Seoses mõõteriistade ning muude katsevahendite rakendamisega on tekkinud küsimus mõõtmistulemuste usaldatavusest ja täpsusest. Mõõtmine on ise omaette teadus. Kui teadlased püüavad mõista mingit nähtust, siis võtavad nad sageli kasutusele mudeli. Mudel kujutab endast lihtsustatud mõttelist kujundit uuritavast nähtusest või objektist, mis on võimalikult sarnane mingi tuntud nähtuse või objektiga. Näiteks veelaine ja valguslaine. Mudeli kasutamise eesmärk on luua ligikaudne näitlik pilt uuritavast objektist juhul, kui meil pole võimalust otseselt näha, mida see objekt endast tegelikult kujutab. Mudel peab andma meile idee, kuidas jätkata objekti edasist uurimist, milliseid eksperimente on vaja teha, et välja selgitada, kuivõrd kaugele mudeli ja objekti vaheline sarnasus ulatub, Mida suuremaks osutub sarnasus mudeli ja objekti vahel, seda lihtsam on uuritavat objekti või nähtust kirjeldada juba tuntud teooria abil
Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks, ainete transportimiseks, elukeskkonnaks osadele organismidele Vesi osaleb termoregulatsioonis, tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) 2.3. Katioonid ja anioonide roll organismis vastavalt õpikus toodud elementidele (nt Na+, K+, Mg2+, Ca2+, Fe2+/Fe3+, CO32-, I-,…), nende ligikaudne kogus (suurusjärk). pH mõiste ja näited. Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada. Ph- organismi happe aluse tasakaal Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö
( Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Rääkimisel ja laulmisel, s..t. hääle tekitamisel, tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. Ahenenud häälepilust läbiminev väljahingatav õhk paneb häälekurrud võnkuma ning see tekitab hääle.) Kõri ülesanded: õhu juhtimine ja hääle tekitamine. · Joonis lk 122 87. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes. · Hingetoru ehk trahhea ligikaudne pikkus o 10 cm ja läbimõõt 2,5 cm. · Ta algab kõrist 6. 7. Kaelalüli kõrgusel ja hargneb 5. Rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. · Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus.
optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei teeni tulu (või teenib minimaalselt), peaks jääk olema optimaalne. Optimaalse rahajäägi leidmine: kõige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudne hindamine (arvestades lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid); arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri konroll-limiidi mudel). Raha ülejäägi kasutamine Võimalused: Vähendada võlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas). Investeerida. Tuleb arvestada: Tulusust (yield) - investeeritud varadelt saadavat tulu Riski (risk)- võimalust raha kaotada
FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru]. Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugus...
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpool telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b.
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpo telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
objektide struktuuride vahel. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid
loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku. Emajõe Suursoo looduskaitseala on olulise tähtsusega riigi piiriäärsetel aladel looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamisel. Kaitseala ligikaudne pindala on 22 110 ha, millest eramaad umbes 1000ha, metskondade alla kuulub 15 700 ha. Ülejäänud on riigimaa. Paik kuulub alates 2004. aastast Natura 2000 alusel linnu- ja loodusalaks ning 1997. aastast Ramsari alade ehk rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kuna tegemist on põlise jahipiirkonnaga, siis on säilitatud võimalus jahiseltsidel oma tegevust seal jätkata (Keskkonnainfo, 2013). Järvselja looduskaitseala Eesti vanimat metsakaitseala laiendati 2006
ühtlaste juurikate saamiseks on vaja ette valmistada kõrge peenar, sügavkünd,hästi kobestatud (mitte jäme, tükkis, ilma kivideta, kruusata) pärast kergelt tihendada. Parem on peenar teha sügisel valmis, et muld paremini soojeneks aga kevadel kaevata ümber. Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi. Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. Porgand on eriti nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on mineraalväetiste puhul 1 m2-le: pool ämbritäit kõdu või komposti raskete muldade kergemaks muutmisel lisataks 2-3 liitrit saepuru, mis on kastetud märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1spl kaaliumsulfaati,1tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka. Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel
1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodeta...
3. Signaali digitaalaja mudelid: Wold, Tihti on mugav digitaalaja signaali kuju esitamiseks mainida, et jääksignaal tekib sellest, et meie koeffitsiente, kasutades vähimruutude meetodit ehk kasutada maatriksesitust või selle erandjuhu fluktuatsioonide vähendamiseks kogu andmerea mudel on ikkagi ligikaudne reaalsele signaalile. Ja minimeerides vea ruutu. harmooniline, AR/MA/ARMA jagamist K = N/L segmentideks. Kui esialgse rea Woldi dekompositsioon on kombinatsioon, mis vektoresitust. Niisugust esitust on palju lihtsam kuigi see «valgevus» on hea näitaja mudeli 19
4 4 4 Seega 1 1 1 1 1 (e3-4x )dx = - e3-4x = - (e3-4 - e3+4 ) = - (e-1 - e7 ). -1 4 -1 4 4 4.4 Määratud integraali ligikaudne arvutamine Ülalpool kirjeldatud võte sobib määratud integraali arvutamiseks vaid siis, kui vaadeldaval funktsioonil on algfunktsioon ja see avaldub elementaarfunktsioonina. Sel juhul me saame määratud integraali täpse väärtuse. Kuid on ka selliseid elementaarfunktsioone, millel küll leidub algfunkt- sioon, kuid see ei avaldu elementaarfunktsioonina. Sellistel juhtudel kasutatakse mitmesuguseid määratud integraali ligikadse arvutamise meetodeid
Jääkliikme β eemaldamisega funktsiooni avaldisest me lineaariseerisime selle funktsiooni. 2. Tuletada funktsiooni y = f(x) Taylori polünoom punktis x = a. Millal nimetatakse Taylori polünoomi McLaurini polünoomiks? Pn(a) = C0 , P′n (a) = 1! C1 , P′′n (a) = 2! C2 , P′′′n (a) = 3! C3 , . . . , P(n)n(a) = n! Cn . Polünoomi Pn nimetatakse funktsiooni f Taylori polünoomiks ehk n-järku lähendiks punkti a ümbruses. Kui x ≈ a, siis kehtib ligikaudne valem f(x) ≈ Pn(x). Kui a = 0, siis nimetatakse Taylori polünoomi ka McLaurini polünoomiks. 3. Defineerida funktsiooni lokaalne maksimum, lokaalne miinimum ja lokaalne ekstreemum. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1
Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpool telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b. DPCache kuupäev vald p_sort 2.1
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpo telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral asendatakse tegelik murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x d ja valemeid (ristküliku, asendatakse tegelik kõver väärtused.
*mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on: *silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine, *klappide ebatihedus Mootori võimsus oleneb surveastmest, silindrite töömahust e litraazist ning väntvõlli pöörlemissagedusest. Diiselmootorite surveaste =15...21. Mida suurem surveaste seda rohkem energiat kulub õhu kokkusurumisele. Suurte veoauto mootorite ligikaudne töömaht on vahemikus 10...14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine silindritesse ja heitgaaside väljalaskmine silindritest. Mootoritel on enamasti rippklappidega gaasijaotusmehhanism, mis tagab silindrite parema täitumise ja tühjenemise, võimaldab suuremat surveastet ning suurendab mootori võimsust ja ökonoomsust.
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
2 113,882 15,313 9,95 3 241,794 15,313 9,95 4 254,01 7,586 9,845 5 87,885 10,137 9,88 3. Soojusjuhtivustegur Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude põhjal leitakse isolatsioonmaterjali ligikaudne soojusjuhtivustegur: d sein Qkadu ln = d 8 l (t - t sein ) , (5) kus dsein isolatsiooni välisläbimõõt, m, d välimise toru välisläbimõõt, m, l soojusvaheti sirge osa pikkus, m, t temperatuur välimise toru pinnal, 0C. Statsionaarne olek I: Valemi (3) abil:
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpo telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. 92. Kliimaks F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk
hõõrdumise tagajärjel, või vajaduse korral pesuvahendina. Nii on see näiteks meie silmades. Huvitaval kombel pakub vesi meie organismis mõnedele elunditele mehhaanilist kaitset, moodustades nende ümber otsekui vedelikupolstri. Niisuguses keskkonnas paikneb näiteks seljaaju, ümbritsetuna seljaajuvedelikuga. Nagu eespool juba osutatud, moodustab vesi meie kehas erinevaid lahuseid. Tabelis 1.4. on toodud vereplasma, interstitsiaalse ja intratsellulaarse vedeliku ligikaudne koostis. Nagu näha, on rakusisese vedeliku ja plasma koostis selgesti erinev. Kõige ilmekamalt tuleb see esile võrreldes Na+, K+, Mg2+, Cl- ja valkude kontsentratsiooni neis. Tabel 1.4. Põhiliste lahustunud ainete kontsentratsioonid (mEq/L) keha erinevates vedelikuruumides (Seeley jt, 1995). IOONID PLASMA INTERSTITSIAALNE INTRATSELLULAARNE VEDELIK VEDELIK* KATIOONID:
ANDMETEKOGUMISE ORGANISEERIMINE • Ajalised piirid, mitte kauem kui 2-3 kuud. Alternatiiv – võrdlusuuring • Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul! • Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid
ulatuses. Soovides saada meteooride arvu avatud välja korral, peaksime loendatud meteooride arvu korrutama kahega. Tegelikult näeme inimsilma iseärasuste tõttu enamuse meteoore just vaatevälja keskel. Meie juhul jääb seetõttu nägemata mitte 50, vaid ainult 10% võimalikest meteooridest. Näide on küll kunstlik, aga sarnaseid situatsioone tuleb sageli ette ka tegelikkuses. Seetõttu tuleb meeles pidada, et pilveparand on üksnes ligikaudne ja töötab vaid vähese kaetuse korral. Seetõttu, kui pilvedega kaetud osa ületab 20%, tehke parem paus -- kui just ei ole näha väga aktiivset tähesadu. 5.4 Kui ilmub meteoor Senine lugemine võib jätta mulje, et meteooride vaatlemine tähendab peamiselt hulga meteooridega mitteseostatud andmete ülesmärkimist. Aga asi pole nii. Nüüd jõuame põhilise osa juurde: mida teha siis, kui meteoor ilmub. Kõige tähtsam on
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma m...
elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. Isomorfism tähendab vastavust, kus on kaks süsteemi (lahutatuna nende elementide loomusest) ning esimese süsteemi igale elemendile vastab vaid üks teise süsteemi element ja vastupidi. Objektidel peab seega olema struktuur. Isomorfism on struktuuri säiluv objektidevaheline üks-ühene vastavus. Homomorfism käsitleb abstraktset algebrat, mille puhul erinevad algebralised struktuurid säilitavad
· külmutusmasinate õlid - külmutusmasinate kompressorites · isolatsiooniõlid - elektriseadmetele (trafod, kondensaatorid, kaablid) nt. · silindriõlid aurumasinatele nt. Addinol Zylinderöl Z 1000, Z 1500 Peale loetletud liikide on veel mitmeid eriõlisid, näiteks õlid konveieri ja mootorsae kettidele, õlid vaakuumseadmetele, separaatoritele, meditsiini- ja parfümeeriatööstusele jne. Toodud õlide liigitus ei ole täielik ja on ligikaudne. Täpset liigutust ei ole, sest osa õlisid on vastastikku asendatavad. Õlide lisandid Nafta töötlemisel saadud õlid ei oma alati neid eriomadusi, mida vajatakse. Sellepärast kasutatakse õlide kvaliteedi parandamist erilisandite - manuste - abil. Manusteks on mitmesugused keeruka struktuuriga keemilised ühendid. Neid lisatakse järgmiste õli omaduste mõjutamiseks: · stabiilsuse tõstmiseks · korrosiivsuse vähendamiseks · pesemisvõime suurendamiseks · viskoossuse mõjutamiseks
integraaljooneks. Kui n-järku võrrandile lisada n-algtingimust: (1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1). esimest järku algväärtus ülesanne koosneb võrranditest ja ühest algtingimusest. (1.5) Def 1.3 Võrrandi (1.1) lahendit, mis rahuldab ka algtingimusi (1.4) nim selle võrrandi erilahendiks. Teist või kõrgemat järku võrrandile võib püstitada ka raja (väärtus) ülesande. 2. Dif.võr geomeetriline tõlgendus Esimest järku võrrandi ligikaudne lahendamise idee. Vaatleme esimest järku dif.võr. (2.1) See võrrand määrab igas tasapinna punktis P(x,y) tuletise y' väärtuse. Tuletis on aga võrdne integraaljoone tõusuga (täisnurgatang). Järelikult saame selle funktsiooni f(x,y) määramispiirkonnas suunavälja või vektorvälja . Iga lahendi integraaljoon läbib suunavälja nii, et igas punktis puudutab ta vektorvälja vektorit . erilahend, mis rahuldab algtingimust läbib punkti P( x0 , y0 )
Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5 Prangli 6,4 Osmussaar 4,7 Vohilaid 3,9 Aegna 2,9 ((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.)) ((Foto: Naha talu Karisöödi külas on Eesti lõunapoolseim asustatud punkt.)) --- 14 ((Foto: Mandri-Eesti keskpunkti tähistav kivi Tallinn-Tartu maantee ääres.)) Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinn-Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas. Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes,
joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja
korrutatakse suvalisel meetodil leitud ehitise suurus (pindala, maht) tema ühikmaksumusega. Sellise eelarve puudus on see, et jooniste alusel arvutatud tööde maksumust pole võimalik siduda edasise projekteerimiskäiguga. Katsed siduda seda hilisemate ,,ligikaudsete töömahtudega" (püramiidi neljas tasand) toob kaasa uued probleemid: vajatakse lisaaega ja lisatasu selle töö tegemiseks, sest joonised peavad olema lõpetatud ja ehitustööde tegemine läbimõeldud. Isegi siis, kui koostatav ligikaudne töömahtude loend annab esialgsest eelarvest palju suurema kogusumma, pole selle erinevuse põhjuseid võimalik ei uurida ega projekteerimiskäiku mõistlikult juhtida. Selline mudel võib olla küll põhjendatult koostatud, kuid see ei ühildu ei projekteerimiskäigu ega tehtavate otsustega. On soovitatav, et esmaseelarve koostatakse teada olevate andmete ja ehituskonstruktsioonide ning - tööde kohta kehtivate majanduslikult põhjendatud normide alusel
statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogum kordumatu, ainult sellele elemendile omane. II. Tuumafüüsika Aatomituum koosneb nukleonidest prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass 1u. Keemilise elemendi A A aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite) arv, ligikaudne Z X tähis aatomi mass aatommassiühikutes Z keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv A Z neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes Isotoobid on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste
i-ndat vaatlust arvestamata
Kui prognoositud jäägid on suured, siis i-nda objekti sõltuva tunnuse mudelväärtust ei
saa ülejäänud vaatluste alusel piisavalt täpselt prognoosida. (vaatlus ei sobi hästi
sellesse mudelisse)
67) Multikollineaarsus, selle liigitus.
Perfektne multikollineaarsus - kaks või rohkem tunnust on omavahel lineaarselt
seotud (deterministlik lineaarne seos)
(Tugev) ligikaudne multikollineaarsus - tugev, kuid mitte perfektne lineaarne seos
Täielik sõltumatus - multikollineaarsus puudub
Kui mudel on statistiliselt oluline (p
Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane juhtkontrolluuringule ehk haigelähtesele uuringule. Haigestumiskordaja ligikaudne arvväärtus on umbes kaks korda suurem eksponeeritutel, võrreldes Juhtkontrolluuring [Case-control study] uuring, mis alustab uuritava haigusega loomade (või karjade) määramisest ja sobiva, ilma haiguseta loomade (karjade) kontrollgrupi (võrdlus-) määramisest. Seda liiki uuring eeldab andmete kogumist nimetatud kahe grupi suhtes toimivate haiguse riskitegurite kohta ning nende andmete analüüsi. Tavaliselt on see retrospektiivne
-eluringed: spetsialiseeritus, pikkus ja keerulisus suureneb. -sümbioos: suureneb mutualism ehk vastastikune kasu -entroopia ehk süsteemi energia hajumine: väheneb -informatsiooni hulk: suureneb -üldine energia ja toitainete kasutuse efektiivsus: suureneb -paindlikkus: väheneb -vastupidavus: suureneb 64. Kliimaks- Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse
35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest(72%) 37) Mis on Natura 2000?
statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogum kordumatu, ainult sellele elemendile omane. II. Tuumafüüsika Aatomituum koosneb nukleonidest prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass 1u. Keemilise elemendi A A aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite) arv, ligikaudne Z X tähis aatomi mass aatommassiühikutes Z keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv A Z neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes Isotoobid on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahel asuva ala algebraline pindala (ülalpo telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valemeid (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
Pea toitumispäevikut · väga vähene koormus (istumine, seismine, triikimine, helistamine, autojuhtimine) 2,4 kcal/min Tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamiseks on · vähene koormus (lihtsamad kodused tööd ja aiatööd, hea pidada toitumispäevikut. Arvuta välja portsjonites õmblemine, kontoritöö, käsitöö, golf, lauatennis) ligikaudne toidu hulk, mida sa päevas vajad, ja kirjuta 2,45 kcal/min see päevikusse. Pane päeva jooksul toiduainegruppide · mõõdukas koormus (kiire kõnd, kaevamine, akna- järgi kirja kõik, mis sa oled söönud. Päeva lõpus kirjuta pesu, ujumine, tennis, uisutamine) 57,4 kcal/min eraldi lahtritesse välja, mida sai söödud liiga vähe, mida
pidevaid osatuletisi mõlema muutuja järgi. Lisaks eeldame, et võrrandispsteem (22.1.) on üheselt lahenduv muutujate u ja v suhtes. Sellisel juhul vastab igale xy-tasandi punktile piirkonnas D parajasti üks uv-tasandi punkt piirkonnas D' ja vastupidi. Jacobi determinandiks ehk jakobiaaniks nim. funktsionaaldeterminanti . Piirkondade D ja D' osapiirkondade vaheline ligikaudne võrdus sJs'. Kui f(x,y)s=F(u,v)s, siis f(x,y)sF(u,v)Js', kus paremal olev integraalsumma on võetud üle piirkonna D'. Minnes piirile eeldusel, et diams'0, saame täpse võrduse (21.4.): J See valem (21.4.) võimaldab kahekordse integraali arvutamist üle piirkonna D taandada integraali arvutamise üle piirkonna D', mis võib osutuda lihtsamaks ülesandeks. Kahekordne integraal polaarkoordinaatides
∆x→0 ∆x→0 ∆x→0 Näeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui ∆x ja teine liidetav β on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus ∆x suhtes. Järelikult väikese ∆x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seetõttu võime lugeda diferentsiaali dy funktsiooni muudu peaosaks. Jääkliikme β võib väikese ∆x korral funktsiooni muudu avaldises ära jätta. Kehtib ligikaudne valem ∆y ≈ dy kui ∆x ≈ 0. Loetleda diferentsiaali omadused. 1. d(u + v) = du + dv, 2. d(u − v) = du − dv, 3. d(uv) = vdu + udv, 4. d(Cu) = Cdu, C − konstant, 5. d(u/ v)= (vdu−udv)/ v2 kui v 0. 24. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Sõnastada ja tõestada Fermat’ lemma. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − Ɛ²,x1 +Ɛ ²); 2
Suure pooluste ülekaalu korra võib hüppekaja teatava ligikaudsusega esitada algavana nulltasemelt hiljem. Piirväärtusteoreemist selgub ka, et aja piiramatul kasvamisel läheneb hüppekaja konstantsele väärtusele, mida nimetatakse süsteemi staatiliseks ülekandeteguriks ja mis väljendub ülekandefunktsiooni polünoomide vabaliikmete suhtena. Siirdeolukorra kestuse määrab kõige aeglasemalt sumbuv eksponentne komponent. Hüppekaja algosa ligikaudne avaldis kehtib ajani, mis on märgatavalt väiksem kõige kiiremini muutuvast eksponendist. 2.6. Hilistumine pidevaja süsteemides Hilistumine on signaalide lõplikust levimiskiiruse või muude põhjuste tõttu tekkiv nähtus, milles signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali
x0 x0 x0 Näeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus x suhtes. Järelikult väikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seetõttu võime lugeda diferentsiaali dy funktsiooni muudu peaosaks. Jääkliikme võib väikese x korral funktsiooni muudu avaldises ära jätta. Kehtib ligikaudne valem y dy kui x 0 . (3.17) Loetleda() diferentsiaali omadused. 1. d(u + v) = du + dv, 5. d (u/v ) = vdu-udv/v2 , kui v = 0. 2. d(u - v) = du - dv, 3. d(uv) = vdu + udv, 4. d(Cu) = Cdu , C - konstant, 24. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib v~orratus f(x) f(x1).
: ≠ < > P(z > |zk|) = β 8.Statistilise testi põhimõtteline konstrueerimine a. normaalse aproksimatsiooni; b. t-testi; c. 2 -testi; d. Fisheri F-testi baasil. (Iga test on eri piletis, st. ühes piletis on üks neist 4 testist. Sobilik test tuleb ära tunda piletis toodud tekstist) ̅ a. Jaotuste valik on lai; n ≥ 30; ligikaudne. Teststatistik: = √ (0,1). Nullhüpotees: μ = μ0. Kahepoolne hüpotees: H1: μ ≠ μ0; kriitiline väärtus zk = ( ). |z| ≤ |zk| => H0 Vasakpoolne hüpotees: H1: μ < μ0; zk = Φ (0,5 – β). z ≥ -zk => H0 -1 Parempoolne hüpotees: H1: μ > μ0; zk = Φ-1(0,5 + β). z ≤ zk => H0 b. On täpne, n võib olla väike; χ ~ N(μ,σ). H0: μ ≠ μ0. H1: μ ≠ < > μ0.
Selline arvutus on tagavara kasuks. Kui tallaalune nõrgem kiht on õhuke siis on sageli otstarbekas õhuke nõrk kiht vundamendiga läbida ja asetada tald vahetult tugevamale pinnasele. Kolmandal juhul oleneb kandevõime kihtide asetusest. Kandevõimet mõjutavad kihid, mis ulatuvad tallast kuni 2 talla laiuse sügavuseni. Arvutus tehakse kaalutud keskmiste tugevusparameetritega. Taoline arvutus on väga töömahukas ja seejuures ikkagi ligikaudne. Lihtsamatel juhtudel tuleb siin kasutada arvutust nõrgima kihi tugevusparameetritega. 27. ALUSE VAJUMI ARVUTUSMEETODID, NENDE RAKENDAMISE KRITEERIUMID. Elastsusteooria valem ühtlase pinnase puhul. Meetod on kasutatav, kui vähemalt kolmekordse tallapaksuse osas on pinnas ühtlane ja selle deformatsioonimooduli võib lugeda konstantseks. Sügavamal ei tohi olla rohkem kokkusurutavat pinnast. Vajum arvutatakse valemiga s = (1 – v2)qtBf / Em , kus
Valime piirkonnas D suvalise osapiirkonna S. Olgu S mass mS ning pindala S. Suhet S= mS/S nimetatakse aine keskmiseks pindtiheduseks osapiirkonnas S. Võtame Si peal konkreetse punkti P. Vaatleme piirprotsessi, kus S kahaneb punktiks P. ( P ) = lim S - aine pindtihedus S 0 punktis P Jagame piirkonna D n osapiirkonnaks Si, kus i=1,2,...,n. Olgu Si pindala Si ja PiSi (P)(Pi), kui PSi mSi=(Pi)Si Piirkonna D ligikaudne mass n mn = ( Pi )Si i =1 Olgu di Si diameeter ja n=max{d1, d2,...,dn}, siis funktsiooni (P) kus Vi on hulga V tükeldamisel n osahulgaks V1, V2,..., Vn saadud f ( x, y, z )dxdydz =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
