Eristatakse otsest ja moondelist arengut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimaste sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Selgrootud. Täismoondeline ja vaegmoondeline areng. Täismoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Liblikad, mardikad, kahetiivalised. Vaegmoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, milles läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Rohutirtsud, tarakanid, lutikad. Selgroogsete 34 moondeline areng. Kahepaiksed ja enamik kalaliike. Munaraku viljastumine toimub vees, väljub kulles, hakkab arenema täiskasvanud organismi sarnaseks. Inimese arengu etapid.
õrn vari lumel - purunev kui klaas mind jälgis kuu kui surin sinusse suur nukker kuu - kus on ta nüüd 39 külm vari langes pilveservale kus on su suu - kus on ta nüüd mind hoiab kinni hele päev mind hoiab kinni pime päev mu soontes sinu vere kullesed neil kevadhommik on - mu soontes - (sinu) hele päev mu huultel sinu huulte liblikad neil suvehommik on - mu huultel - (sinu) hele päev Refrään on varju hämaruses naeratus suur läbipaistev kuu - ma tean ta jälgib sind sa püüad varjata end minu unenäos külm naer mu unne lõikab - kõlisev kui klaas Nüüdisproosa Demokraatia taassünniga kaasnes hulk kõrgetasemelisi proosateoseid. 1980.-90. aastate vahetusel domineeris veel vanem põlvkond eesotsas Jaan Krossiga. Tema ajaloolistel romaanidel on lai lugejaskond ("Wikmani poisid"). Kross, Traat ja
Sosista-ja lähedalolijad kuulevad, mida sa ütled. Vaiki-ja su parim sõber kuuleb, mida sa ütled *Lühike on elu, veel lühem on noorus. Kuid veel lühemad on õnnesilmapilgud, mis saatus meile jagab. *Kui teed sõbrale teene unusta see, kui sõber teeb sulle pea see meeles. *Tahaks sulle kätte maksta , aga ei suuda . Tahaks teha nii nagu sina mulle ja siis lahkuda , aga ei suuda armastan ikka veel nii palju ! *Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. *Tunded on tugevad, kuid mina olen tugevam .Ma ütlesin et mine ja sa läksid. Ma ütlesin et ära tule iial tagasi ja sa ei tulnud. Miks uskusid mu sõnu ja ei vaadanud mu silmadesse. Need oleksid öelnud hoopis midagi muud *" Kunagi saan ka mina õnnelikuks, " ütles tüdruk ja astus kihutava auto ette.
astmelise metamorfoosi ehk hemimetaboolia (vaegmoone) Neile on iseloomulik lühiaegne pronümfi-staadium, millele järgneb ebaküpse täiskasvanu sarnane nümfi-staadium. Nümfi algselt rudimentsed organid (nt tiivad, suguorganid) täiustuvad iga kestumisega, saavutades peale viimast kestumist täiskasvanule (valmikule e imaagole) omased tunnused (nt tiivad ja suguküpsus) Täismoondega ehk holometaboolse metamorfoosiga putukatel (nt liblikad, mardikad, kärbsed, mesilased) pronümfi-staadium puudub Munadest koorub täiskasvanud putukast oluliselt erinev vastne (nt röövik, tõuk, vagel) Vastne toitub aktiivselt ja kasvab õige suuruseni läbides liigispetsiifiliselt erineva arvu kestumisi, mille kulminatsiooniks on metamorfoosne kestumine, mille käigus tekib nukk 78 Nukk võib olla liikuv või liikumatu, kuid ta ei toitu ja kogu energia
suurepäraseid näiteid looduslikes populatsioonides. Näiteks liblikate mimikri. Linnud õpivad vältima neile mürgiseid liblikaid vastavalt värvile. See soodustab kasutama "valevärve" ka mittemürgistel liblikatel - linnud jätavad ka need igaks juhuks alles. Sellel on koguni oma nimi - Batesian mimicry. Aga kui neid valevärvides liblikaid saab juba palju, siis linnud hakkavad neid taas sööma. Sõltuvus on muuseas ligikaudu lineaarne. Vastupidine on olukord siis, kui mingi liigi liblikad on kõik mürgised, kuid on erineva värvigammaga. Linnud õpivad neid ära tundma ja jätavad rahule. Aga kui tekib liigisisesi taas mingi uus variant, siis alul linnud üritavad seda haruldast varianti ikkagi süüa ja õpivad teda vältima alles siis, kui seda varianti saab juba enam. Ka siin paistab sõltuvus olevat lineaarne. kuid üldjuhul tuleb silmas pidada, et need kohanemuse sõltuvused geeni (genotüübi) sagedustest omavad õige mitmesugusid kujusid - tavaliselt mittelineaarseis.
1888. Paljudes osariikides on siiani käibel ka avalikus kohas vandumist keelavad seadused ning neid seadusi on politsei ka edukalt järginud 1889. Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? 1890. Miks me kardame inimestele oma pisaraid näidata? 1891. Miks tundub armastus meile kui vangistus? 1892. Miks me kardame oma tunnetest rääkida? 1893. Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? 1894. Miks me ei julge paluda ühte kallistust? 1895. Miks me tunneme suudeldes nagu liblikad lendaksid kõhus? 1896. Miks me teeme näo, et naerame, kuid sisimas nutame? 1897. Miks me ei saa ealeski kellegagi tõeliselt lähedaseks? 1898. Miks haiget saada on nii valus? 1899. Miks on tunne, et me justkui sõltuksime kellestki? 1900. Miks me kardame riskida, ilma et kardaks põruda 1901. Miks me kardame avaldada armastust, lausuda "ma armastan sind!" ? 1902. Miks me ehitame oma sügavaimate tunnete ja uskumuste ümber kaitsemüüri? 1903. Miks me oskame võtta, kuid mitte anda? 1904
punane leeder, ameerika naarits). 12) tööstusmelanism loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega: tööstuse ja linnade õhusaaste mõjul suureneb tumeda värvusega isendite hulk populatsioonis normaalsete heledate vormide arvel. Esimesed tähelepanekud ilmsest tööstuse põhjustatud liblikate melanismist pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Siis muutusid tumedad liblikad Lääne-Euroopas kiiresti tavaliseks. Tööstusmelanismi on täheldatud rohkem kui 200 liblikaliigil, teistel putukatel, ämblikel ja isegi lindudel (kodutuvi). Tumedate vormide tekke põhjused liigiti on erinevad. Kase-kedrikvaksiku puhul Endla Reintam, 2008/2009 51 peetakse oluliseks, kui mitte ainupõhjuseks nähtavust saaki jahtivaile väikelindudele: saastunud
juhtida tähelepanu terminoloogias harjumuspärasele viisile seletada keele tööpõhimõtet. 10.1 Objekt Objektideks nimetatakse terminoloogias kõike tajutavat või kuju- teldavat: lilli ja liblikaid, toole ja laudu, riike ja rahvaid, teooriaid ja kunstivoolusid, numbreid ja loogikareegleid. Lihtsuse mõttes võib eeldada, et objektid eksisteerivad objektiivselt, st sõltumatult meie arvamusest nende kohta või isegi meie olemasolust. Mainime objekte esimesena, sest paljud lilled ja liblikad olid siin enne primaatide ilmumistki, rääkimata keele tekkimisest. Samuti tehakse paljud teadusavastused nii, et avastatava nähtuse jaoks ei ole ette nime valmis, nagu ka mitte uute leiutiste või toodete jaoks – ehk puhtkronoloogiliselt Objektid, mõisted ja terminid 67 eelnevad paljud objektid neist abstraheeritud mõistetele ja viimaseid tähistavatele sõnadele. Looduslikud, st mitte inimese leiutatud asjad
oksale, kallutas pea ühele küljele ja silmitses võõraid elava uudishimuga. Hall orav ja üks suurem rebasetaoline loomake ruttasid mööda, tõustes aeg-ajalt istukile, et poisse silmitseda ja nende peale turtsuda, sest metsikud olendid polnud arvatavasti kunagi varem inimesi näinud ja teadsid vaevalt, kas neid karta või m;tte. Kogu loodus oli nüüd täiesti ärkvel ja liikvel, pikad päikesekiired tungisid lähedal ja kaugel 93 läbi tiheda lehestiku ja mõned liblikad ilmusid hõljudes tegevuspaika. Tom äratas teised mereröövlid; varsti tormasid kõik kisaga minema ja paari minuti pärast, heitnud riided seljast, ajasid üksteist taga ning kõmistasid üksteise otsa madalas selges vees valgel liivajoomel. Nad ei tundnud mingit igatsust väikese linna järele, mis uinus eemal majesteetliku vetevälja taga. Juhuslik voolus fõi kerge veetõus oli ära viinud nende parve, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
