaadiks samaaegselt tagasi oksüdeerida G3PH reaktsioonis tekkiva NADH. See reaktsioon on vajalik, sest NAD+ on glükolüüsi rajas G3PDH reaktsiooni üheks substraadiks, ning ilma selleta glükolüüs seiskub. Aeroobsetes tingimustes kulgeva glükolüüsi korral
müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess.
Naaskelsabad Ehk linaluu ussid? On väikesed valged, 0-5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad lastel kui ka täiskasvanutel. Munevad päevas umbes 12 tuhat muna. Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetel. Kui hügeeninõudeid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid ehk trihhiinid. On kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel. Kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini vahelihast ja roiete vahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Pikkus võib olla kuni 10 meetrit. Vaheperemeheks on kas veis või lammas, kelle seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihasesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on kuni hernetera suurused,vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitte küllaldaselt
TEQ/g). Euroopa Liit on kehtestanud dioksiinide maksimaalseks lubatavaks sisalduseks kalas 4 pg TEQ kala märgkaalugrammi kohta. Eestis määrati esmakordselt dioksiinide sisaldust kalades 2002. aastal. Kogutud räimeproovid Eesti rannikumere erinevatest piirkondadest saadeti dioksiinide sisalduse määramiseks Saksamaa vastavasse laborisse. Analüüsitulemuste alusel analüüsiti dioksiinide sisaldust erineva vanusega (mõõdu, kaaluga) räimede lihaskoes ja hinnati võimalikke muutusi Eesti rannikumere erinevates piirkondades [1]. DIOKSIINIDE SISALDUS RÄIMES Kontsentratsioonid erinevatelt Läänemere aladelt kogutud räimede lihastes oluliselt ei erine. Kuni nelja aastaste räimede lihastes on dioksiinide sisaldus alla 1 pgTEQ/g märgkaalu kohta, kuni seitsme aastastes kalades aga reeglina 1 2 pgTEQ/g märgkaalu kohta. Ainult avamerest püütud kõige vanemates, seitsme-kaheksa aasta
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
kehavedelikes, osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes. Kõige rohkem leidub veise organismis mineraalelementidest kaltsiumi. Ta reguleerib närvisüsteemi erutusprotsesse, on vajalik südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel
Vajadus- 1400-5100 mg Allikad- keedusool, kloriidid Defitsiit- nõrgenenud lihaskontraktsioon, seedehäired, nõrkus iiveldus Liig- +10 g nõrkus ja segadus Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 3 ära) o Raud- kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes o Zn- haavade kiireparanemine o I- kilnäärmehormoonide süntees Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) o Al, Ag, Ba, Be,Bi,Br,Cd,Li,Pb,Rb,Sr Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). o Tüstoplasma põhiaine, termoregulaator, transportija, kaitsefunktsioon (pisarad)
lõikamiseks. Pika hammatuse teraga nuga. 8 P Patee pasteedi ja pikkpoisi vahepealne roog, küpsetatakse ahjus Paeluss (kalas) parasiit, kes võib kalatoidus levida inimesele. veevannis. Võib olla määritab või viiludena serveeritav. Paeluss ja tema munad võivad olla kala lihaskoes ja kalamarjas, hävitavalt mõjub kala sügavkülmas hoidmine. Parfee sügavkülmutatud magustoit vahukoorest ja munakollastest, millele võib lisada maitse ja värvi andmiseks marju. Pesto Itaaliast, Genovast, pärit kaste, mille koostisesse kuuluvad: purustatud küüslauk, basiilik, seeder-või
levinud enzootiatena kogu maalimas väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis Nakkuse looduslikud reservuaarid: Kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid · Viirus levib süljega · NB! Viirus ei levi nakatunud looma uriini, rooja ja vere kaudu · Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi · Raabieseviirus on neurotroopne · Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad · Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust · Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21--80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest
Need protsessid kindlustavad mõningate aminorühmade ja valkude sünteesi. Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides
optimaalne hulk 0,01 mg. Täiskasvanu päevane tarvidus on veel täpsemalt kindlaks tegemata, kuid see pole arvatavasti eelpoolmainitust palju suurem. E vitamiin, antisteriilsuse ehk sigimatusevastane vitamiin. E-vitamiini alla kuulub rida sarnase keemilise koostisega aineid, mida nimetatakse tokoferoolideks. Juba 1923. a. leiti, et rottidel ilmnevad vitamiin E puudumisel toidus haiguslikud muutused suguorganeis, lihaskoes, erkkonnas (halvatused) ja mujal. Isaste loomade sugunäärmed väärastuvad, lõpptagajärjeks on sigimatus. Emaste tiinus ei arene normaalselt, kuna ilmuvad nurisünnitused ehk abordid.Vitamiin E on vajalikuks osutunud peale rottide ka paljudele teistele loomadele (näit.: hiired, kanad). Inimese puhul on täheldatud, et vitamiin E mõjub tervendavalt mitmesugustele suguorganite haigustele, mis polegi tingitud vitamiin E alatoitlusest.Viimasel ajal toonitatakse E-vitamiini puhul ka tema
Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem). Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist Ekstratsellulaarne 20% kehamassist - Ekstratsellulaarne vedelik moodustab 20% kehamassist; siia kuuluvad ka veri ja lümf; vere koostisest (elektrolüütide sisaldus) saab määrata vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete olemasolu; veri moodustab 5% kehamassist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
