Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
nõudmised ja ootused. Riigivõimu tunnused: · kehtestada seadusi · koguda makse · hoida sisekorda · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi kodanikele · esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised). Parempoolsed- liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. · Vabaturumajandus · Konkurents · Avatud turud · Minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksude eest.... · Traditsioonid · Rahvuslus · Kollektiiv Sotsiaalne heaolu! Vasakpoolsed- sotsiaaldemokraadid · Võrdsus, võrdsed võimalused kõigile · Segamajandus · Valitsus reguleerib majandust · Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck, et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava "Raua ja vere poliitika" muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O
Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule (absoluutne vabadus pole võimalik)
eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Marshalli plaan - USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasjas kannatanud Euroopa riikidele. massihvitusrelvad - suure hvitusvimega relvad, mille kasutamine phjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. moderniseerimine - uuendamine, ajakohastamine. neutraliteet - erapooletus okupatsioon - riigi maa-ala ajutine hivamine teise riigi relvajudude poolt. perestroika - NSVLi majandusssteemi mberkorraldamine ja
Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte. 18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia 19)Mis on konservatism, liberalism, rahvuslus? (tekke aeg ja poliitilised vaated) Konservatism tekkis 18.sajandi lõpus. Konservatiivid rõutasid, et inimeste kooselu seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muudatused ei saa tuleneda altpoolt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
KONTROLLTÖÖ §26-39. 8.KLASS Variant A 1. Mis on tööstuslik pööre? Mis muutus seoses tööstusliku pöördega? 2. Millised muutused toimusid seoses industriaalühiskonna kujunemisega: a) transpordis? (2) b) põllumajanduses? (2) ÕPETUS PÕHISEISUKOHT Konservatism 1 Liberalism 2 Sotsialism 3 3. Täida tabel. (Tabelit pole vaja teha!) 4. Miks oli USA ja Saksamaa majandusareng kiire, Prantsusmaa ja Inglismaa oma aga aegalsem? Põhjenda. 5. Võrdle 5 lausega Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA koloniaalpoliitikat. 6. Võrdle Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsemisaega. (valitsemisaeg, poliitika iseloomustus, tähtsama...
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ...
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei maj...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastakümnel sai alguse ka reisilennundus. Al Capone / Maffia . 1920
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ...
konservatismiks. Nende arust oleks ideaal ühiskond olnud selline kus areng toimuks aeglaselt mitte järsku.19.sajandi konservatiivid olid seisukohal et mitte kõik inimesed ei tohi osaleda poliitikas. nAd ei toetanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Nad soovisid kaitsata oma ma tootjate kaupa väilsmaa kaupade konkurentsi eest. 10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel
Ühiskonna KT nr.3 1. Võimu olemus ja ressursid Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust,saavutada sell moel oma huvide elluviimise. Omadused,et võimule pääseda: · Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused: · Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. · -||- koguda makse ja otsustada tulumaksu kasutamise üle. · -||...
17. ja 18. Prantsuse revolutsioon Gottsched tragöödia), Rahvusvahelisus sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs Inglismaal Klopstock vastutus tööstusrevolutsiooni algus Mathias Claudius sekulariseerumis Georg Christoph Lillede teadused
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust (USA, Suurbritannia). Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa). Nende arvates
- kaitsesid siseturgu - absolutismi ajastul Sotsialism: Marksism: - töölisklassi elutingimuste ja palga parandamine - riik kontrollib majandust - suured maksud ja toetused - tootmisvahendid riigi omaks - tuleb aidata nõrgemaid - hiljem nimetatakse kommunismiks - sotsiaaldemokraadid ja kommunistid Liberalism: Majanduslik liberalism: - isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus
ühiskonnaliikmetele, rõhutab riigi vastutust ühiskonna sotsiaalse arengu eest ning propageerib sotsiaalset võrdsust (et kõigil oleks hea elu). Liberalism- oli Euroopas juhtiv ideoloogia pärast Prantsuse revolutsiooni ja USA iseseisvussõda alates 20 saj viimasest veerandist. Tänapäeval tähendab see õhukest riiki, kus riik ei sekku majandusse aga tema ülesanne on rajada töökohti. U sajandi vältel asendus 18.saj liberalism sotsiaaldemokraatiaga, millel oli juhtiv positsioon Saksamaal kuid tähtsal kohal oli ka Inglismaa. Saksamaa oli sellel perioodil Euroopa moodsaim maa ja Inglismaa kõrval ka üks demokraatlikumaid. Konservatiivses riigipäevas oli tugev sotsiaaldemokraatlik opositsioon. Venemaal lõppes igasugune kimutustöö olgu ta liberalistlik või kommunistlik siberi sunnitöölaagriga. Maalima majandus Üksikud suurtootjad püüdsid kindlustada endale tooraine leiukohti ja turge ja kehtestada oma
Maailm pärast I maailmasõda Majandus Esimese maailmasõja mõju Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldamise raskused Võtjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923.a kriis Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed Reparatsioonide küsimused Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöörde katsed Maailmarevolutsiooni oht; Komintern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 Dawesi plaan USA edu Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 1929-1933 Kriisi põhjused · Ületootmine · Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid
raudteede võrk, hinnataseme langus-tekkis konkurents, maailm globaliseerub. Majanduses olid esikohal Inglismaa, USA, Saksamaa. Tekkis proletariaad. 8. Globaliseerumine – üleilmastumine, seda iseloomustab rahvusvaheline kaubandus ja kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskkonda. 9. Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega. 10. 20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism,sotsialism, sotsiaaldemokraadid, anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde
mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine. · Sotsiaaldemokraadid /sotsialism/ toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. · Liberalism ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valitsuse sotsiaal- majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism, materialism, ühetaolisus. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel.
1991); democracy (Beetham, 1991; Buchanan, and "right" or rightfulness Rousseau, 1968 · Key myth: "international anarchy is the permissive [or underlying] cause of war" (Waltz 1959: 232) orealism: Behaviour of actors in a system dictated by its character hierarchy or anarchy,. Features of anarchy:Security Dilemma + Balance of Power. Realism: Attempt to impose hierarchy fails because no `orderer' Conflict thus breaks out. Liberalism Key myth: "there is an international society" - Informal collective or cooperative set of social relationships among sovereign states - Liberal assumption: people are basically good; if organisations facilitate cooperation, people will cooperate. Examples of Cooperation Liberalism · Strengthening of international law · International trade regimes · March of democracy throughout the world · UN as a collective security instrument
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused: Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik Riigivõimu ei tohi kritiseerida
parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid: Istitutsionaalsed grupid(kirik)
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad
+ Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940)
Denis Diderot Prantsuse filosoof, kunsti kriitik ja Varajane elu Denis Diderot sündis 1713. aasta 5. oktoobril noaseppmeistri Didier Diderot' ja tema abikaasa Angélique Vigneroni perre. 17231728 aastal õppis ta Langres´is jesuiitide kollegiumis. 1732. aastal lõpetas Diderot magistrikraadiga Pariisi ülikooli. Ta tegutses ajutiselt eraõpetajana, advokaadi abina, tõlkis inglise keelest ja kirjutas lühiartikleid ja jutlusi tulevastele vaimulikele. 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid Varajane elu 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last. Kahjuks jäi nel...
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välj...
Erinevad küsimused o Majanduse defineerimine o Tegutsejad o Maailmamajanduse dünaamika o Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik) Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus
töökaotajatele).Majanduse alustalaks on neokonservatiividele eraomandus ja kapitalistlik turumajandus. * Liberaalne ideoloogia Liberaalne (ladinakeelsest liber vaba, sõltumatu) ideoloogia hindab vabadust nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalismi kreedo on individualism, mis sai alguse XVIII sajandil kui vasturektsioon katoliiklikule dogmatismile ja Euroopa absoluutsetele monarhiatele. Liberalism lähtub eeldusest, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Traditsiooniliselt taotlevad liberaalid vabadust riigist, s.t. seda, et mõned individuaalsed vabadused või õigused peavad olema kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. (Õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerimiseks ja ametnike valimiseks kodanikkonna koosseisu peaksid moodustama riigis kõik täiskasvanud elanikud sõltumata soost või rassilisest kuuluvusest) .J Rousseau
1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine), Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Põhiväärtused Vabadus. Riik, kogukond, Võrdsus. traditsioonid, rahvuslus, moraal. 2. Ühiskonna arengu Reformid. Stabiilsus; Reformid (riigi rolli võimalused. järkjärgulised suurendavad).
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset võrdsust ja võrdseid võimalusi taotlevad erakonnad, Pooldavad kõrgeid maksusid, korralik pension. Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat. Konservatism on demokraatlik parem poolne ideoliigia, tugineb traditsioonilistele väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad neist:sõnavabadus ja isiklik puutumatus Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikkond osaleb poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
28. POLIITILISED ÕPETUSED Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prant...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenude andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Rain Reinson AT21b Enne maailmasõda mitte just kõige rikkam riik oli sõja lõppedes tõusnud üheks majanduslikult kõige rikkamaks, mis kindlustas talle juhtpositsiooni maailmas. Ameerikas valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu ning tänu sellele toimus majanduses kiire tarbekaupade tootmise areng: võeti kasutusele uusimat tehnoloogiat ning arenesid välja uued tööstusharud, mis võimaldasid kaupade masstootmist. Näiteks võeti kasutusele konveiermeetod, millega läks kergemaks autode valmistamine ja neid hakkas riigis ringi liikuma kogunisti ligi 15 miljonit. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitöötlemine ja
säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust; -Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia
USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis...
Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi Marshalli plaan süvendas lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, hoidis see kogu Euroopa majandust stabiilsena. Maailmasõdade tõttu oli Euroopa majandus raskes seisus. Pärast Esimest maailmasõda valitses majanduses liberalism ja vabakaubandus, mis viis lõpuks ülemaailmse majanduskriisini. Seega ei olnud vabakaubandus Euroopa tingimustes sobilik. Pärast Teist maailmasõda välditi taolist liberalismi ja tehti tihedamat riikidevahelist koostööd parema majanduse nimel. Ka Saksamaa kaasati riikidevahelisse koostöösse, kui moodustati näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühing. Selline koostöö on hoidnud Euroopa ja ka maailmamajanduse püsivana mitmeid aastakümneid. Alles
Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis...