Kas rohkem on ikka alati parem? Põhimõtteliselt olen nõus ajaloolase David Vsevioviga (Postimees, 10.02.09.), et ,,Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerim...
Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotleda abirahasid. Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND
konkurentsi eest · 19. Sajandil lõpukümnenditel loobusid paljudest oma jäikadest põhimõtetest, kuna ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated · Konservatism on alguse saanud Inglismaalt · Esimene konservatiivne partei oli tooride partei LIBERALISM · Samuti pärit Inglismaalt, viigide parteist · Igaüks on oma õnne sepp · Tänaseks päevaks on liberalismi eliitmaaks saanud USA MAJANDUSLIK LIBERALISM · Majanduslik liberalism majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · Adam Smith (1723-1790) majandusliku liberalismi õpetuse looja · Ta sõnastas oma õpetuse tuginedes valgustusideede pagasile ja ka füsiokraatide vaba konkurentsi vajaduse õpetusele · ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" 1776 Smithi õpetus · Rikkuse allikaks ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö, mis loob mitmeid
Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu,
pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema õiglane, kuid karm vahekohtunik Algul suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn,
Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea
Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel(rahvusvahelised suhted on positiivse/negatiivse summa mäng). Keskne on absoluutne kasu:Riikide põhieesmärk on inimarenguks hea keskkonna pakkumine. Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks. Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi
Prantsusmaal oli palju parteisid ning valitsus vahetus umbes 2 korda aastas. 23. Mille poolest sarnanesid ja mille poolest erinesid USA-s vabariiklaste ja demokraatide arusaamad majanduse juhtimisest? Sarnanesid: Nii vabariiklased kui ka demokraadid pooldasid vabaturumajandust Erinevused: Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. 24. Mis on majanduslik liberalism? Too näiteid selle edukuse kohta USA-s. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. *kuulutati põhiseadusevastaseks mõned varem vastu võetud seadused, mis piirasid ettevõtjate vabadust *võeti kasutusele uut tehnikat ja tootmisviise, mis võimaldasid hulgitootmist *ehitustegevuse elavnemine, hakati ehitama pilvelõhkujaid *edusammud lennunduses, ületati Atlandi ookean ja sai alguse reisilennundus 25. Miks 1932.a
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
* Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada * Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks * Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele)
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924
Tekkeaeg Peale I maailmasõda Peale I maailmasõda (umbes 1930.) Valimisõigus Meestel alates 21. Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile
. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49. Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalvaldkond Ülim väärtus: indiviidi Traditsioonid, Võrdsed võimalused vabadus rahvusluule, kristlik kõigile moraal. majandus Vabaturumaj, Riigi sekkumise vastu Valitsus reguleerib konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema
Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku
juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917). · Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi. · Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. KONSERVATISM -> Baltisakslaste esindajad, uuenduste vastu, tahtsid jätta kõik nii, nagu oli. LIBERALISM -> Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu; IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. TOETAJAD -> Rahvuslikult meelestatud haritlased: Kitzberg, Hindrey, Põld, Jürgenstein jt. (Rikkam seltskond). -> Radikaalne suund ->K. Päts (1874-1956).Sünd
Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond
(4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKOND · LIIKMETE ARV: U14 509 · ASUTAMISAASTA: 1991 · ESIMEES: JÜRI RATAS · MAAILMAVAADE: TSENTRISM, SOTSIAALNE TURUMAJANDUS EESTI VABAERAKOND
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?K...
tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.) Revolutsiooniline liikumine üle Euroopa (al. 19. saj)
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliiti...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld
Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik..
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtest...
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele
Ideoloogia avaldub keeles 1. Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne 2. Teatud võtmesõnad Stiimulid erakondadel: Selektiivsed Ainelised Eesmärgilised Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida. Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus. ALUSIDEOLOOGIAD Konservatism, liberalism,sotsialism-põhiideoloogiad .../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
The Reform party is the most economically liberal party in Estonia and it is led by Andrus Ansip. The Union of Pro patria and Res Publica was founded in 2006, when two conservative parties merged. The party's political ideology is conservatism and Christian Democrasy. It has about 8000 members. This Party won 19 seats in the Parliament in previous elections. The Social Democratic Party was founded in 1990. It represents ideas such as social democracy and economic liberalism. It was the most successful party in the 2004 European Parliamentary elections. In 2007, the party joined the coalition goverment led by the Reform Party. The Estonian Centre Party is a centrist, social liberal party, which claims the formation of a strong middle class in Estonia. Party's main slogans are progressive income tax, pesnion raise and bringing Estonian soldiers out of Iraq. The Party's chairman is Edgar Savisaar.
vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE Reformierakond on liberaaldemokraatlik erakond, mille ideoloogiaks on liberalism. Erakonna üheks sihiks on jätkata riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Kui võtta aluseks see, mida näeb ette puhas liberalism, siis selle kohaselt on ülimaks
Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus) Ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia ( vihikus ) Demokraatia peamised tunnused; otsene-, esindus-, osalusdemokraatia. Siirdeühiskond.
materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke. Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. Totalitaarne- Võim ühel, kontroll inimeste üle
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisi...
Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist
kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile
Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa
· 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. · Seadusi võttis vastu kongress. · President valiti neljaks aastaks. · Juhtivad erakonnad Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. · Vaba turu võim 1920 a. ( ettevõtjate vabaduset piiramine) · Hirm kommunismi ees. · .Poliitika vorm majanduslik liberalism. · See tõi sõjajärgsel ajal edu. · Vapustavad tulemused uue tehnika ja tootmisviiside kasutuselevõtmisel vabaturu tingimuses. · Tarbekaupade hulgitootmine. · Ehitustegevuse buum, pilvelõhkujad. · 1927 a. Ületas Charles Lindbregh lennukiga Atlandi Ookeani. · Sõjajärgsel aastal sai alguse reisilennundus. · 1920 a. Oli aspiriini, dzässi, õitsengu aasta. · 1920 a. Kuritegevuse kasv, põhjus alko keeld. Tekkisid maffiad.( Al Capone )
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad
Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
demokraadid) MAJANDUS - väikeettevõtlus - põllumajanduriigist sai - kahekümnendatel - tehnika vananenud tööstusriik majanduslik 1919-1939 liberalism (v.a. - tänu - majandust aitasid alkoholimüük - dominioonidesüsteemile edendada kehtis keeluseadus) mõjutas suur reparatsioonimaksed I - 1929 okt. algas ülemaailmne maailmasõja kaotajatelt musta neljapäeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
