EPP MARIA KOKAMÄGI (s.1959) Haridustee Põhiharidus Tallinna 7.keskkool 1983 Eesti Riiklik Instituut(maalikunst) Epp Maria perekond Vanemad: Lapsed: Ema-Imbi Lind Liisu Arro-maalikunstnik Isa-Luulik Kokamägi Anni Arro- Abikaasa:Jaak Arro kokk&saatejuht Johannes Arro- fotokunstnik Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) ...
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles
Anton Hansen Tammsaare Maria Ševtšuk Natalia Beresneva 7.e Kes oli A.H.Tammsaare Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani,aga juristidiplom jäi lõpetamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Haigus Haiguse pärast, A.H.Tammsaare sõitis ära Kaukaasile. Seal ta elas Sochis, kus praegu asub muuseum. Perekond Tammsaare oli abielus Kät...
lõpetas Tallinna 32. keskkooli ning õppis aastatel 1988–1993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Kirjanik on töötanud Päevalehes kultuuri- ja huumoritoimetajana, on olnud pikka aega raadios saatejuht. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Raamatud: romaanid ja kogumikud Rehepapp ehk November (2000) Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris 1992) "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, 2006, 2014: Eesti kirjantuse aastapreemia. 2000: Tammsaare romaanipreemia.
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...
Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed.
esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad kekki küpsis tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte vahetamine (pikapäkk päkapikk) Täishäälikute vahetamine (Tommi Timmo venna kohta) Häälikute puudumine Rääkima hakates ei kasutanud ma rtähte, selle asendasin tavaliselt ltähega. Käisin regulaarselt lasteaias logopeedi juures ja pika
Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunn...
Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga muinasjutulikud ning kunstlikud ning seetõttu oli mõnele luuletusele vaja pühendada rohkem aega, et sisu endale lahti mõtestada. Pisut häiris ka liigne kujundite küllus.
Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad s...
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) ·
Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel
Paulo suitsetab, naudib veini ja fännib Brasiilia jalgpallimeeskonda. Ta ise sõnab, et on katoliiklane ja pole lugenud piiblist midagi suitsetamise või veinijoomise vastu. Ta palvetab kolm korda päevas: ärgates, kell kuus ja enne magamaminekut. Ta ise sõnab, et ta kuuletub iidsele rituaalile ning ütleb, et see annab talle distsipliini. 5 1.2 Abielu Tätoveeritud liblikas ilmus Paulo käele 1980. aastal. Ta kohtasin siis oma naist ja see oli nende suhte algus. Nad olid mõlemad armunud, aga ei soovinud lasta kätele kirjutada teineteise nimesid, sest nad kartis, et võivad abikaasasid vahetada. Nii nad panidki midagi, mis oleks tähendusrikas neile mõlemale: liblikas kui muundumise protsess. Ja nad on ikka abielus. Juba 27 aastat. Oma neljanda ehk praeguse abikaasa, kunstnik Christina Oiticaga ei saanud Paulo lapsi.
katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu" lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve. o Jutukestes peegeldub ilmekalt omaaegne kasvatusprogramm. o Juttudes sobitab kokku materialistlikku maailmakäsitlust ja idealistlikku filosoofiat (nt "Liblikas" kuidas liblikas areneb vastsest ning jumal on selle ime autor). o Olulised olid need lood, kus jutustatakse laste ja nende vanemate igapäevasest elust või loodusest ("Ellerhein"). o Kirjanik püüab mõista laste käitumist ning psühholoogiliselt põhjendada. Tal on usku lapse headusse, mistõttu aus ülestunnistus hoiab ära karistuse ("Hea õde").
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7
Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis.
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ ...
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
Edward Grieg 1843-1907 Oli Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norr...
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline pror...
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 194...
Mari Ann Ainsar Nu Metal Stiili tutvustus Click to edit Master text styles 1990ndate keskpaigas Second level Metali alazanr Third level Fourth level Lihtne meloodilisus, Fifth level pehme vokaal ja tehnilisus Päritolumaa USA Elemendid Click to edit Master text styles räppmuusikast, Second level Third level näiteks scratsimine Fourth level Kujunes paralleelselt Fifth level alternative metaliga, Tihtipeale peetakse esimeseks nu metali ansambliks Korni Nu metali juurteks on funk metal, grunge ja heavy metal Vahel on andamblis ka DJ Al...
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina origin...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
Jõed Leidub üle 120 jõe Suurimad neist on Black River, Rio Cobre, Milk River, Rio Grande ja Martha Brae Neid jõgesid kasutatakse ka transpordiks ja elektri tootmiseks Taimestik Üle 500 liigi sõnajalgu Üle 200 liigi orhideesid Mets katab viiendiku saarest, ning kasvab peamiselt mägialadel Pildil lill Jamaica Hibiscus Loomastik Väga paljud inimeste poolt saarele toodud küülikud, hiired, rotid Krokodillid Iguaanid Liblikad, linnud · Papilio Homeros on liblikas, kelle Click to edit Master text styles tiibade siruulatus Second level küündib üle 15cm Third level · Linde on Jamaical Fourth level Fifth level 252 liiki ja neist 27 kohtab maailmas üksnes Jamaical Rannad · Populaarsemad rannad asuvad Montego Bay's Click to edit Master text styles · Cornwall' ja Second level
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsi...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus,tervis ja mõnikord ka armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS !
Kunstimõisted 1. Küsimus: kunstiliikide jaotus ja mis kõige enam iseloomustab Kujutav kunst: maalikunst (värvid); skulptuur (vorm); graafika (jooned); foto (hetke jäädvustamine); arhitektuur e. ehituskunst (ümbritseva keskkonna kujundamine); animatsioon (liikuv pilt). Tarbekunst: keraamika (vorm); mööblidisain, rõivadisain, pakendidisain (senisest huvitavamate, lihtsamate, ilusamate ja keskkonnasäästlikemate toodete loomine); lilleseadekunst e. ikebana (taimede kasutamine kompositsiooni loomisel). 4. Küsimus: kunstimõisted Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine,...
kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus,tervis ja mõnikord ka armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS !
Romantism sai alguse 19.sajandi teisel kümnendal. Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal . Eeskujuks võeti gooti stiil . Näiteks väljendus see arhitektuuris. Tähelepanu pöörati üksik isikule, näiteks kunstnikud , heliloojad. Olid vastandlikud tunded oli kord õnnetu armastus ja siis õnnelik armastus jne. Muusikas väljendub romantism astelises liikumises, kasutati terve pilli klaviatuuri. *Võeti kasutusele ühed ja samad motiivi. *Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja ol...
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
mooruspuu lehtedest. a.i.3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. a.i.5. Seejärel keritakse niit lahti a.i.6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste omadustega on siid? kauni läikega, nahasõralik, ilma staatilise elektrita, jahe, tõrjub mustust, kerge pesta. 2. Kirjelda märkide abil siidi hooldamist. 3. Mida soovitatakse siidist riiete kandmisel silmas pidada? Siid ei talu higi ja päikesevalgust
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE *Erineb täiskasvanud organismiga *Sarnaneb kohe täiskasvanuga VAEGMOONDEGA TÄISMOONDEGA NT. Inimene, imetaja, linnud *MunaVastne *MunaVastne täiskasvanud nukktöiskasvand konn liblikas 9. Loote väärarengu tegurid. Väärarenguid põhjustavad: BIOLOOGILISED KEEMILISED FÜÜSIKALISED Viirushaigused (punetised) Ravimid Kiirgused (rõntgen) Algloom (Toksoplasmoos) Meelemürgid Põrutused 10. Ovogeneesi eripära. 11. Kromosoomide ristsiire.
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside õitsemise ajal on munemusaeg. 10. Kapsakoi (lk92) liblikas. Ristõielistel, kahjutsab lehti. 11. Peitkärsakas (lk93) Kärss ees. Prillid ninal. 12. Kartulimardikas (lk95) Ilus triibuline. Tulevad tuulega Lätist. Korjamne iga pave. Vastsed (limased) toituvad lehtedest. Mardikas ja vastsed kahjurid (Mardikas vähem). Pritsimine insektitsiididega. Mitmeid kordi. Karantiini panna. Vaadata, et meie põld talle kodukohaks ei saaks pikemalt. 13. Porgandikärbes (lk97) Pikkusega kerge segadus. Kahjustaja
" (André Maurois) 59. ,,Viisakus on üks osa heast iseloomust, teise osa moodustab hea valetamisoskus." (Mary Wilson Little) 60. ,,Ma pole küllalt noor, et kõike teada." (Oscar Wilde) 61. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 62. ,,Ainuke püsiv asi on muutumine." (Herakleitos) 63. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 64. ,,Lendle nagu liblikas, kuid nõela nagu mesilane." (Muhammad Ali) 65. ,,Elu suurim rõõm on teha asju, mida teised ütlevad, et sa ei saa teha." (Walter Bagehot) 66. ,,Hea abielu on see, mille kumbki osapool määrab teise oma üksinduse valvuriks." (Rainer Maria Rilke) 67. ,,Shakespeare oli meie suur eeskuju. Tema koht oli jumala ja meeleheite vahel." (Eugène Ionesco) 68. ,,Tõelised sõbrad pussitavad sind eest." (Oscar Wilde) 69. ,,Tarkuse kunst seisneb teadmises, mida kahe silma vahele jätta." (William James)
soomusteks. LIBLIKALISE 4 tiiba-kaetud imilondiks Täismoondega Seljal kokku Siidiliblikas, D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud
silmadega pea. Taolistiivalistel on ees ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased.
Saaremaa Ühisgümnaasium KARL RISTIKIVI LOOMING Referaat Autor: Kenno Mardi 10.C Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. ELULUGU......................................................................................................................................4 4............................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................6 ...
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
