Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liblika" - 148 õppematerjali

Liblika

Kasutaja: Liblika

Faile: 0
thumbnail
9
ppt

Päevapaabusilm

Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40­55 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

2) Võrdlev anatoomia ­ võrreldakse omavahel praegu elavaid organisme (saab andmeid suguluse ja põlvnevuse kohta). Näiteks homoloogilised elundid (ühise päritoluga elundid) näitavad omavahelist sugulusastet (kolju, jäsemed). Analoogilised elundid (sama otstarbega, aga erineva päritoluga) kohastumist elukeskkonnaga (linnu ja liblika tiivad); rudimentsed elundid (taandarenenud, oma otstarbe kaotanud elundid organismil) näitavad sugulust ja põlvnevust (inimesel kõrvalihased, olemas silmalaug, silmahammas). 3) Võrdlev embrüoloogia ­ võrreldakse loodete arengut, loodete arengus moodustatakse eelaste loodete arenguetappe 4) Biokeemiline meetod ­ uuritakse organismide DNAd ja valke (organismi omased...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia lülijalgsed ja liblikad (kordamine)

Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem...

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontserdi arvustus „Hullud otsivad sind"

M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd. Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4 hommikul, kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma. Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul ,,Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja...

Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

· Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett....

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

veega.tahked seedimisjäägid väljutatakse. paljunemine Rohutirts paljuneb vaegmoondega .rohutisrt on lahksuguline ja neil on :muna,vastne ja valmikujärk LIBKIKAS Kehaehitus Liblikal on sale keha ja peened jalad.liblika keha katab karvad ja tiibu soomsued. Paljunemine Liblika arnegus on neli järku:muna,vastne,nukk,valmik.ta areneb täismoondega.nad munevad oma munad taimedele millest nende rõõvikud toituvad Toitumine Neil on toidu imemiseks pikk imilont,puhkeolekus spiraali keerdunud imilo MARDIKAD,KIILID,PURUVANAD Kehaehitus Mardikatele on iseloomikud tugevad kattetiivad,mis kaitsevad nende all olevaid lennutiibu ja tagakeha.kõik ei ole lennuvõimelised.keha katab tugev kitiinkest....

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Eesti punk

php?id=10668 · http://www.epl.ee/index.php?id=479 · http://marumarru.blogspot.com/2011/01/selles-mottes-et-jah.html · http://punk.bumpclub.ee/jmke/pildid/villu_vaike.jpg 23 LISAD Lisa 1 Punklaulupidude kavade võrdlus 2008 aasta kava 2011 aasta kava Sex Pistols (UK) -"Anarchy In The U.K." The Sex Pistols -"Anarchy In The UK" J.M.K.E. -"Valge liblika suvi" The Sex Pistols -,,God save the Queen" J.M.K.E. -"Tere perestroika" Malcolm MacLaren / Sex Pistols -,,You need Hands" J.M.K.E. -"Elab veel Beria" JMKE -,,Elab veel Beria" J.M.K.E. -"Külmale maale" PunkT -,,Punk on lahe" Vennaskond -"Uimane ja väsinud" The Damned -,,New Rose" Vennaskond -"Inesener Garini hüperboloid" Vennaskond -,,Insener Garini hüperboloid"...

Uurimustöö
41 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik. Seemnesoomuseid, 8-10, tipus sügav sisselõige, lõhenenud kaheks. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) 26) Chamaecyparis pisifera ­ mägiebaküpress *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt heleroheline, allküljel valged õhulõhed. Õhulõhelaigud moodustavad liblika tiibade sarnaseid moodustusi. Võrse tipud on longus. Lehel õlinäärmed. *Käbi hernetera suurune Perekond kadakas (Juniperus) ­ Marikäbid. Nõeljad, soomusjad lehed. Võivad olla üheaegselt okka- ja soomusetaolised lehed. 27) Juniperus sabina ­ sabiinakadakas *Võrset katavad soomuse-või okkataolised lehed. Võrsed hõõrudes tugev lõhn (ebameeldiv). MÜRGINE! *Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega....

Dendroloogia
113 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Nimetu

Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks. Tervise liblika mudel demonstreerib tervise ja keskkonna tihedat seost (Van Leeuwen jt, 1999), kus keskkonda mõjutab inimese kaitumine, suhtumised ja kultuur ning mida omakorda mojutab sotsiaalpsuhholoogiline keskkond. Nii indiviidil kui keskkonnal on tervis ja heaolu, mille kvaliteet soltub vastastikusest toimest. Mudeli jargi eksisteerivad väline ja sisemine biofüüsiline ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist...

93 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Liblikad

Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid ning looduslik valik

väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Analoogiline elund-elund, millel on ühesugune funktsioon, kuid erinev ehitus(nt liblika tiib, linnu tiib). Evolutsiooniline regress-ehituse lihtsustumine. Evolutsiooniline progress-täiustumine....

Bioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Taimekahjustajad , putukad!

Vigastatud viljad tõmmatakse kokku hõreda võrgendiga. Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib ­ muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja kaevandab säsis, sisenemiskohale tekib pahk. Talvitub röövikuna varres, kevadel jätkab toitumist. Enne nukkumist närib avause liblika jaoks. Varred murduvad, võrsed kuivavad. Kiletiivalised. Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele. Koorunud vastsed elavad koloonias ja toituvad põõsaste sees, seetõttu võib esimene pk jääda märkamatuks. Siis lähevad mulda nukkuma, paari nädala pärast ilmuvad teise pk valmikud, munevad uuesti sama põõsa lehtedele. Teine pk arvukam, suurem kahjustus. Teine pk võib...

Taimekahjustajad ja nende...
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteemi osad ladina keeles

PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale ­ LÕPPNIIT ­ ajukestad on selle ümber. Canalis centralis ­TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis ­KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale ­ SPINAALGANGLON Substantia grisea ­ HALLOLLUS ­ närvirakkude tuumad ­ liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis ­ KÕHTMINE SARV Columna anterior ­ EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba ­VALGEOLLUS ­seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis ­ TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) ­BURDAKHI KIMP...

Anatoomia ja füsioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Loomsed Kiud

Varre külge kinnitudes hakkab ta siidikookonit kuduma. Siidikiud on tegelikult rööviku kehas paiknevate ning alahuuleni ulatuvate paariliste kudumisnäärmete, mis on tegelikult muundunud süljenäärmed, eritis. Pärast kookoni moodustumist moone jätkub. Täiskasvanud siidiliblikas koorub kookonist umbes kahe nädala pärast. Kuna liblikas rebib kookonist lahkumisel siidikiu puruks, peab siiditootja liblika tapma veel enne seda, kui ta valmikuks muutub. Kookonid korjatakse enne liblikate koorumist kokku ja alustatakse nende töötlemist, nii et vastsed hukkuvad. Suurimad ja kõige raskemad kookonid valitakse välja, et nendes asuvad isendid saaksid lõpuni areneda ja panna aluse uuele liblikapõlvkonnale. ~7~ MIDAGI HUVITAVAT: · Savikrohvi sideaineks kasutatakse loomseid kiudusid (nagu nt loomasõnnikut) · Lambavill põleb leegita...

15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...

Inimese füsioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...

Ökoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti Liblikad

Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Liblikate toitumine...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti rahvamuusika ülevaade

Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts ­ levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt. Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid....

Muusikaajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun