rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon:
Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine seisneb ebasobivate ühendite, peamiselt ligniini, lahustamises ja väljapressimises. Ligniini eemaldamisel kaotab puit tugevuse ning üksikuid kiude on üksteisest lihtne eraldada. Tselluloosi tootmine toimub järgmiselt: 1. Kõigepealt keedetakse algmaterjal kas aluselises ( leeliselises ) või happelises keeduvedelikus. 2. Pärast keetmist tselluloos pestakse, pesemisel eemaldatakse lahustunud lisandid. 3. Seejärel sorteeritakse välja oksatükid ja muud võõrosakesed. 4
ligikaudu 0,1…0,7 % metüülpiiritust (CH3OH), 0,7 % puskariõlisid ja väikestes kogustes teisi ühendeid. 10 liitri etüülpiirituse saamiseks kulub 55…65 kg kuiva puitu, 4,5 kg väävelhapet, 4,3 kg kustutamata lupja (CaO – 85 %), 0,17…0,26 miljonit kalorit tehnoloogilist auru, 3,6 m 3 külma vett ja 4,18 kWh elektrienergiat. Ühe tonni absoluutselt kuiva puidu komplekssel ümbertöötamisel on võimalik saada 150…180 l etüülpiiritust, 30…40 kg söödapärmi, 300 kg tehnilist ligniini, 25…30 kg vedelat süsihappegaasi, 4…7 kg furfurooli, 5…8 kg muid keemilisi aineid. Kui kogu hüdrolüüsil saadud suhkur töödelda söödapärmiks, võib 1 tonnist kuivast puidust saada 200….235 kg söödapärmi. 1 tonni absoluutselt kuiva söödapärmi tootmiseks kulub keskmiselt 5 tonni absoluutselt kuiva puitu, 456 kg väävelhappe ammooniumi (NH4)2SO4, 266 kg superfosfaati [Ca(H2PO4)2·2CaSO4] ja 51 kg kaaliumkloriidi KCl.
- Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, millega nad põhjustavad mitmesuguseid seenhaigusi nii taimedele kui ka loomadele. - Seened suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, nt kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad
Sel meetodil keedetakse puidulaastusid NaOH ja Na 2S paksendatakse, saades nn mehaanilise pulbi. · täiteainete lisamine lahuses (nn "white liquor"). Lahuse koostis: 94 g/l NaOH, Termomehaanilist pulpi toodetakse kõrgemal 40 g/l Na 2S. Sulfiidi ülesanne on stabiliseerida teatud temperatuuril, et kiirendada ligniini eraldumist. Puitu · liimainete lisamine määral tselluloosi, et vähendada kiudude kahjustust ja aurutatakse kõigepealt rõhul 975 kPa ning seejärel · värvainete lisamine saada hiljem tugevat paberit. Meetodi suur eelis on, et töödeldakse ülekuumendatud veega (170°C).
4. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Need esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisosi tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest boipolümeeridest. Kui seened lagundavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjustavad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjustavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale. Ka puudel kasvavad torikulised toituvad taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad
Puidu all mõeldakse üldiselt puude ja põõsaste tüve ja ka okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekude. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu
Seda kääritatades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25-30% ja lehtpuud 20-25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Orgaanilised ühendid puidus. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid. Kasvavas puus vedel, hiljem tardub. Enim kasutatakse looduslikku vaiku. Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder,
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev
.............................................................................. 16 2 Sissejuhatus. Kuna puitu saadakse puudest, siis oma töö esimeses peatükis käsitlen puittaimede talitust. Kirjeldan puude fotosünteesi, transpiratisooni, lämmastiku aineringet ning hingamist. Teises osas vaatlen puidu keemilist koostist: tselluloosi, ligniini, puidu põlemist, niiskust, tuhka jm. Kolmandas peatükis lähtusin erialasest huvist: millist puitu tuppa tahta? 3 1. Puittaimede talitlus. 1.1 Fotosüntees Pea kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on sidunud rohelised taimed. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist.
Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%. Hemitselluloos sarnaneb tselluloosiga, kuid hemitselluloosi molekulid ei moodusta kiudusid. Hemitselluloos toimib rakuseintes ligniini ja tselluloosi ühendava ainena, muutes noori rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning
) Taimeraku erinevus loomarakust Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35.) Milliseid pigmente sisaldavad plastiidid? Rohelisi kloroplaste, kollased või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 36.) Kloroplasti ehitus ja ülesanne Kloroplast on mõnevõrra sarnane mitkokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paikenvad
seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma-kasvatuses, keskkonnakaitses jne. Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub
TEST TÖÖSTUSKAUBAÕPETUSES Anu Salujärv MK2 1. Paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab , mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. 2. Puhastusvahendid pH tasemega 8-9 on: - neutraalsed - nõrgalt leeliselised 3. Kemikaalide puhul iseloomustatakse riskilausega nende ohtlikkust. On märgitud kemikaali märgistusel. 4. Keemiakauba ohumärgis T tähendab. - mürgine - söövitav - tuleohtlik 5. Kõige ohtlikumad elektriseadmed tähistatakse numbriga 0-klass. 6. Kodumasinate enegiasäästlikkust tähistatakse tähtedega (tähendused) A- säästab kõige rohkem energiat; B; C; D; E; F; G- tarvitavad väga palju energiat, pole mõtet osta selliseid. B...
puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik, lagundab hemitselluloosija ligniinijärgi jääb valge, kiuline puidumass - biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja
oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides
Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMTEGEVUSES Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit. Väliskujult on nad niitjad, mõned ka kruvikujulised. Baketrid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke v erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad aga ikkagi üherakulised organismid.
ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Nad töötavad seni kuni jätkub reageerivaid aineid. Üks tüüpilisemaid kuivelemente: oletame, et negatiivseks elektroodiks (=anood) on tsink- silinder, positiivseks (=katoodiks) aga mangaanoksiidist ja söepulbrist pressitud mass. Elektrolüüdi lahuse asemel on ammooniumkloriidi lahusega immutatud täidismaterjal. Elektrivool toimub tsingi ja mangaadioksiidi vahelise reaktsiooni energia arvelt. Tihti võib
Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine. Alumiiniumoksiid Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al 2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt) on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine, ta on amfoteerne oksiid. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2054 C° ja keemistemperatuur on 2980 C°. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes
Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist. Torikuliste viljakehadel on eoslehekeste asemed eostorukesed. Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida nendest tead. 3. Kirjuta mida tead pärmseente ehitusest, paljunemisest, kasutusaladest. 4. Tee joonis kübarseene viljakehast (kärbseseened). 5. Mis on mükoriisa ? 6. Mida kujutavad endast parasiitseened ? 7. Mida tead seente tähtsusest looduses ? 8
Rebides või murdes tundub see sitke ja mõnikord on pealispinnal märgata ka väikesi tekstiilikiudusid. 4. millisest toormaterjalist valmistatakse tänapäeval paberit missuguste omadustega sellest valmistatud paber on Alates 19. sajandi teisest poolest on paberi põhiliseks tooraineks puidumass. Puitmassi lisamine muudab paberi tunduvalt odavamaks, aga samal ajal ka omadustelt märksa halvemaks. Põhjuseks on asjaolu, et peale tselluloosi sisaldab puit lisandaineid - ligniini ja hemitselluloose, mis vähendavad nii paberi mehaanilist kui ka keemilist vastupidavust. Tselluloospaber on happeline ja vähem vastupidav. 5. mida tähendab paberi vananemine millest see sõltub Keemilis- füüsikalised muutused tselluloosis põhjustavad paberi vananemist. Paberi vananemise üks silmaga tajutav ilming on paberi värvuse muutus. Tselluloos paberi koostises laguneb ning paber muutub happelisemaks, hapramaks ja jäigemaks. Kõik
Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks, kuivatusainena, ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel, flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel, heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks, sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks, sünteetilise kautsuki valmistamisel, keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos
kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened orgaanilise aine lagundajatena Surm on vajalik uutele organismide põlvkondadele ruumi tegemiseks ning lagunemine selleks, et olemasolev orgaaniline aine uutele organismidele kättesaadavaks teha. Saprotroofsed seened on peamised surnud taimeorganismide lagundajad. Taimede materjal sisaldab suures koguses raskesti lagundatavaid ühendeid ligniini ja tselluloosi. Seened on aga efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad, tuues niimoodi suure hulga orgaanilisi ühendeid uuesti aineringesse. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete puitosadele tekitab suurt kahju majavamm, mis seenele soodsatel tingimustel võib toa põranda hävitada mõne kuuga. Peale majavammi ohustavad hoonete puitosi ka teised puidulagundajad seened.
Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, pH, O2 Heterotroofide puhul, kelleks on loomad, seened & enamus baktereid toit, kaitsemehhanismid, O, (valgus) 14. C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele. Taimede kehas (rakkude kestades) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri ligniini. Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja
lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid-toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma- kasvatuses, keskkonnakaitses jne.
Ligikaudne 2..15 mm. Mõnel puidul kaks säsi- puidurike. Mitmetel puiduliikidel võib esineda väärsäsi (kask, vaher, lepp, paju), mis tekib seenkahjustuse tagajätjel. See puidu osa meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi (eriti iseloomulik kasele). Esmaspuit e juveniilpuit- koosneb harilikult 10...20 esimest (sisemist) aastarõngast. Kevadpuidu rakud on sellises puidus lühikesed, õhukeseseinalised, sisaldavad palju ligniini, aastarõngad laiad, sügisosa % väike, tihedus madal, seega madala tugevusega e kvaliteediga. Ei ole sobivad ehitus- ja konstruktsioonmaterjaliks. Puidu kuivamisel tekib erineva paisumise ja kahanemise tõttu palju lõhesid, kaardumisi jt deformatsiooni liike. Kuna noor puit sisaldab suuremat juveniilpuidu protsenti, deformeerub see puit erinevate sisepingete tõttu rohkem ja on väga nõrkade omadustega konstruktsioonide tarbeks.
20. Miks seened ei kuulu taimeriiki? 21. Kirjelda seente välisehitust?keha koosneb seeneniitidest, e hüüfidest,moodustavad mütseeli. Viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt põimunud hüüfidest,. 22. Milliste tunnuste poolest on seened loomadele sarnased? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. 23. Miks on seened looduses tähtsad? ühed peamised surnud organismide lagundajad-tselluloosi ja ligniini, sellega põhjustavad taimehaigusi 24. Too näiteid seente olulisusest inimestele! Tähtsad toiduaine- ja farmaatsiatööstuses(hapupiima ja sinihallitusjuustu valmistamisel nt), kasutatakse meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses. 25. Kirjelda bakteriraku ehitust! Puudub rakutuum,puuduvad kõik rakuorganellid, mis on ümbritsetud kahe rakumembraaniga. 26. Kuidas bakterid ja seened paljunevad? Bakterid paljunevad pooldudes, seened eostega. 27. Millest bakterid toituvad
25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest. Põhjustab puidus märkimisväärset tugevuse kadu. Esinemine on halva hoolduse märgiks. Puidu niiskus üle 40%. 29. Kus elutsevad puidumardika tõugud? Puukoi all mõeldakse puidumardikate vastseid, kes elavad puidus. 30
Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3
Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis
- adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18. Mis roll on malts- ja lülipuidul? Maltspuit: tüve väline, heledama värvusega osa ; koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ; kevadpuidu rakud sisaldavad palju niiskust ; imab ja kaotab vett kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt
Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka kuivatusainena. Samuti kasutatakse seda ammoniaagi laboratoorsel valmistamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse kaltsiumkarbiidi tootmise lähteainena, lubimördi, lubikrohvi ja lubivärvi valmistamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel.
niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides, niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja puidu lagunemine pruunideks kuubikuteks. Väga väikesed seeneeosed kanduvad õhus kergelt edasi ja suure koguse sissehingamise korral võivad tekitada allergiaid kahjustada kopse. Seened eelistavad üldiselt okaspuu puitu. 3 Valgemädanik Valgemädanikku tekitavad seened lagundavad põhiliselt ligniini ja kuna järelejääv tselluloos on valkjas, siis on see mädanikutüüp saanud nimeks valgemädanik. Valgemädanikuga puidu puhul on iseloomulikuks pehme ja kiulise struktuuriga puit, mis on muutunud heledamaks ning sõrmede vahel hõõrudes laguneb lõngataolisteks tükkideks. Valgemädanikku tekitavaid seeni esineb hoonetes harva, kui siis ainult pinnase lähedal või hästi märgades kohtades paiknevatel puitmaterjalidel. Valgemädanikku
protsesside tulemusena. · Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet.
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksp...
kasutatakse kaltsiumoksiidi terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka kuivatusainena. Samuti kasutatakse seda ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse kaltsiumkarbiidi tootmise lähteainena, lubimördi, lubikrohvi ja lubivärvi valmistamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel
Väga kiire areng sobivates tingimustes; Pruunmädanik kiire tugevuskadu; Looduslikult esineb Nepaalis. Tõrje: Ennetus Korralik ventilatsioon Niiskuse minimiseerimine Puitkonstruktsioonide isoleerimine niiskest substraadist Võitlus Keemiline Nakatunud puidu eemaldmine peab olema täielik. Mädaniku tüübid: Valgemädanik - lagundab hemitselluloosi ja ligniini. Järgi jääb valge, kiuline puidumass. Põhjustavad ainult kandseened. Kiire protsess. Pruunmädanik laguneb hemitselluloos ja tselluloos. Sagedasem okaspuudel. Rruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid. Puidu tugevus kaob kiiresti. Ainult kandseened. Kiireprotsess. Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita
· koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3 tselluloosist puitaine ehk ligniini · veepuhastusjaamades kanalisatsioonivee puhastamiseks mürgise mädamunahaisuga gaasi H2S ehk divesiniksulfiidi eemaldamiseks · joogivee puhastamiseks osoneerimisel O3 ga, seda meetodit kasutab ka Tallinna Vesi ühe puhastusprotsessina · raketikütuses lisaainena · metallurgias - terasetööstuses ahjude kuumutamisel ja ebasoovitava süsiniku eemaldamiseks · klaasitööstuses selle tulemusel väheneb ahjudes tekkivate gaasiliste
puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust. Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu (ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern. Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem lignifeerunud ja vähem seeduvad kui kõrrelistel. Vartes ja kõrtes on ksüleemi ja sklerenhüümi kudede kontsentratsioon kõrge (Moore, Jung, 2001). Ksüleemi ja
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...
Põldtimut 306 516 342 570 357 599 Har aruhein 283 511 306 538 348 586 Karj raihein 238 451 283 506 312 541 Lutsern 263 343 293 407 327 450 Pun ristik 237 337 267 380 297 412 Neutraalkiud koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. NDFfraktsiooni seeduvuse määrab tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini sisaldus ning omavaheline suhe. Kuna raku lahustuv materjal on mäletsejate organismis hästi seeduv, siis määrab NDF kogus ja kvaliteet kogu rohusööda seeduvuse. NDFfraktsiooni ühendite omavaheline suhe on rohusöötades erinev ja ühel kindlal rohusöödal muutub see oluliselt seoses heintaimede arenguga. Rohusöötade energia kättesaadavust limiteerib kiu kontsentratsioon söödas, sest kiud seedub aeglaselt ja osa kiust jääb seedimata. Kõrreliste kiud on seeduvam kui
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas. Igikelts algab 38 cm sügavuselt. Aastaringse külma tõttu on...
ehk hüüfidest, moodustuvad omavahel läbiõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli 24. milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus- inimestel põhjustavad seenhaigusi. looduses on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tekitavad seenhaigusi, suudavad lõhustada tugevaid keemilisi ühendeid, kasutavad orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluloosi ja ligniini, kahjustavad tarbepuitu ja tselluloosi sisaldavaid matetrjale 25. milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel, oluline osa mulla kujunemisel, bakterid osalevad kõigi peamiste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringes 27. kuidas inimene kasutab baktereid? Toiduainete hapendamine, toiduainete töötlemine,
Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest,
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev. • Puiduraku kasv tütarrakust trahheiidiks kestab umbes 20 päeva. • Puitumine on elavas rakus toimuva biosünteesi viimane faas, mis kujutab endast põhiliselt ligniini ladestumist. Kui ligniin on ladestunud, siis elava prosenhüümraku tsütoplasma (rakumahla) jäägid ja mineraalained ladestuvad raku sisepinnale vagulise kihina (W) ja rakk lõpetab elutegevuse. Parenhüümrakkude tsütoplasma jääb elavaks seni, kuni antud rakk asub maltspuidus ja hukub siis, kui rakk satub lülipuidu tsooni. 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. 1 – aastarõngas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
