Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"liblikas" - 316 õppematerjali

liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma:
liblikas

Kasutaja: liblikas

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Häälikute liigid - gi ja ki liblikas

HÄÄLIKUTE LIIGID -gi liitub helilistele - gi ja - ki liitumine häälikutele -ki liitub helitutele häälikutele. Gi ja ki liituvad sõnas KÕIGE LÕPPU! ...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Liblikas

Paljudel liikidel on aastas mitu põlvkonda. Seejuures suureneb põlvkondade arv pooluste poolt soojemate alade poole liikudes. Mõnikord esineb röövikutel diapaus - st nad katkestavad ebasoodsate tingimuste tõttu mingiks ajaks toitumise, näiteks põua ajal. Vahel on diapaus oblgaatne. Tuntakse nii eraklikke kui ka seltsivaid röövikud. Esimesel juhul muneb emane liblikas munad tavaliselt ühekaupa või väikeste kogumikena ning röövikud ei puutu üldse oma liigikaaslastega kokku. Isegi siis, kui kõik munad munetakse korraga, rändavad röövikud kiiresti laiali, näiteks niidukedrikul (Malacosoma castrense). Teisel juhul jäävad röövikud pärast munast koorumist kokku ning arenevad koos. Sageli ehitatakse siis ka ühine võrgendist "pesa" (näit. kasekedrik (Eriogaster lanestris), võrgendikoilased (suguk.Yponomeutidae))...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Liblikas (Admiral)

Inglased aga kutsuvad admirale mõnikord ,,aldermaniks" (raehärra). Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Kindlasti on ta üks suurimaid ja värvikamaid põhjapoolkera parasvöötmes elutsevaid liblikaid. Elu iga on umbes 10 kuud. Tiivaulatus 55- 64 mm, punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Eesjalad on lühikesed ning harjataolised. Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 ­ 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 ­ 3 nädalat. Admiral kuulub koerliblikate sugukonda, neid esineb kogu maailmas, alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Lisaks admiralile...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pajuliblikas

Pajuliblikas (Nymphalis xanthomelas) Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas . Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konna ja kapsaliblika ontogenees

Päev 1 ­ Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 ­ Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 ­ Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 ­ Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 ­ Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 ­ Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 ­ Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 ­ Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ ­ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ ­ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodi...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Väike-koerlibikas

Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused ...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning ko...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia lülijalgsed ja liblikad (kordamine)

Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas . Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liblika ja lepatriinu võrdlus

Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ür...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Liblikalised

Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011 ...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ujumine

RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätet...

Kehaline kasvatus
55 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti Liblikad

Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lülijalgsed

Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim ­ kärbes ­ hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded?...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kuidas areneb koiduliblikas?

Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas , mille tiibade siruulatus on 3­4 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17­ 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranz nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Liblikad

Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik­ liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk ­ liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik­ täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik Väike-kärbtiib Väike-kärbtiib on koerlibliklaste sugukonnast Väike-kärbtiib on pigem metsaliik, inimasulate läheduses ei pruugi neid kohata. Liblika pruunilaigulised tiivad on servadest säbrulised ning ta tiibadel on komasid meenutavad kujutised Väike-kärbtiib meenutab puulehte...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Liblikalised

Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal. Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude tüvedel ja taimede vartel. Toitumine (1) Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis kändudest või koorehaavadest välja on voolanud. Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Põualiblikad

Euroopas neljast liigist esineb meil kahte liiki sinepiliblikaid: Niidu-sinepiliblikas (Leptidea reali) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea sinapis). Neid kahte liiki on väliste tunnuste alusel väga raske eristada. Teadlased määravad neid suguorganite ehituse alusel. Sinepiliblikas on üks väiksemaid põualiblikaid. Tiibade siruulatus on neil 3,3-4 cm. Sinepiliblikas on tasase lennuga valge liblikas , kellel esitiibade tipus on hall laik. Sinepiliblikate tiibade kesksulud on lühemad ning seetõttu nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit....

Eesti putukad
2 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas . Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas , mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ­ ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn...

Religioon
256 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

What do you do with waste paper? 7. When you buy soft drinks, which packaging do you prefer? Why? 8. What do you do with food leftovers? 9. How much waste does your family produce every month? 10. How often is your rubbish bin emptied? How much do you pay for it? Hedgehog Siil Ant Sipelgas Swallow Pääsuke Snail Tigu Butterfly Liblikas Hare Jänes Rabbit Küülik Elk Põder Elephant Elevant Herring Heeringas Tiger Tiiger Bear Karu Cuckoo Kägu Crow Vares Turtle Kilpkonn Bee Mesilane...

Inglise keel
583 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun