20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. 20. Iseloomusta liberaalse demokraatia põhi- kriteeriume? Liberalism on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on indiviidi vabaduse, kodaniku- ja poliitiliste vabaduste ning teiste inimõiguste konstitutsiooniline rakendamine, samuti majanduse korraldamine laissez-faire põhimõttel, kaasa arvatud vabakaubandus. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: · individualism indiviidi väärtustamine · parlamentarism - · võimaluste võrdsus · reformism · antiklerikalism.
eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3.Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: maksudest laekunud raha kasutada haridusele, 3.Toimetuleku eest vastutab eeskätt inimene ise. Riigi
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö) · Õnn on piiramatu · Kõik võivad võita · Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikalt domineerivaim. Sobis täpselt oma ajastusse (enne 19.saj)
ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses. 20. sajanndil asendus klassikaline liberalism sotsiaalliberalismiga Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Kasutatud materjalid http://www.pshg.edu.ee/files/loeng9.pdf https://sites.google.com/site/mariakurisoo/oppe/ajalugu/maailma-ajalugu-20-saj andil https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalliberalism https://et.wikipedia
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Ta kasutas seda viitena uue teadus-ideaalide (inglise k. Idea-ology) mis hakkas paljastama teadvuse juuri. De Tracy lootus oli, et ideoloogia saavutab kunagi samaväärse staatuse kui zooloogia või bioloogia. Samas veel täpsem tähendus loodi sellele terminile üheksateistkümnendal sajandil Karl Marx`i kirjutises. Poliitilise ideoloogiaid, nagu eespool loetletud, on mitmeid. Kõik need poliitiliste ideoloogiate seletused peavad saama alguse liberalismist. Seda sellepärast, et liberalism on tööstusliku lääne ideoloogia ja on vahel kirjeldatud kui ümber-ideoloogiat, mis on võimeline austama/mõistma rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat. Liberalism sai alguse lagunenud feodalismist ja selle arengust turgudel või kapitalistide ühiskonnast
POLITICAL SCIENCE AND GOVERNMENT INSTITUTE ANNELI PALM CRITISIM ABOUT IMF AND WORLD BANK INTERNATIONAL POLITICAL ECONOMY (RIR6032/RIR6004) ESSAY 2014 Contents TALLINNA ÜLIKOOL.............................................................................................. 1 Introduction............................................................................................................ 3 Basic of liberalism.................................................................................................. 4 International Monetary Fund and World Bank.........................................................4 IMF(International Monetary Fund)........................................................................4 WB(World Bank).................................................................................................. 5 Criticism...............................................................
Ent tundub nagu tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandi...
realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt, oleks see ilmselt liberalism. Liberalismist kõlab minule kõige hingelähedasemalt nende peamõte: indiviidi vabadus. Sotsiaaldemokraatiast aga näiteks võrdsuse ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Ka kommunismi põhiloosung "Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele." kõlab õiglaselt, kuid ma ei usu eriti kommunistlikku riigi niivõrd õiglasse funktsioneerimisse.Võttes näiteks Nõukoguse Liidu ja selles valitsenud reziim, mis
kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Punane roos on paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks üle maailma. Eesti Vabaerakond Asustatud: 2014 Esimees: Andres Herkel Ideoloogia : Rahvuslik konservatiivne Liikmete arv: 642 (7.10.2014) Motto: „Anname riigi rahvale tagasi“ Reformierakond Asustatud: 1994 Esimees: Taavi Rõivas Ideoloogia : Liberalism, majanduslik liberalism, klassikaline liberalism Liikmete arv: 12 839 (10.09.2014) Eesmärk: jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse.
seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalse
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
Liberalism · Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega · Ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus leidub vaid üksinduses · Ühtne õpetus puudub; mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus Põhialused · Vaba turumajandus · Minimaalne riigi sekkumine · Konkurents, avatud turud · Inimõigused (vabadused) Eripärad · Liberalism käib kaasas demokraatliku valitsemisviisiga · Eliit on ühiskonna peremees · Mida rohkem ressursse, seda suuremad on võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet · Sallivus pluralismi suhtes · Vabad valimised · Religioon inimeste eraasi · Rajaneb eeldusel, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed Loojad ja esindajad · Adam Smith majandusteooria looja · John Locke majanduslik vabadus, vaimne vabadus
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
...........................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE................................................................
2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel 12. Poliitiliste ideoloogiatele iseloomulikud jooned: 1)liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine, madalad maksud, igaüks on oma õnne sepp, inimest innustatakse tööle 2)konservatism traditsioonilised väärtused, alalhoidlik riigijuhtimine nn. Järjepidev liberalism, kaitsevad rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalselt toetatakse traditsioonilisi kooslusi nt. kirikukogudused, suguvõsa jne., riik maksab abirahasid neile, kellel puudub perekondlik tugi, riik tegeleb pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 3)sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, segamajandus(erasektor + riik), riik sekkub majandusse, kõrged maksus, astmeline tulumaks, riig tagab igale inimesele
Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu
küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kas liberaalne ideoloogia võib olla ohustatud? Fukuyama tekitas oma artiklis arutelu, et kas me oleme tõesti jõudnud nüüd ajaloo lõppu. Ehk, kas ühiskonnas on mingeid fundamentaalseid vastuolusi, mida ei saaks lahendada tänapäeva liberalismi kontekstis? Märkides küll, et liberalismi ülesanne pole ammendavalt vastata igale väljakutsele. Tõdedes siiski hiljemalt, et liberalism on kõige efektiivsem ideoloogia, mis tänapäeval end kehtestada kõige enam suudab. Küll aga kahjuks on olnud enim viimastel aastatel suureks murelapseks islamistlikud rühmitused, kes Fukuyama tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige iseloomustab tervet maailma shokeerinud terrorismirühmituse avapauk, mis läks igevesti ajalukku, mil 11.sept 2001 aastal läbi väidetava terrorismirühmituse terroriaktiga USA-s, mis
Valida saavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18-aastased isikud (ka mittekodaniku) Volikogu valib linnapea või vallavanema 3ÜHISKONNAÕPETUS Poliitilised ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsialism/sotsiaaldemokraatia Vasak- ja parempoolus võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus.
Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.
a world better and cleaner place to live and also give everybody an equal chance on life and career. It is rather weird to think that companies like Coca-Cola and etc. have so much influence on the whole political economy but that comes to show us how literally every company which is known for good things and not so good things, can influence the whole political economy process. Appyling a theory liberalism As mentioned before Coca-Cola Company is a multinational corporation and that means it occupies a prominent and often controversial role in the global economy. Multinational corporations operate simultaneously in national political systems and global markets, they have been the subject of considerable controversy among governments and among observers of the IPE. Some consider multinational corporations to be productive instruments of a liberal
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
aastaid istunud. Neile oli nende koht rahuldav. Oli neile garanteeritud ju kindel töökoht, suplemine rahas, head kontaktid, võim. Selle kõige pärast oli kasulik nin arukas pooldada vanameelsust ning mitte siirduda uuenduste poole. Talupojad ja käsitöölised tahtsid aga viletsast ja ebaõiglasest elust pääseda. Nad olid väsinud oma ülemaid teenima. Kõik uuendused, mis soodustaksid positiivseid muutusi olid teretulnud. Kõige paremini vastas nende ootustele liberalism. Samuti ei sallinud talupojad vaimulikke, kes oma võimu säilitamiseks kuningaid teenisid. Vaimulikud pooldasid romantismi. Kindlasti oli romantismil tähtsaim tegur kellegi kõrgema kummardamine, kuid vähe tähtsamateks ei jäänud ka kõikvõimsa loodud ,,asjad" loodus, maad, inimtunded. Samuti ei jätnud romantism välja minevikku täpsemalt keskaega. Oli vaja läbi saada vanameelsete valitsejatega.
Konkurentsirohkuse tõttu lähevad paljud väikeettevõtted pankrotti, sest jõukamad ja suurettevõtted on oma teenusele leidnud püsikliendid ja saavad pakkuda odavamat teenust. Selleks, et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tuleb riigil majandusse sekkuda. Näiteks maksab riik väikeettevõtetele või alustavatele ettevõtjatele toetusi. Turumajandust toetab tugevalt majanduslik liberalism. See ei tohi toetada valitsust, vaid peab kaitsma vaba turgu ja vabakaubandust. Juhul kui valitsus soovib eemaldada eraomandi monopoli, sest see takistab teiste indiviidide otsuseid, siis võib majanduslik liberalism olla valitsuse poolt. Käsumajanduse pluss on see, et kõigil on töö. ei mängi rolli see, kes on tuntum, vaid hästi läheb kõigil. Minu jaoks on oluline see, et iga äriidee saaks teostatud, olgu see siis halb või hea. Vigadest õpitakse,
-ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist -ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle -kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks -riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik. Turumajandus ei tähenda mitte majandusliku regulatsiooni puudumist, vaid selle regulatsiooni kasutamise mehhanismi ja olemuse demokraatlikkust. Maria Helena Veelmaa 9c
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas
IDEOLOOGIAD Marite Pilv, 12e 1)Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20.sajandi ajalugu ? Põhjenda Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda.
rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse.
Ideoloogia · Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Oska seletada olulisemaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: · Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) · Konservatism (traditsioonid, moraal) · Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele)
.............. 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid.........
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
sõjaväeline,vaimulik, parteiline. NÄITED ??????????!!!!! Mis on poliitika, politoloogia ning kes on poliitik? Poliitika on riikliku elu korraldamine ja ühiste resursside jagamine, politoloogia ehk riigiteadus, poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse Õpilane oskab tuua paar iseloomulikku joont iga nimetatud poliitilise ideoloogia kohta (õpitud ka ajalookursuse raames): konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Konservatism-traditsioonilised väärtused Liberalism- inimeste vabadused ja õigused Sotsiaaldemokraatia-riigi sekkumine majandusse stabiilsuse huvides Eesti suuremad erakonnad ja nende juhid. Ref – Ansip Kesk – sibulEdgar Irl – Urmas Reinsalu SDE – Sven mikser,rohelised, Ekr Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti). Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine.
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille
* vähemuste õigustega arvestamine * tsiviilkontroll relvajõudude üle 1.3 Ühiskonna jätkusuutlikkud · Rooma Klubi (Maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus Ökoloogiline tasakaalustatus Heaolu kasv 2.7 Peamised heaolureziimid: BAASIDEOLOO SOTS.DEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM GIA ATIA Sots.hüvitiste Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele jagamise printsiip teeninutele. Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja võtja, Igaüks ise vastutaja pere. Näidisriigid Rootsi,Taani, Soome Saksa, Prantsusmaa USA; Suurbritannia
Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Klassikaline liberalism- Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Konservatism- Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi
varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng Vastuseis muutustele, kuninga ja aadli võimu toetamine
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja...
NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale: Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks. Prantsuse revolutsiooni uuesti kasutusele vabariigi realistliku mudeli valitsuse ja näitas, et Euroopa riik ei pea olema ametlikult kristlik. Võrdsus seaduse ees, sõnavabadus ja rahva suveräänsus tundus nüüd viljakas valik olevat. Moodne liberalism, mis sageli põhineb ülistatud revolutsiooni müüdil ja konservatism, sageli määratletud revolutsiooni vastasseisuna, tuli nüüd Euroopasse. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950) USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
