kaelkirjak); Moondeline areng - Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik). 33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna Vastne Nukk Valmik. Nt liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) arengus on nukustaadium, kuid vaegmoondelises (Muna Vastne Valmik. Nt. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) arengus mitte. 34) Millised tegurid mõjutavad organismi vananemist? Päevitamine, Haigused, Toitainete vaegus, Kehavõõraste ainete kuhjumine, Rakkude jagunemisvõime langus. 35) Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid.
Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine.
· Tagas püsivama sisekeskkonna · Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu
draamakirjandus, Tv lk 24, h 1-2 tegelaste analüüs 58, arvustus kõlblus, draamatekst, elukestev õpe vaatus, ststeen, dialoog XI 1 Liblikad kõhus Armastus Õ lk 44-45 Tõlgenduste/arusaamade Väärtused ja Tv lk 25, h 1-2 võrdlus kõlblus 1 Me saame Argumentatsioon, Õ lk 46-47 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline hakkama
F. Chopin R. Schumann referaat Katrin Olhovikov Tartu H. Masingu kool 11. klass Tartu, 2008 Frédéric Chopin 1810-1849 ELU F. Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) sündis elazowa Wola külas Varssavi lähedal. Chopini sünnimaja elazowa Wolas Tema isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa Poola aristokraatlikes peredes koduõpetajaks. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult...
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
See on üpris veenvalt tõestanud, et pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse tavatoiduga. Palju vaieldakse ka, et GM-taimed mõjutavat kaudselt keskkonda.. Tuntuim näide: kahtlustatakse, et teatud Bt-putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad paljude kahjutute putukate, näiteks teatud liblikate hulgihukku. Kuid selliste taimedega põldudel ei ole mingit toksilist mõju liblikatele siiski märgatud. Kõnealused liblikad ei toitu otseselt maisil, mõju saab olla vaid kaudne, näiteks maisi õietolmu vahendusel. Küll aga võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust säärastel põldudel, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega. Täpselt samal põhjusel hakkavad USA-s intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid: insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on
kasuks. Medeia ise otsustas endamisi armastatud meest kaitsta. Tal oli võlusalvi, mis võis anda igaühele, kes end sellega võidis puutumatuse terveks päevaks; see salv kaitses mistahes ohu eest. Taim, millest see oli valmistatud, oli võrsunud sealt, kuhu Prometheuse veri oli tilkunud. M läks vennapoega otsima, printsi, keda I oli aidanud. M kohtas teda, kui too oli just temalt sama paluma tulnud ja mõlemad osapooled jäid nõusse. M ja I kohtasid ja liblikad kõhus tunne. Ka Hera aitas, andis I-le särava oreooli, et kõik noormeest nähes imetlusest vaimustuksid. I ja M kõnelesid lood ära ja M andis talle salvi ja õpetas kuidas kasutada. Teatas, et relvadele määrituna annab see neilegi terveks päevaks võitmatu jõu. Kui liiga palju lohehambamehi kallale tungib, peab I viskama kivi nende hulka, mis paneb nad üksteise kallale kargama ja nad võitlevad, kuni kõik on lagunenud.
Putukaid leidub kõikjal: nad liiguvad vabalt maismaal, vees ja mullas ning elavad isegi taimede ja teiste loomade organismis. Nad mõjutavad oma tegevusega nii taimi kui ka loomi. Putukate osa looduses avaldub mitmel viisil. Tähtsamad nendest on järgmised. Putukad kui taimekahjurid. Putukate valmikud ja ka nende vastsed on kohastunud toituma kõikvõimalikust orgaanislisest ainest. Tuntumad põllukahjurid on kartulimardikas, lehetäid, mitmesugused liblikad jt. Puid kahjustavad koore all elavad ütaskid ja siklased, okkaid närivad kiletiivaliste ja liblikate vastsed. Noorte männitaimede koort närib männikärsakas, mistõttu taimed hukkuvad. Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad
Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Nad söövad taimede värskeid või kõdunevaid osi. Osa vastseid on aga röövtoidulised - nad toituvad putukate vastsetest. Vastseid on kahte tüüpi. Osa on valkja lihava (mitte kõvera!) kehaga, teised on punakas-pruunid, tugeva kehakattega ussitaolised tõugud. Viimaseid on nimetatud ka traatussideks. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/naksurlased.htm) Suurliblikad(Macrolepidoptrea) Liblikad on tinglikult jagatud kahte rüma - pisiliblikad ja suurliblikad. Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid
a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga
Muusikaajalugu Romantism Romantism on 19 saj. Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Miks tekkis uus suund? Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism. Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid er...
Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha. Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel. See "linnutee" ühendab Kirde -
murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate käitumist palavatel suvepäevadel laskuvad need muidu rahutud ja kiired liblikad niisketele varjulistele metsaradadele, kus neid saab kergema vaevaga pildistada. Putukad: Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas. Putuka surmamine, külmutamine või uimastamine ei ole eetiline Putukate ja teiste pisimutukate pildistamine on lihtsam, sest kui neile kogemata peale astutakse, ei lase nad ennast inimesest väga häirida
Lisaks paljud taimed- õienektar. Tolmeldamise põhimõte- sina mulle mina sulle. Lindtolmlemine- Puhaspunaste õitega taimi saavad tolmeldada vaid linnud (ja nahkhiired) putukad neid ei näe. (võivad olla ka teist värvi, Eestis pole.) Putukatel sinised või lillad üldjuhul. Erinevad loomad erinevatel õitel: mesilased lühike õieputk või raskuse mõjul avanev nektaarium, kärbes lameda õiega õitel, liblikad - (pika londiga) pika õieputkega õisi või kannusega õisi nt. sirel, nelgid, käpalised, mardikad kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos. Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke. Kui seeme areneb soomuste kaenlas=>paljasseemnetaim, kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim.
Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale. Liigutada tohib siis, kui muusika jätkub. Kes enne liigutab, langeb mängust välja. Teine variant mängust on selline, et muusika katkedes istutakse kiiresti põrandale. Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat Vanus: 3 a Vahendid: iga lapse jaoks väike ühevärviline (käte-)rätik, hoogne muusika, kerge siidrätik, sulg, värvipliiatsid, üks suur lina, joonistuspaberid Mängu käik: Lapsed jutustavad, missuguseid liblikaid on olemas. Lõpuks muudetakse lapsed võlusule abil liblikateks; nüüd võivad nad liblikatena ruumis ringi liikuda: kui liblikad lendavad, siis näib, nagu nad tantsiksid. Kõik lapsed tantsivad hoogsa muusika saatel
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
* Võimalus, et sind tabab meteoriit on üks kümnest triljonist. * Adolf Hitleri ema plaanitses aborti, kuid arst keelas selle. * Kui hai suu on liiga kaua lahti võib ta lämbuda. * Kui sa aevastad, lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö isegi süda. * Maavärin 16 detsembril 1811 pani Mississippi jõe tagurpidi liikuma. * Keskmine inimene unistab aastas umbes 1460 korda. * 70% maailma paatidest kasutatakse kalastamiseks. * Viimane dodo lind suri aastal 1681. * Liblikad maitsevad oma jalgadega. * Blondi juukselistel on rohkem juukseid kui tumedajuukselistel. * Inimese hambad on umbes sama rasked kui kivid. * Sa pilgutad aastas silma umbes 84,000,000 korda. * Juurviljades on enamus C vitamiinist koores. * Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist. * Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk. * Ameerika elan.ikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat.
Küsitlus armastuse kohta: 1. Mis on esimene märk armastusest? 2. Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. 3) Kas armastus on abielus kõige olulisem? 4) Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? 5) Kas armastatu eest tuleb võidelda? 6) Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. 7) Missugune on tõeline armastus? Pille-Riin (12) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Kui poiss/tüdruk vaatab,piilub koguaeg oma crush'i. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. On küll .. Näiteks poisid ei julge tüdrukutele alati öelda et sa meeldid mulle ,armastan sind Tüdrukud aga on selle kohapealt julgemad (näiteks mina ). - Kas armastus on abielus kõige olulisem? Arvan, et on küll ... - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? Ausalt, a ei oska sellele küsimusele kui...
ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7 Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit mesindamisega toimetulemise kõrval
4.20- rasedusnädalani ei pruugi naine veel kindel olla, et ta rase on ja seega ei oska arvestada lootele kahjulikest mõjudest hoidumisega (suitsetamine, alkohol) kuid närvisüsteemi algmed kujunevad juba 3. Rasedusnädalal ja 20 rasedusnädala jooksul on kõik elundkonnad juba arenemisjärgus. Embrüo on eriti tundlik kõikvõimalike kahjulike mõjude suhtes. Organismide lootejärgne areng Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele. Juveniinne iga- organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ja algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne, sigimisvõimeline eljujäik, organism annab järglasi.
Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile Sümptomite (sügelus) vastu aitab Zn sisaldav kreem, hormoonkreemi (kortikosteroidkreemid) [paikselt] Putukad inhibeeritava allergeenina prussakad, liblikad, rohutirtsud Ämblikallergia võrguga kokku puutudes anafülaksia Tropomüosiin selgrootute panallergeen silelihastes, tingib ristallergiat (putukate) selgrootute vahel Putukallergia seedetrakti kaudu söömise kaudu võib kujuneda Kontakt dermatiit näiteks liblikaga kokkupuutel VÄLISÕHU SAASTEALLIKAD O3 osoon Õhusaaste suurendab hingamisteede vastust aeroallergeenidele Sisekeskkond õhu kvaliteet, saasteallikad ärritajad [gaasipliidid, NO 2 mis eraldub puiduga
kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla. Mai teisel poolel või juuni alguses munetakse täis esimene kurn (ca 37 punakaspruuni täpilist muna). Teist korda saab kurn tavaliselt täis juuli lõpus või augusti alguses. Haub emaslind ning ca 14 päeva pärast kooruvad pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Arvukus. Eestis on suitsupääsukesi 150 000 220 000 paari. Kahjuks on arvukus langeva trendiga. Euroopas on suitsupääsukesi 14 kuni 29 miljonit paari. Peoleo Peoleo saabub meile alles mai keskpaiku, kui puud juba lehtes. Talvituma lahkub augusti teisel poolel. Pesitseb Euroopas ja LääneAasias, talvitub Lõuna ja IdaAafrikas. Levinud, vastavalt
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
määratakse spetsiifiline IgE vereseerumist, et otsustada spetsiifilise immunteraapia vajadus. Sääskede, kihulaste, sipelgate, parmude, põdrakärbeste jt. hammustustest võivad allergikutel tekkida tavapärasemast suuremad, tugeva punetuse ja tursega nahareaktsioonid. Kirbud võivad põhjustada väikesekublalist sügelevat löövet. Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod, mõned liblikad ja sipelgad. Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutatakse putukahammustusevastaseid ravimeid. Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge,
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
Haiguste Seenhaigused Allegro Super – 43,50 €/l Kõrsumise ja 2 tõrje 0,6 l/ha 26,1€/ha viljatupe avanemise pritsimist faasis Kahjurite Imemissuisetega Danadim 40 EC – 6,58 €/l Võrsumise, tõrje putukad, lestas, liblikad, 0,5 l/ha 3,29 €/ha kõrsumise, nende vastsed. viljatupe avanemise, loomise ja õitsemise faasis Umbrohtude Enamik umbrohud Roundup Gold – 8,76 €/l Peale koristust
Kuigi jalgsi tagasi , Watson kohtabvrdselt kahtlased STAPLETONS . Mees,loodusteadlane koosunintimidating nitaja , saagi temaga ja tutvustab ennast . Stapleton selgitab dr Mortimer viitas Watson vlja temale , kui ta kndis , kuid tema huvi Holmes kaasamine on segadusse , etkogenud detektiivi abiline . Kuna vestlus prdub raBaskerville juhul Stapleton tleb, et tema ja ta de elanudmoor kaks aastat, ei ole pikk standardite jrgi teistele elanikele , vaid tema tegutsemiseharuldaste taimede ja liblikad , kes elavad sgaval Grimpen Soode teinud teda lhedalt tuttavpiirkond . Ta on tugevaks takistuseks Watson samuti uurida kll, eldes, et see on liiga ohtlik . Justkui toonitada asjaolu , " [ a] pikk , madal kurtmine , kirjeldamatult kurb " saab kuulata sna selgelt kike . See valjeneb ja siis sureb maha , jttes Watson tis hirmu ja imestusega , mida ta oli teinud sellise mra . Stapleton tleb mned atribuuthagijas , ja kui edasi pressida , pakubmitte - pris -
lisasoojust, aga kui temperatuur langeb alla 10C, töötavad nende lihased nii aeglaselt, et neil on raske liikuda. Linde ja imetajaid selline temperatuurimuutus aga peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti. SOOJUSREGULATSIOON Päikese käes peesitav liblikas neelab endasse päikesesoojust. Päikesepaistel või varjus viibimisega saavad liblikad ja teised kõigusoojased loomad kehatemperatuuri reguleerida. Siiski on neil raske toime tulla äärmustega, eriti kõva pakasega. ÜKSIKLOOMAD JA KOLOONIAD Selgroogsed toimivad kehaliselt omaette üksustena, ka siis, kui nad elavad peredena või suuremates rühmades. Selgrootute maailmas pole haruldane, et loomad on alaliselt omavahel ühendatud, moodustades kobaraid või kolooniaid. Kolooniad näivad sageli üksikute loomadena ja käituvad vastavalt. Enamik neist
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Et suurkõrv on ööelanik, siis otsib ta päeval sageli varju linnupesakastidest ning meelsasti ka majadest - pööningutelt ja räästaalustest. Öine saagijaht algab hilja - alles tükk aega pärast päikese loojumist. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte ainult lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel ning koguni maapinnal peatuvaid putukaid ning isegi röövikuid. Lemmiktoiduks on suurkõrvale igasugused liblikad. Nende küttimisel tiirleb ta tihti puuvõrades ja nende ümber, ning ta lend on samuti iseäralik - nn. "rappelend", mille käigus loom võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal seista. Toitumislennul külastavad suurkõrvad tihti hoonete pööninguid ja keldreid. Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli alguses ning selleks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5...10 looma ja mis hõivavad tihti lindude pesakaste. Iga
teguri suhtes. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Esmalt pidid nad mööduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne. Esiteks RIKASTE VALGUS (väga ere, selle käes on ohtlik kaua viibida, sest see pimestab ja ei jäta ruumi sõbralikele kiirtele), siis VAESTE VALGUS (tekitas koduse tunde, oli lihtne, rahulik). Edasi tuli LUULETAJATE VALGUS (kõigis vikerkaarevärvides, selles lendasid linnud ja liblikad, mis kadusid kohe, kui neid puudutati. Tytyl ütles, et ei suuda seda mõista, kuid Valgus ütles, et kui ta lõpuks suudab, siis kuulub ta nende inimolendite hulka, kes kohe sinilinnu ära tunnevad.) Järgmine oli ÕPETLASTE VALGUS (Tytyl kartis seda, sest see kõikus tuntud ja tundmatuse piiril, selles oli sähvatusi) Viimasena jõudsid lapsed MUSTA VALGUSENI, mis oli ühtlane ja mida meie nimetame pimeduseks. Jäid magama. 4
Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et laps...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
alljärgnev tabel (tabelis on 3 veergu ja 8 rida). Esimesest tulbast tõmba ring ümber valitud žanrile, teisest käsitletavale putukate grupile ja kolmandast loo teemale (nt intervjuu palvetajaritsikaga tema toitumise eripärast). Igal lool saab olla vaid üks žanr ja teema, kuid käsitletavaid putukate rühmi võib valida mitu. Lood riputage klassis või koridoris üles. Žanr Putukate rühm Teema Uudis Liblikad Tähtsus looduses Artikkel Mardikad Sigimine ja areng Intervjuu Kiilid Mitmekesisus Arvamuslugu Puruvanad Inimene ja putukas Muu (kuulutus vmt) Kiletiivalised Toitumine - Kahetiivalised Liigisisene ja liikidevaheline suhtlemine
Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad mitmed linnud, näiteks põõsa ja lehelinnud, põldlõoke ning putuktoidulised loomad (karihiir, arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele
64. You're not jealous, no you're not, you just want everything I've got! 65. Ilusat tüdrukut on raske võita, aga kerge kaotada. 66. Kui ma satuksin üksikule saarele, siis ei vajaks ma kolme asja, ma võtaksin ainult sinu. 67. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. 68. Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. 69. Viha teeb meist inimesed, kes me pole. 70. Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb sul süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. 71. Suudlus peab olema niisugune, et aeg peatub. 72. Kui annan sulle hinge ei taha ma vastutasuks tühjust... 73. The day was come. Run away. 74. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna, kui sul on eesmärk, mille poole püüelda, kui sul on unistused, mille nimel elada. 75
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal Lülijalgsed- sitikad-satikad-mutukad (mikroskoopilised vähid, ämblikud, skorpionid, liblikad, mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks.
2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale a) kullesed (vees, mudas) ja konn (vees, maismaal) 3) Paraneb isendite levik a) karbid on väheliikuvad
Vahel võib hakata suhe ka kiindumisest. Hormoonid: Dopamiin- käivitab selle kõik, et edasi kaugemale jõuda, tekib keskendunud tähelepanu, motivatsioon, eesmärgile pühendatus, uudishimu hormoon, rõõmsameelsus Dopamiini puhul tõuseb, annab hea tunde, nii hea mõnus on olla. Serotoniin- see langeb, seostatakse ka sundmõtete tekkimisega, noradrenaliin tõuseb see on seotud dopamiiniga, kui adrenaliin tõuseb, siis elujõud. Unepuudus- armunud ei maga, elavad õhust ja armastusest, liblikad kõhus, kõik kehalised aistingud on tugevamad. Serotoniin mida kõrgem, seda paremini reguleerid enda meeleolu, depressiooni puhul ka see madal. Testostoroon- tõuseb, sest see on jälle dopamiiniga seoses, sest muidu ei saa dopamiini tõusta, innarveerib dopamiini. Kui dopamiin ja adrenaliin tõusevad, siis lükkab serotoniini alla. Need kõik on seotud siin Dopamiiniga. Armunu on sundmõtetes, et äkki ma näen teda. Seal on niivõrd tugevad
•keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse: kuivad loorohumaad niisked loorohumaad Loodusväärtused: ca 270 soontaimeliiki, s.h. ca 30 kaitstavat liiki väikeseskaalaline liigirikkus – 49 liiki/m² * taimekooslusi 10 ca 140 liiki samblaid ca 260 liiki samblikke Putukad väga liigirikas – nt. Suurel Alvaril ca 1600 liiki Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised, kahetiivalised • tingimused sarnased stepialadega • paljud liigid levila põhjapiiril Levik ja majandamine maailmas vähelevinud • suuremad Rootsis (Ölandil Suur Alvar – Stora Alvaret 26 000 ha, • Gotlandil, • väiksemad alad Rootsi maismaa lõunaosas, • Ahvenamaal, • Peterburi piirkonnas Loopealsete dünaamika praegu hooldatavaid ca 1250 ha (rahuldavas seisus 3000 ha)
Hõõrel- väikestest hambakestest koosnev pind, mille abil saab toitu hankida limused, teod, karbid, peajalgsed Kestumine- kõva kesta maha ajamine ja seejärel uue kasvatamine koorikloomad (vähid) , lülijalgsed otsene areng- pidev areng- imetajad, linnud vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
