Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades:
Robert Schumann (1810-1856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt j...
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.), Laius: 34,6 cm (13,62 in.) Laius: 26.6 cm (10.47 in.) Tehnika: Pastell Tehnika: Õli Caliban Angel Mõõdud: Kõrgus: 49 cm (19,29 in), Mõõdud: Kõrgus: 30 cm (11,81 in.), Laius: 36 cm (14,17 in) Laius: 18,5 cm (7.28 in.) Tehnika: Süsi Tehnika: Süsi Paat kuuvalgel
Robert Schumann Maria Düna 11.A Robert Schumann Robert Schumann sündis 8. juuni 1810 Saksamaal. Ta oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Elulugu Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Elulugu 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ...
Kaks mõmmit See lugu jutustab kahest mõmmist, kes elavad ühes pimedas ja koledas koopas. Nad on väga õnnetud, sest nad on elanud peaaegu kogu oma elu selles õudses paigas. Koopas oli nii pime, et nad pole teineteistki aastaid näinud. Nad on tahtnud koopast põgeneda, kuid koobas on ülimalt hiiglaslik ning see pole neil õnnestunud., kuid nad pole alla annud. Nad teatsid, et kusagil peab olema ka väljapääs. Nii nad siis võtsid teineteisel käest kinni ja hakkasid lihtsalt kõndima. Nad komistasid pidevalt ja kõndisid seinte vastu, kuid nad ei loobunud oma plaanist. Lõpuks väsisid nad nii ära, et tegid puhkepausi. Mõne aja pärast tõusis üks mõmmidest, sest ta nägi kauguses tulekuma. Ta ei suutnud tulekuma kaua vaadata, sest tema silmad ei talunud valgust. Ta läks ja ajas oma koopakaaslase üles. Teine mõmmi oli hämmingus, et nad võivadki siit koledast kohast pääseda. Nad katsid seejärel oma silmad ja jooks...
..10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. Nende ainukeseks eesmärgiks elus ongi paljuneda ning tagada sellega liigi levik. TOITUMINE Kõigerohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks
Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö ja langevad tähed hõbedast vasarat löögid läbi sügava une........ Mitu suve ja kevadet Ränduri laul, nutt kõnnumaal mõlemad teevad haiget.
Augustist oktoobrini võib esineda orkaane Jõed Leidub üle 120 jõe Suurimad neist on Black River, Rio Cobre, Milk River, Rio Grande ja Martha Brae Neid jõgesid kasutatakse ka transpordiks ja elektri tootmiseks Taimestik Üle 500 liigi sõnajalgu Üle 200 liigi orhideesid Mets katab viiendiku saarest, ning kasvab peamiselt mägialadel Pildil lill Jamaica Hibiscus Loomastik Väga paljud inimeste poolt saarele toodud küülikud, hiired, rotid Krokodillid Iguaanid Liblikad, linnud · Papilio Homeros on liblikas, kelle Click to edit Master text styles tiibade siruulatus Second level küündib üle 15cm Third level · Linde on Jamaical Fourth level Fifth level 252 liiki ja neist 27 kohtab maailmas üksnes Jamaical Rannad · Populaarsemad rannad asuvad Montego Bay's Click to edit Master text styles
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid...
Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud)
59)Osa looduses 1)Osa toiduahelas 2)Lagundajad(lestad) 3)Parasiidid ja haiguste edasikandjad 4)Taimekahjurid 5)Mõned on mürgised(skorpion) Putukad 60)Iseloomulikud tunnused 1)Keha jaguneb 3 osaks:1)pea 2)rindmik 3)tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 61)Täismoondega areng- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N: Liblikad, Muna- vastne- nukk- valmik Vaegmoondega areng- areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N: Rohutirts, Muna- vastne- täiskasvanu 62)Ämblik:1)Pearindmik ja tagakeha 2)Keha katab kitiinkest 3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad
nimetatakse imikärsaks. Selle abil saab näiteks kodumesilane toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Herilastel on suised haukamiseks. Liblikalised- (nt päeva- ja hämarikuliblikad) Liblikatel on tiivad kaetud tillukeste soomustega, nagu katusekivid, tiivad on suured. Päevaliblikad on värvikirevamad, kui hämarikuliblikad. Liblikate keha katavad karvakesed, mis aitavad sooja hoida ja osa neist ka kompida. Liblikad on imemissuised. Liblikad toituvad iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla kokku kerivad nagu kellavedru. Mardikalised- (nt põrnikad, jooksikud, kärsakad) Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke
Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside õitsemise ajal on munemusaeg. 10. Kapsakoi (lk92) liblikas. Ristõielistel, kahjutsab lehti. 11. Peitkärsakas (lk93) Kärss ees. Prillid ninal. 12. Kartulimardikas (lk95) Ilus triibuline. Tulevad tuulega Lätist.
soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Aastatel 1906-2005 jooksul tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini. Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral. Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele? • Paljud taimed õitsevad varem • Liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud • Külmakahjustused taimedel • Haiguspuhangud • Liikidevahelised suhted võivad häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise vähenemiseni või isegi hääbumiseni. • Süsiniku tarbimine võib muutuda • Tervishoid. Mõnede taimede kasvuaja algus ja lõpp määravad ära heinanohu hooaja alguse ja lõppemise. Mõjutab u veerandit Euroopa inimestest.
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini). Kontsertavamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herrman ja Dorothea. Muusika Byroni näidendile ,,Manfred"
Igaühel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mõista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega. Vanuritele ei meeldi peaaegu kunagi see, mida noored lahedaks peavad. Igaühe jaoks on ilu midagi erinevat. Üks ilusaim hetk inimese elus on see, kui ta armub. Siis on terve maailm lilleline, kõhus lendlevad liblikad ning suu ulatub kõrvuni. Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus (Evelyn Underhill). Armunult vaatab inimene elu läbi roosade prillide ja roosa on ju ometi ilus värv. Armastus mõjutab inimese iluideaali tugevalt. Kui ikka armastatule meeldib jalgpall, aga inimene ise seda üldse ei salli, siis võib paratamatult tekkida väikegi huvi selle mängu vastu. Pärast on siis hea koos mängu jälgida. Ilus hetk võib ju olla seegi, kui nähakse, et teine on õnnelik ühiste huvide üle.
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Noorte suhted vastassugupoolega Iga inimene on sünnist surmani mingil moel suhtes. Imikueas oleme kiindunud vanematesse, teismeliseeas oleme armunud mõnda ilusasse tüdrukusse või armsasse poissi. Täiskasvanueas leiame endale kallima ja luuakse perekond. Kõik koolipoisid on raudselt tundunud imelikku tunnet kõhus, kui nad mööduvad mõnest ilusast tütarlapsest, kes neile meeldib. Seda tunnet ei saagi hästi seletada, öeldakse vaid, et liblikad lendavad kõhus. Paljud sellised armastused jäävad algklassi ja kahjuks on ühepoolsed. Tihtipeale tahavad poisid tüdrukutelele eriti meeldida ja hakkavad neid kiusama. Nad sikutavad tüdrukuid patsist, togivad, norivad ja tahavad olla alati nende seltsis. Kindlasti ei jäta see poistest head muljet. Mina arvan, et algklassi õpilaste vanus on liiga noor, et suhet luua. Kõige keerulisem aeg on murdeiga, kus noortel muutuvad tujud väga kiirelt. Iga teismeline tahab tunda...
mööda ta keha ja ainuke asi millele too tüdruk mõelda suutis, oli telefoni kõne. Ta oli juba tööajal kokkuleppinud, et õhtune plaan näeb ette välja minekut, poisiga, kes pidi samuti kohe töölt naasema. Poiss töötas aga vähe kaugemal, soomes. Ja seal ta oli, tüdruk, ära sätitud, meigitud ja mõnusas suvekleidis, õhtud olid siiski ju soojad. Möödusid sekundid, minutid ja siis kuulis ta oma telefoni helinat, kes see oli? Kõhus imeline tunne, just kui mitte liblikad vaid jooksvad ja trampivad elevandid, kes möllasid mööda ta kõhtu. Lihased, mis nii nõrgad aga samas nii tugevalt krampi löödes andsid isegi valu. Nõrkus ja tugevus, mis sellel ajal revaalitsesid, kumb peale jääb. Kõhus oleks olnud kui linn, mida tabas suur orkaan, mis purustas kõik, mis ette jäi ja ka neiu lootuse, et helistajaks on juse see samune noormees. Möllas ja paugutas, ega jätnud kedagi ellu. Sel
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa
Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus inimsuhted- keerulised, lahendatavad, liigne vaikimine elu mõte- elu on liiga lühike, et seda maha magada aeg- kiirus, elu mõttega elamine loodus- iga pisidetail, liblikad, ojad, jõed, kastepiisad Võimatus See vaikus lõikab lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame.
Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus inimsuhted- keerulised, lahendatavad, liigne vaikimine elu mõte- elu on liiga lühike, et seda maha magada aeg- kiirus, elu mõttega elamine loodus- iga pisidetail, liblikad, ojad, jõed, kastepiisad Võimatus See vaikus lõikab lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame.
Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise arengu järgud ehk ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid Otsene areng järglane sarnaneb ehituselt vanematega, nt linnud, imetajad, roomajad Moondeline areng vastsündinu erineb vanemorganismist nii ehituse kui ka eluviisi poolest, nt selgrootutest kalad ja kahepaiksed Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng muna-> vastne->->-> valmik, puudub nuku arengujärk nt prussakad, lutikad, rohutirtsud Juveniilne staadium ehk noorjärk, lootejärgse arengu etapp, kus organism kasvab, elundkondade talitlused täiustuvad ja välja kujunevad sugutunnused Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises
hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkus...
· Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14. Otsene areng Inimene, imetaja, linnud 15. Platsenta On kõikidel imetajatel. Ümbritseb imikut 16. Miks vaja ? Vaja, et lapsel ainevahetus toimuks; see kaitseb kahjulike ainete eest; annab antikehasid 17. Kliiniline surm On võimalik inimest elustada (vastand: bioloogiline) 18. Äkksurm Sured kohe/järsku (nt. südamerabandus)
Üles, mööda katkist ja lainetavat treppi, hingeldades, ohkides ja oodates juba lõppu, näedki sa seda. See on ilus. See on Tallinn. Näha on kaugeid maju ja palju korstnaid, mis neid elatavad. Just nagu see vaade elatab sind. Võid näha sillerdavat merd, täis laevu, mis omakorda on täis turriste, kes on nagu sina, tulnud siia et osa saada sellest kaunist vaatest ja tundest, mis sind valdab. Emotsioonid lendavad õhus nagu kevade esimesed liblikad, olles ühtaegu nii õrnad, võides kohe haihtuda, või katki minna, kuid samas olles nii tugevad, et püsivad tänu niiskele õhule ja kõvale tuulele lennul, üritades saavutada oma eesmärki ning koos sellega meeldejäävust. Laev saabub, turistid väljuvad, päike kütab üha rohkem ja näha on inimeste siia-sinna sagimist ja nende silmis olevat rahutust. Suvi on järsku saabunud ja inimesed on nagu teises kliimavöötmes. Tunda on higi laubalt ja seljalt alla voolamas.
Robert Schumann 1810-1856 Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldise...
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb. Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodi...
roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas. Milleks on meil vaja vihmametsi? Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust. Vihmametsad muutuvad iga aastatega aina populaarsemateks puhkekohtadeks.
Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond. Vananemisperiood peale generatiivstaadiumit elu lõpuni.
Ainuke oligi "Pärnumaa foto 2010". Mujal oli mingid maalid abstraktsest kunstist, millest ma aru ei saand egas poleks ka osanud miskit kirjutada. "Pääsusaba" Andres Ennok See oli minu lemmik pilt,mis seal ülespandud oli. Kuidas on võimalik nii lähedalt ja selgelt pildistada liblikad. Muidu kui lähemalt vaatamagi lähed kohe lendavad ära ja kust see aeg veel pildistamiseks? "Hüpe" Martin Absalon Õigel ajal õiges kohas muud ei oska sellise pildi kohta küll öelda. Panen siia lõppu veel mõned huvitavad pildid mis mulle silma jäid, oli neid ka rohkem aga kuna endal polnud võimalust pilte teha, ei saand kõiki lemmikuid teieni tuua. Need olid ka huvitavad, kuid
PAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast visiitkuube, ploomisuuruste klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti, kaelasidemeks samettähte. Kleksil on pikk liikuv nina, vikerkaarevärvides sillerdav juukselakk, paks must habe, tillukese jalgratta moodi hôberaamiga prillid. (lk 28-29) 5. Mis on pan Kleksi akadeemia kôrgeimaks aumärgiks? a) khaani vôlumüts b) tedretähed c) medal d) rändkarikas 6. Kirjuta kuulsa Hiina keisri ôuearsti nimi. .........
Robert Schumann 8.juuni 1810 - 29. juuli 1856.a. Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik. Elulugu Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja a...
prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid, eelistavad tegutseda pimedas, segatoidulised), soomuklased (tiivutud, elavad niisketes paikades, tegutsevad hämaruses või pimedas), jahu- või leivamardika vastsed (elutsevad lahtiselt seisma jäänud jahus või jahusaadustes), nahanäkid (toituvad karusnahast), leedikud (hallikad või pruunikad liblikad, elutsevad köögis, vastsed arenevad jahus ja jahusaadustes) ning koiliblikad (vaevalt sääsesuurused, röövikud toituvad villast ja karusnahast).
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
1.viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljast...
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
Minu väljamõeldud maailm Mul on päris oma saar, kodu, kus ma saan käia taastumas. See saa asub ühel soojamaa mere rannikul. Sinna saan vaid sukeldudes kaljunukkide alt, läbi salajase koopasuu. Selleks on mul oma võlupaat. See laevuke on teistele nähtamatu ja ta läheb iga kord ise tagasi koju, kui mina sealt lahkun. Kui tahan tagasi sinna saarele, siis minu hääletu kutse peale ilmub ta taas. Iga kord kui paadike siseneb koopasuust, siis avaneb minu ees uskumatu maailm imeilusad , värvikirevad ja kõik puha inimesele kasulikud taimed , mitmekesine ja ääretult huvitav loodus mäed, orud, kosed, ojakesed, konnatiigikesed, milles huvitavad neoonvärvides ja öösiti helendavad vesiroosid. Seal on palju ilu, mida on raske sõnadesse panna. Aga mis veel eriti huvitav sellel saarel, kui nii võib nimetada, on päris oma päikesesüsteem. Päike on selline nagu ikka, aga palju pisem, sest taevas on seal väga madalal. Taevas on ikka sinine,...
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng: Vastne , siis nukk, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Vaegmoondeline areng. Vastne, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Näiteks liblikad. Vaegmoomdeliselt arenevad näiteks rohutirtsud, prussakad, lutikad. Lootejärgse arengu peamised etapid: 1. Noorjärk ehk jubeniilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium 3. Vananemisperiood
62. Catch up on- järele tegema asju 63. Check up on- kontrollima 64. Cut down on- midagi vähendama 65. Get along with- kellegagi hästi läbi saama 66. Get out of- väljapääsu otsima/pääsema 67. Get rid of- ära viskama 68. Keep up with- järje peal olema 69. Look up to- imetlema kedagi 70. Run out on- hätta jätma 71. Burst into tears- nutma puhkema 72. Missed a beat- lööki vahele jätma 73. Cant believe my ears- ei suuda oma kõrvu uskuda 74. Have butterflies in my stomach- liblikad kõhus 75. Make blood boil- ajab vere keema 76. Over the moon- üliõnnelik 77. Calm down- maha rahunema 78. Bump into- kokku põrkama 79. Fool around- lollitama 80. Get on with- läbi saama 81. Put up with- taluma 82. Come up with- millegagi välja tulema 83. Brought out- välja tooma 84. Run out of- tühjaks saama 85. Go dead- tühjaks saama 86. Switch off- välja lülitama 87. Turn up- valjemaks keerama 88. No signal- levi puudub 89. The battery is low- aku tühi 90
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri,...
Armastus võid küll anda jõudu ja tuge kui on raske, aga samas on see armastus nõrgaks kohaks. Kui armastatud inimesega peaks midagi juhtuma, siis ollakse kurb, endast väljas ja emotsionaalselt nõrk. Purunenud armastus viib inimesed masendusse ja nad tõmbuvad endasse, mille tagajärjel võidakse teha enesetapp. Armastus vastuarmastuseta on üks õnnetumaid olukordi. Armastust on võimatu endast eemale hoida, see lihtsalt tuleb ja läheb. Liblikad lendlevad kõhus, tunned et sul ei tule ükski sõna suust välja, punastamine- need on märgid, et oled armunud ja armumisest võib välja kujuneda armastus. Armastus kasvab ja areneb ajajooksul. Kuna armastus on nii võimas on tal jõudu panna inimesed tegema seda mida nad tavaliselt ei tee, milleks nad võib-olla isegi suutelised ei ole. W. Shakespeare näidend ,,Romeo ja Julia" on hea näide sellest, et olgu nii palju takistusi kui tahes, kahte armastavat inimest võimatu lahutada
Machaon on aga tegelane Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, "sabad," mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurenda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
