Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
13. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Diktatuur 14. Kas teie arvates on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks/miks mitte? Ei, sest religiooni ei saa mõista ideid käsitleva teadusena vaid pigem uskumuste, normide, tavade süsteemi, mille keskmes on üleloomulikud jõud ja suhteid reguleerivad väärtused. 15. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? Parem: liberalism (vabameelsus), esiplaanil inimene ja tema vabadused, majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16. Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nag...
Roheline • Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid • Islamistid (Hamas) • Agraarparteid Punane • Sotsialism ja kommunism • Sotsiaaldemokraatia • USAs vabariiklik (konservatiivne) partei Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu • Vana-Kreeka Ateena linnriik • Aristokraatia vastand • Isonoomia – poliitiline võrdsus Rahvakoosoleku nõusolek: • Sõja kuulutamine • Surmanuhtluse määramine • Suure rahatrahvi määramine Ostrakism • Killukohus • Anti kümme päeva aega lahkumiseks • Potentsiaalsed türannid kõrvaldati • Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Ivariant 1. Nimeta kaks organisatsiooni roheliste liikumises Eestimaa Rohelised, Greenpeace (Greenpeace 1971. Eesti Roheline liikumine) 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Jean Bodin- Prantsuse poliitikafilosoof. Pani aluse tänapäeva suveräänsuse mõistele. Monarh on iseseisev nii sise- kui ka välipoliitilistes küsimustes. Jean Bodin tuli välja suveräänsuse mõistega monarh on iseseisev nii sise-, kui välispoliitilistes küsimustes, N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Ana...
2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli
maj langused perspektiivis pidurdatud · Ühtmoodi mõtlev riik · Üks ideoloogia 18. Heaoluriik riik vähendab indiviidi riske, sekkudes majandusesse ja jagades ressursse ümber. Heaolumudelid SOTSIAALDEMOKRAATIA KONSERVATIIVNE LIBERALISM Sotsiaalhüviste jagamise Kõigile Peamiselt palka teeninud Ainult vaestele printsiip Keskne heaolu eest Riik Tööandja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Soome, Taani Saksamaa, Prantsusmaa Eesti, USA
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 7 3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus 45
Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu
Aastatel 1647-1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha, toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II. Aastal 1688 toimus Hiilgav revolutsioon, murranguline kodanluse pääsemine tegelikule võimule. Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni tulemusena hakkas parlament otsustama rahaasjade üle. Juba antiikajast peale loodi ühistuid, kuid nüüd hakati seaduslikult moodustama aktsiaseltse. Liberalism Liberalism tekkis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses. Liberalismi pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Nad põhjendasid seda sellega, et looduses on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Liberalistid asusid teisi kritiseerima ning vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19. sajandil. 17. sajandi keskel kaotati Inglismaal kohalikku tööstust kaitsev seadusandlus Inglismaa jääb kaubanduses veel alla Hollandile ja tööstuses Prantsusmaale.
maksud laienesid ka aadlile ja vaimulikkonnale · 1785 kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõttest, ladina keel asendati saksa keelega · 18. Sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma. Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha rohkem nõudma ka poliitilist vabadust · Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva vaimne ja sotsiaalne eneseavastus ja jõudu koguv liberalism nägi valgustatud valitseja asemel võimu juures juba valgustatud rahvast. Valgustuse mõiste Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas peale reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. · Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse. · Valgutajad väljendasid optimismi, et inimõiguste piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi
tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism: seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia: organiseeritud kuritegevus. Demokraatia kriis: tihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike probleeme, tekkis pettumust ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Diktatuurid tekkisid: muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine.
9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte,
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Kõige tähelepanuväärsemaks näiteks on siin NEWTON. Tema Mehaanika (1687) on ulatuslik kvantitatiivne looduse seletus, mis funktsioneerib rangelt kausaalselt ja ilma asjatute hüpoteesideta. Sellesse aega langeb suur hulk teaduslikke avastusi. Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu progressi. Ühiskondlikult iseloomustab seda ajastut kodanluse esilekerkimine. mis soodustab majanduslikku arengut. Seda protsessi saadab liberalism: See on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkuretsi. Selle deviisiks on: "Laissez faire, laissez passer." (Lasst machen, lasst gehen.) Sellele lisandub üksikisiku õiguste põhjendamine riigi ja kaaskodanike suhtes. Väga olulisteks tulemusteks õigusfilosoofias on loodusõiguse ja inimõiguste uued formuleeringud, näiteks "Virginia Bill of Rights (USA 1776): "Kõik inimesed on looduse poolest vabad ... ja neil on ... kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja vabadusele,
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.
and that friendship helped him conquer all of London Society despite his lack of family background. A lady's education was taken, almost entirely, at home. There were boarding schools, but no University, and the studies were very different. She learned French, drawing, dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts. 1. 19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism (utoopiline s, revolutsiooniline s (marksism e kommunism), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism. Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei
neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism, liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee /Sven Mikser A. Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist
MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi KESKNE HEAOLU Riik Tööandja ja töövõtja, pere Igaüks ise EEST VASTUTAJA NÄIDISRIIK Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Prantsusmaa USA, Suurbritannia
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus ...
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
kavandatav poliitika puudutab. 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad.
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele
kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele.
Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus.
sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3
sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3
püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND: · teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv · teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · insenertehniline personal · teenindussektori töötajata osakaal tööjõus 5
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud. Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega? Kas liberalism ja täielik iseseisvus ei vii mitte nartsissismi, isekuse või kaoseni? Tema loodab, et uus soome õpetajaharidus pakub sellele mõningaid lahendusi olukorras, kus väikseid maapiirkonna koole suletakse ja ehitatakse aina suuremaid, kus õpetajad ja õpilased kõikide nägusidki ei mäleta. Slavko (2006) arvates on ühiskonnas, kus tööd ei austata, võimatu tunnustada ja väärtustada õpetaja tööd
õppejõud, kes osalesid nendes vastuhakkudes aktiivsemalt, ähvardati koolist välja visata. Trükisõnale, aga kehtestati range tsensuur. 1820. aastal tabas rahvuslikku liikumist ja ülestõusmist suur mõõnaperiood, sest kõik suuremad juhid ja asutused olid kinni pandud. Selle mõõnaperioodi lõpetas lauluseltside ülestõusud ja liikumised. 1848. aastal tabas Euroopat suur revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitikasse. Nende käigus sündis uusmaailmavaade: liberalism, mis väärtustab peamiselt inimese vabadust. 19. sajandi esimesel poolel hakkas teiste riikide seast esile tõusma Preisimaa, mille eesmärgiks oli ühendada Saksa väiksed riigikesed oma valitsuse alla. Preisimaa tõus algas 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine
Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) 6 Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism; klassika vs uus Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega. Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad.
võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte totalitaarne diktatuur valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks, sunnitakse tegutsema täpselt kindlaksmääratud viisil, riik kontrollib kõike nii
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
sündmused. Mõlemad, nii Fukuyama kui ka Huntington väidavad, et läbi on saanud ideoloogiate vaheline võitlus. Fukuyama jõudis oma järeldusele seletades erinevate maailmajagude üha suuremat majanduslikku ja poliitilist homogeniseerumist. Huntington aga läheb oma töös kaugemale, väites, et on alanud uus võitlus, tsivilisatsioonide vaheline võitlus, mille tagamaad pole enam pelgalt majanduslikud või ideoloogilised, vaid on kultuurilised. Arvan, et kuigi liberalism ja demokraatia levivad maailmas üha kiiremini ja suuremas ulatuses, pole sellega saabunud, või lähemas tulevikus saabumas, ajaloo lõppu. Seda sellepärast, et kuigi läbi on saanud ideoloogiate, poliitiliste- ja majanduslike korraldusvormide vaheline konkureerimine ja maailm on muutumas üha homogeensemaks, on, nagu Huntington väidab, algamas võitlus kultuuride vahel - uus ajaloo etapp. 3
Ettevõtted proovisid päästa olukorda vähendasid kaupade hindu, vallandasid töölisi jne. Palju inimesi jäid tööta. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seetõttu tekkis ületootmine. Miljonid inimesed olid näljas, kuid toitaineid ja vilja hävitati, et põllumajandustootjad rikastuks. Peamisteks põhjusteks peetakse ületootmist, lahendamata majandusprobleeme, valet majandamist. Majanduskriis mõjutas ka USA-d. Enam ei aidanud majanduslik liberalism ning presidendiks valiti Franklin Roosevelt, kes tegi mitmeid ümberkorraldusi uus kurss. Kõige sagedamini nimetatakse majanduskriisi lõpuks aastat 1933. Siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal läks kauem aega, aga Inglismaad see ei mõjutanudki nii tugevalt. Diktatuuririikides võttis riik juhtimise enda kätte. 1939.aastal alanud Teine maailmasõda tekitas uue majandusliku olukorra. Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused. 1929
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld)
As a paradigm or worldview, constructivism (as a learning theory) states that learning is an active, contextualized process of constructing knowledge rather than acquiring it. Knowledge is constructed based on personal experiences and hypotheses of the environment. Learners continuously test these hypotheses through social negotiation. Each person has a different interpretation and construction of knowledge process. The learner is not a blank slate (tabula rasa) but brings past experiences and cultural factors to a situation The term ,,Constructivism" was first introduced to IR theory in 1989 by Nicholas Onuf. It was first considered as an interpretive meta-theory, a reflectivist approach. It emphasizes the social construction of world affairs as opposed to the claim of (neo)realists that international politics is shaped by the rational-choice behaviour/decisions of egoist actors who pursue their interests by making utilitarian...
· Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil · Vaja vähendada makse, see elavdab majandust · 1981 1984 vähendati maksukoormat 1/3 võrra · liberalism · Monetarism · Sotsiaalkulutusi vähendatakse Reaganoomika · Toob avalikkuse ette Alzheimeri tõve · Riigivõlg kasvab 3x · Kaubandussõjad · USA-d esindatakse ÜRO-s · Pikaajalise maj aregukava Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1960. aastatel · Kennedy · Valimisprogrammiks nn uus rajoon (New Frontier) · Johnson süvendas alustatud reforme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
