tootmises. 20. saj. algul sai valdavaks rehepeksumasinate kasutamine, millega pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Laudadest ja lõhandikest katuste kõrvale ilmusid nüüd ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Puitkatus on kerge ja vastupidav. Selle keskmine eluiga on ca 40-60 aastat, kuid on teada ka ligi saja aastaseid katuseid. Katuse kestvust mõjutavad nii puidu kvaliteet, paigaldamine, kalle, õhusaaste, päike (intensiivne päikesekiirgus hävitab ligniini ning muudab puidu rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus
elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi rekombinatsioon edukate paarumiste kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka sellele materjali kuhjumine. ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, Tselluloositööstuses eraldub ligniin, mis on kotteosed). Erandina esined Kottseene keskkonda saastav. Laguained ligniini põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis vabanemisel on toksilised. Mädaniku moodustuvad viljakehad. Viljakeha tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab seened, mis kõrvaldavad puidust e seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. mädandavad ligniini
Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatöstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. 3.9 Bakterid Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga
või lühikeste harjadega tavaliselt pehmed, harva ka kõvad. Viljakeha värvus on väga mitmekesine- valge, hallikas või kollane, mõnikord ka helepunane, roheline või sinine; eosed on tavaliselt värvusetud ja siledad. Laialt levinud looduses, nt puuokstel ja puutüvedel. Suurem osa liike kasvab suve algusest hilissügiseni kõduneval puidul. Enamik koorikulisi lagundavad puitu, hankides endale sealt energiat ja toitu. Kasutavad toiduks nii tselluloosi kui ligniini. Tekitavad valgemädanikku. Hoonetesse satuvad metsast puitmaterjaliga. Hoonetes kahjustavad aknaraame, välislaudu ja katusekonstruktsiooni detaile. (Kalamees, 2000) Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele? Erinevalt hallitusseentest on majaseente mõju inimesele oluliselt väiksem. Enamus majaseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid.
Metalli kruntvärvid võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid. Ligniin on puidu aromaatne, hüdrolüüsumatu osa, ebakorrapäraste hargnenud ja ruumiliste polümeeride segu, monomeeride põhistruktuuriks fenüülpropaan. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Arvatakse, et ligniin tekkis siis, kui esimesed taimed levisid merest maismaale. Tselluloosi- ja paberitööstus põhineb suuresti ligniini struktuuri lõhkumisel, sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Pilet 7. Abrasiivmaterjale on vaja, et töödelda kõvu materjale(klaas, kivimid), kus siis abrasiiv koosneb peeneteralisest, kristalsest kõvast ainest, mille tervate servadega teraksesed kraabivad töödeldava materjali pinnalt ühe uusi osakesi lahti. Tundtumad rakendused on käiade ja luiskude kasutamine terariistade teritamiseks. Tähtsaim omadus on kõvadus, mida määratakse
seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents
Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama kaitsevahendeid tagahoovi projektides. Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud vähem toksilistest ainetest. 4 2. Puidumädanik. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundamises. Seened, tungides puitu, eraldavad fermente, mis muudavad tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini aineteks, mis lahustuvad vees ja on omastavad seente poolt. Mädanik esialgselt enam-vähem säilitab terve kahjustamata puidu kuju, kuid tema mass ja tihedus vähenevad, muutuvad puidu mehaanilised, füüsikalised ja keemilised omadused olenevalt protsessi intensiivsusest ja kestusest. Protsess on iseloomustatav mädanemisstaadiumi ja tüübiga, samuti asendiga tüves. Seente tegevuse toimel tekkinud muudatused puidus võib jagada järgmistesse mädanemis- staadiumidesse: I
• Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök)
Varise lagunemine sõltub varise kvaliteedist, sellest sõltub, kas lagunemine on kiirem või aeglasem. Kõrgem lämmastiku kontsentratsioon aitab rohkem C metsades hoiustada. Seda läbi kahe protsessi biomassi kasv ja seeläbi varise hulga suurenemine ja potentsiaalselt suurema orgaanilise aine akumulatsioon mulda. Nimelt lämmastiku lisamisel madala kvaliteediga, kõrge ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13
mis puidu põlemisel, kuna aga protsess aeglane, siis ei ole märgatav Hoonetes ja ehitistes on puidu peamiseks lagundajaks seened. Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: - kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised
Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi
osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatöstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. Bakterid Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. See koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE
53...54% ja lehtpuud 43...45%). See on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka tüve eri kõrgustel ning puu eri osades. Tselluloosi sisaldus suurim tüve keskosas ja eriti märgatav vahe on tüve ning okste puidul (okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. Hemitselluloos Hemitselluloosil polümerisatsiooni (liitumise) aste on ainult 150...200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 30...35%. Hemitselluloos on keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritades saadakse piiritus, ning
Erinevused:Paljunevad eoste abil. Puuduvad taimedele omased plastiidid ning vakuoolid. Rakukest on taimeraku omast õh Ja koosneb peamisekt kitiinist. 32. Milline on seente roll looduses? Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi Mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Kasutavad orgaanilise aine allikana tselluloosi ning ligniini. 33. Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust) Bakterirakk on prokarüootne ehk eeltuumne rakk, mis paljuneb pooldumise teel. Nad on hästi väiksed, neil puudub tuum, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, saavad vahetada ehk nö üle kanda geneeti Val olevatele bakteritele. 34. Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused? · Piisknakkus (tuberkuloos) · Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) · Siirutajad (puukborrelioos)
6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil. Sünteetilised looduslikud aroomiühendid 1) Vanilliin Saadakse peamiselt ligniini leeliselisel hüdrolüüsil 2) Tsitraal Saadakse sidrunheina veeaurudestillatsioonil Koosneb kahest isomeerist: geraniaal (I) ja neraal (II) 3) Mentool Sünteesitakse peamiselt m-kresoolist Sünteetilistele aroomiainetele kehtestatud puhtusenõuded on väga kõrged. Sünteetilised aroomiained · Etüülvanilliin magus nagu vanilje (2-4 korda tugevam kui vanilliin) · Etüülmaltool karamelli-sarnane · Musk-ambrett muskuseline
Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees.
müüdavad kogused. Ent kuna valmissegude sisaldus sõltub konkreetse kliendi soovist, siis neid arvutusi siin täpsemalt välja toodud pole. Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad, jälgimine ja dokumenteerimine. Algmaterjalideks kasutame haljastusjäätmeid, mis sisaldavad puulehti, saepuru, taimede varsi ja oksi, puidutükke ning puukoort. Nende puhul tuleb arvestada suure süsiniku sisaldusega ning kohati ka kõrge ligniini sisaldusega, mis teeb nendest aeglaselt lagunevad materjalid. Ligniini lagundajateks on kiirikseened, kes vajavad elutegevuseks veidi madalamaid temperatuure ning nõrgalt happelist keskkonda. Seega on oluline tagada mõningane järelvalmimise faas komposteerimise käigus. Lisaks segame kompost-segusse aiaprahti, mis sisaldab ka muruniidet, ja sellist tooarinet võib lugeda kõrge lämmastikusisaldusega tooraineks. Et kahest erinevast algmaterjalist sobiva
Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Plasmamembraanis paiknevates terminaalsetes ensüümkompleksites, mis katteseemnetaimedes moodustavad rosette. Substraadiks on UDPGlc. Rosett koosneb 6st subühikust, iga subühik omakorda tselluloosi süntaasist. Tselluloosi asetuse rakuseinas määrab rakumembraani alll asetsevate kortikaalsete mikrotorukeste asetus. 20. Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis 21. Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises. Kus toimub monomeeride polümeriseerumine Ligniin on taimede sekundaarkestadesse ladestuv polümeerne aine. Hakkab ladestuma, kui rakkude venituskasv on lõppenud. Peamised monomeerid on p-kumarüülalkohol, koniferüülalkohol ja sinapüülalkohol. Kõigi koostises on benseeni tuum. Polümeriseerumine (ligniini moodustamine) toimub apoplastis. 22. Milline on pektiinainete koostis
rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes 53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine.
õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu % 0,2…0,4%. Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus. Vihikus Eesti muldade valdkonnad 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Mikroorganismid, bakterid,seened, kiirikseened- lagundavad tselluloosi ja ligniini, vetikad- rikastavad mulda 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Välised tunnused- Tüsedus- kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimini Horisontide ülemineku iseloom- aeglane, järk Horisontide värvus- arvestada niiskust, mida niiskem, seda tumedam Mulla tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes Mulla struktuursus- pahkjas,tömpjas 21
Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7. On koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tagavad aineringe 8. Kasutavad toiduks tselluloosi ja ligniini, kahjustavad nii ka elusaid taimi 9. Sümbioidid aitavad teisi organisme (paljas- ja katteseemnetaimi) 10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest Penitsilliini valmistatakse rohehallikutest 6 Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuur. Toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle 1
kõik selle ise ära. Suhkrut kasutavad bakterid - kasutavad monosahhariide ja disahhariide Hapet kasutavad - kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Ainuraksed hoiavad bakterite arvukust kontrolli all > aeglustavad tärklise ja valgu lagundamist (talletavad oma organismis). Ainuraksed ei ole vatsa normaalseks talitluseks hädavajalikud. Seened lagundavad aeroobses keskkonnas ligniini. Kinnituvad ligniini külge ning lagundavad tselluloosi kiude. 26. Süsivesikute lõhustumine vatsas ja tekkivad produktid Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini (tärklis seedub aeglasemalt). Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (nt hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2
Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. 2) Laastu valmistamine liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine: sulfittselluloosi tehnoloogia tänapäeval vähe kasutatav sulfaattselluloosi tehnoloogia - töötab ligniini lagunemisel aktiivleelise toimel. Aineid keedetakse ning eralduvad gaasid. Tselluloos pestakse ning leelist ja muid aineid üritatakse välja pressida, filtreerida. Toimub sorteerimine, sõelamine (suuruse järgi eraldamine) ja keerissorteerimine (massi järgi eraldamine). Tselluloosi pleegitamine (2 põhimõtet: eemaldada ligniin ja kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata), tselluloosi kuivatamine. Pilet 10 Värvide liigid ja omaduste võrdlus.
töötlustemperatuur (kromofoorsete gruppide sisaldust mõjutavad reaktsioonid) kooresisaldus (laastust saadud puitmass) kemikaalid võivad põhjustada kerget pleegitusefekti (NaHSO3) või tumenemist (NaOH) valgushajumisteguri mõju (CMP omab väikest valgushajumistegurit) Pleegituse põhimõtted Pleegitusel on lisaks valgesuse tõstmisele ka kõrvalmõjud: ekstraktiivainete vähenemine tugevuse kasv Puitmassi pleegitamine põhineb ligniini kromofoorsete gruppide lõhkumisel. Täielikult aga ei ole võimalik neid eemaldada. Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama kõrget valgesust kui tselluloosi pleegitamisel. Pleegitus põhineb oksüdatsiooni- või taandamisreaktsioonidel. Efektiivsemalt toimivad oksüdatsioonireaktsioonid Pleegitustehnoloogia Pleegitus toimub tavaliselt pleegitustornis. Enne pleegitamist mass tihendatakse, massi hulka lisatakse kelaati, kuumutatakse ja segatakse pleegituslahusega
eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26). 1.2. Puit Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.1. Eelised ja puudused Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes
mille tasakaalustamiseks moodustatakse kinnituskohal spetsiaalse struktuuriga rakke. Okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning sellist puitu nimetatakse ränipuiduks. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit. Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha välispoolsesse osasse ja seda nimetatakse tõmbepuiduks (joonis 21). Sellise puidu kiud on pikemad, sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalse puidu kiud ning on seepärast heledama värvusega. Seega on räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Räni-ja tõmbepuit on oma ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutamiskõlbmatud puittoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks. Tänu paksemale rakuseinale on materjali kujumuutused s.o kahanemine ja paisumine võrreldes normaalse puiduga tunduvalt suuremad. Lisaks on puit pingestatud mis pärast materjali lahtisaagimist
mullas: 1. Mikroorganismid a) Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Boimass 300...3000 kg/ha. b) Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud
Taimerakkude peam. iseärasus on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Lisaks arenevad taimerakkude tsütoplastas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbrits. tiheda rakukestaga. MISSUGUNE ON RAKUKESTA EHITUS? Taime rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini jne) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore timeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suht. õhuke ja elastne ning seda läbivad arvukad poorid. MIS TÄHTSUS ON RAKUKESTAL? Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjust. raku sisemise hävimise. (Need piiravad) Rakukesta peam. ülesanne on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel.
Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t. lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V
või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Tunduvalt väiksem osa saprofüüte toitub loomse päritoluga jäätmetest. Parasiidid ammutavad toitaineid elusorganimsi rakkudest. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki. Paljud seened veedavad ühe osa oma elust parasiidina, teise osa saprofüüdina. Sageli astuvad seened sümbioosi vetikate või isegi kõrgemate taimedega. Sümbioosi tulemusena võivad tekkida uued moodustised, näit. samblikud või mükoriisa. Tähtsus
muldade lupjamisel seotakse huumushapped) 18. Eesti muldade huumuse sisaldus Keskmiselt 2,1 – 3,5% 19. Mulla elustiku tähsus, üldine jaotus 1) Mikroorganismid: • Bakterid – lagundajad, osadel võime siduda molekulaarset õhulämmastikku • Seened – osalevad mineralisatsiooni protsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad peamiselt happelises keskkonnas. • Kiirikseened – lagundavad ligniini ja tselluloosi • Vetikad – rikastavad mullavett hapnikuga • samblikud 2) algloomad – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 3) selgrootud – vihmaussid, ümarussid, hooghännalised, lestad. Lagundavad, peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad 5) Selgroogsed 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused • Tüsedus – kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimi ülemise piirini
ATPd sünteesida. Päikesepatarei! Muu kujuga baktereid Ruudukujulised bakterid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi).
Okaspuudel koosneb puit peamiselt pikliku kujuga rakkudest – trahheiididest (kuni 90%). Need on piklikud, radiaalsuunas ühtlaste ridadena paiknevad puitunud seintega rakud, ristlõikes tavaliselt nelja- kuni kuuekandilised, keskmise pikkusega 3-5 mm, ületades rakkude laiust kuni 100 korda. Rakud on omavahel ühenduses ainete liikumisetagamiseks kas liht- või koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Sool kantakse kas teljele kuhjatud valli peale või juba laiali laotatud materjali peale! Kulumiskiht segatakse koos soolaga sahaga ja viimistletakse höövliga. Hööveldada selliselt, et oleks tagatud soolase vee äravool. Kindlasti rullida ja niiskes olekus. Tiheda liiklusega teedeltehkse soolamist igal suvel ja üldiselt pinna soolamisega (soovitatavalt peale vihma). Koos hööveldamisega on kohe mõtekas soolata ka. Lisaks soolale kasutatakse ka kipsi, sulfiidileelisi, ligniini ja ka magneesiumkloriidi. Samuti Durasoli, mis on akallim kuid pikaealisem. Aukude lappimine Üksikud augud ja auguread on mõtekas lappida. Lappimiseks kasutatav materjal on sobiva sõelküvera ja soola sisaldava materjaliga. Tasandushööveldamine Lõigatakse aukude sügavuseni, et vältida kiirelt uute tekkimist. Kasutatakse stopperiga tappterasid. Korduma kippuvad augud on põhjustatud kulumiskihi halvast kvaliteedist, oskamatust tööst, väikesest
A - keerdumine; B - Kõmmeldumine; C - Serva pikkikaardumine; D - Pikkikaardumine 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet. Pahk, kõverus, ovaalsus, kurmulisus. 29. Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad? Tooge näiteid. Puituvärvivad seened rikuvad puidu pinda aga ei hävita, puidu pind omandab sinaka tooni; Puitu lagundavad seen lagundab ligniini, tselluloosi. Puidu mehaanilised omadused kahjustuvad. 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteediklassi määrab põhiliselt okslikkus, nende suur, arv ja kvaliteet. Tähtsaks osutub ka lõhede, vaigupesade, mädaniku ja kujudefektide esinemine. Sorteerimisel ei lähtuta tema tugevusest. Mida
jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja toimub puhtamates tingimustes. Lõplik eraldamine toimub mehaaniliselt ja seda nimetatakse lina ropsimiseks. Nii linakiud kui puuvill koosnevad peamiselt tselluloosist . Lina toorkius on tselluloosi kuni 74%, puuvillas 94 96%. Ligniini on linakius umbes 5%. (Aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer). Looduslikus tselluloosis on polümeeris 1400 12000 glükoosi jääki omavahel seotud. (1- 4 glükosiidsete sidemetega). Linas leidub ka valke ja vahataolisi aineid ning värvaineid (pruunid ja hallid toonid).Tselluloos on vees lahustumatu, ei lahustu ka enamikus tuntud lahustites (mõned komplekssoolade lahused on erandid). Näeb välja nagu puhas vatt, tihedus on ligikaudu 1,5 Mg/m3.
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Teema 5 11. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Kuidas neid määratakse? Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. Ühikuks on kg/m 3 või g/cm3. Puidu tihedus sõltub olulisel määral puidu niiskusest. Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15. Puitaine – rakuseina materjal ilma tühemiketa. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe, siis puitaine tihedus loetakse samaks kõikidele liikidele. Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 12. Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel? Makrotihedus on puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitust
Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne orgaaniline aine ei UVK(värvid). Korrosioonid jagunevad: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata reageerima. 2)gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest polümeeri tunginud ainete ja UVK toimel. Puidu korrosiooni seaduspärasused: korrosiooni mõjutavad niiskus, soojus. Korrosioon seisneb ligniini välja lahustumisel. Ligniin on looduslik polümeer (sisaldab Ca-30%). Korrosiooni esimeseks astmeks on, et rakud eralduvad üksteisest. Teisel astmel ligniin lahustub raku seinast ja järele jääb tselluloos. Puitu hävitavad ka seened 1)mis söövad ligniini, 2)hävitavad tselluloosi; aga on ka seeni 3)mis söövad ligniini ja hävitavad tselluloosi.
tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni Puidu korrosioon seisneb ligniini väljalahustumises. Ligniin on looduslik polümeer, sisaldus on umbes 30%. Polümeeride korrosioon 1. vedelikud tungivad polümeeri sisse, see paisub ning seejärel võivad hakata reageerima 2. gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3. pingekorrosioon Ükski polümeerne orgaaniline aine ei pea vastu UV kiirgusele. Metalli pinna puhastamine Soolade eraldamine, õlide ja rasvade eraldmine, rooste eraldamine, pinna ettevalmistamine värvimiseks (kasutatakse fosfaatimist ja kromaatimist)
tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni Puidu korrosioon seisneb ligniini väljalahustumises. Ligniin on looduslik polümeer, sisaldus on umbes 30%. Polümeeride korrosioon 1. vedelikud tungivad polümeeri sisse, see paisub ning seejärel võivad hakata reageerima 2. gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3. pingekorrosioon Ükski polümeerne orgaaniline aine ei pea vastu UV kiirgusele. Metalli pinna puhastamine Soolade eraldamine, õlide ja rasvade eraldmine, rooste eraldamine, pinna ettevalmistamine värvimiseks (kasutatakse fosfaatimist ja kromaatimist)
immobilisatsioon ja hiljem mineralisatsioon. C:N suhe ei kajasta kahjuks süsiniku ja lämmastiku omastatavust mikroorganismidele. Seetõttu ei saa ainult selle näitaja põhjal otsustada mulla N mineralisatsiooni ja immobilisatsiooni vahekorra üle. Arvestada tuleb, et orgaanilise lagunemine sõltub lisaks välisteguritele (temperatuur, niiskus, pH jne) ka algse materjali koostisest. Eelkõige sellest, milliste ühendite koostisse C kuulub. Näiteks orgaanilise aine, mis sisaldab palju ligniini, mineralisatsioon on palju väiksem. Sellest tulenevalt kasutatakse vahest orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks ligniini lämmastiku suhet. 50. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. 5 tonni põhku tagastab ca 1 tonn huumust. Põhumajandus – nii kündi kui ka mullaharimise minimeerimist kasutades tuleb korda seada põhumajandus. Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel
tulemusena eraldub süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk sama, mis puidu põlemisel, kuna aga protsess aeglane, siis ei ole märgatav Hoonetes ja ehitistes on puidu peamiseks lagundajaks seened. Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis
taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest, algelisemal pektiinainetest. Plektenhüümist (hüüfidest põimik) moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Plastiidid puuduvad, varuaineteks glükogeen ja rasvad. Tärklist ei teki kunagi. Vee juhtimiseks kohastumused puuduvad, elavad ainult niiskes kliimas. Seente toitumine: Heterotroofid, enamus saprofüüdid (toituvad surnud taimedest). Saprofüütsed moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi, loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki. Paljud seened on pool elu parasiidid, teise osa saprofüüdid. Seened on tihti sümbioosis vetikate ja taimedega (tekivad uued moodustised, samblikud, mükoriisa). Seente tähtsus: Aineringlus, mineraliseerivad orgaanilisi aineid, huumus. Kasutatakse kääritatud jookide, toitude, sööda ja ravimina. Ei seedu hästi. Tähtsad antibiootikumide tootmisel.
võivad soodsates tingimustes siduda 100...200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha. · Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350..
* õhustatusest e aeratsioonist aeroobne lagunemine(kõdunemine)-lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on roheliste taimedele toiduks. Kiire lagunemine. anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. *orgaanilise aine koostisest- kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud(suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Ligniini peamiseks lagundajaks on aeroo9bsetes tingimustes kiirikseened. Rasvad lagunevad bakterite ja seent mõjul. Vaigud, vahad ja parkained lagunevad seente mõjul suhtelisetl kergesti. *niiskusest lagusemiskeskkonnas- niiskus suureneb taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs *temperatuurist- temp tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi *Mulla reaktsioonist-
Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO 3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees). Taimerakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
