Mõningatel juhtudel osutub palju rikkamaks, sest vaesed inimesed enda sisemise heaolu ja ma arvan, et see muudab õnnelik mees, ole suuri arveid. Kõigest hoolimata, õnn ei kesta igavesti. Alati on keegi, kes tahtlikult või tahtmatult, et iga rikkumist. Näiteks on üldiselt väga lähedal juhuslikku surma õnnelik kaotaja. Aga ebaõnnestumisi elus ei ole kõige meeldivamaks. Nüüd tekib küsimus, mida on vaja üldse rahul? See muudab inimesi paremaks? Ma arvan, et õnn tema "omanik" väga liberaalne, kuna tõlgendamatult hing on midagi väärtuslikku, mis vabalt. Keegi ei saa täpselt öelda, kui õnnelik võib üks inimene olla, sest ta lihtsalt ei pane sõnu. Kindel on aga see, et õnn on magus unistus ilusad unenäod ja võimas võit. Ma arvan, et võite panna minu pea oli, et kõik tõesti tahan tunda rahulolu allosas meie südamed. Paratamatult, aga nii, et kõik inimesed ei saa samaaegselt rahuolevad sest üks on õnn, kahjuks kellegi teise ebaõnn.
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes ...
Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni.
Euroopa riigi sekka, ei saa jätta analüüsimata, millised tagajärjed toob see kaasa keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi
võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu kaudu. Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest teadaolevamad on
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
Heaolureziimid Konservatiivne heaolumudel · Heaolutaseme määrab inimese tööpanus, hüvesid jagatakse kindlustuse põhimõttel. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni. · Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sotsiaalkindlustuse haldamist. · Naised on kodused, seetõttu pole lasteaiad kuigi levinud. · Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad. · Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. So...
ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga. Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi
lääneriikide majandusele? Nõukogude Liit oli väga tsentraliseeritud riik. Võimul oli ainult üks partei ning teistel ei olnud sõnaõigust. Juhtivaks parteiks oli kommunistlik partei ning see kontrollis rangelt kõiki ühiskonna valdkondi, sealhulgas ka riigi majandust. Majandus oli hästi kontrollitud, kuid miks jäi see siis alla lääneriikide majandusele? Nõukogude võimu esimestel aastatel oli majandus veel suhteliselt liberaalne. Talupojad võisid vabalt kaubelda ning nad võisid moodustada ka eraettevõtteid. Muutused hakkasid toimuma Nõukogude majanduses seoses viisaastakuplaanide loomisega, millega kaotati paindlikus ning kiire otsustusvõime ning võime midagi muuta. Seoses sellega pandi Nõukogude majandus range kontrolli alla. Kogus riigis alustati kolhooside rajamist, mis erinevalt lääneriikide põllumajandusest ei pidanud vaeva nägema oma arengu eest vaidpidid ainult plaani täitma. Lääneriikide
kuju q Kuigi Shwittersit ei võetud omaks Berliini daidaistide ühingus, tema ekspressionistlike sidemete tõttu, rakendas ta sellegipoolest oma töödes dadaistlikke elemente. q Tema kollaazid koosnevad bussipiletitest, vanadest ajalehtedest, ajakirjadest ja muudest leidmaterjalidest Merzbild q 1922-1937 mõjutas tema töid Saksamaal valitsev poliitiline olu, mis oli liberaalne ja stabiilne, tema töödes oli vähem kubismi ja ekspressionismi. q 1923-1932 väljastas ta oma ajakirja "Merz" q Schwittersi tööd muutusid modenistilikumaks, teda on mõjutanud ka El Lissitsky konstruktivism. q 1920ndatel sai ta tuntuks tüpograafina Nimetu (Ovaalkonstruktsioon) 1925 q Schwitters ehitas vanemate majja
meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt kättesaadavad olema, peaks teatud muutusi tegema ka praeguses õppekavas. Ennetamaks Euroopat kimbutavate immigratsiooni- ja rassismiprobleemide jõudmist Eestisse, tuleks vähemasti gümnaasiumi osas anda religiooniõpetust ning ühiskonnaõpetusse peaks lisanduma tolerantsiõpetus. Seda sellepärast, et liberaalne ja demokraatlik Euroopa nõuab mõistmist ja vabameelsust. Meie riik ei tohiks Venemaa kombel vaadata mööda probleemidest, mis paari aasta pärast ka meie uksele koputavad. Küll hakkavad homoseksuaalid ka Eestis aktiivsemalt tänavail oma õigusi nõudma, Ida- Eestisse immigreeruvad mustanahalised soovivad ka seal kohalikega võrdseid võimalusi ning moslemite kogukonnad jäävad meie riigiski oma usule jäigalt kindlaks.
saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine. · Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa. · Pooldab madalaid makse inimestele jääb suurem osa palgast igaüks otsustab ise, kuidas end kindlustada. Olulised karjäär ja
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et riik peab tagama igale kodanikule inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ja tagatakse toetused abivajajatele. Ma olen alati arvanud, et iga inimene on oma õnne sepp. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi loosungiks on: ,,Kõnni ise elu adra taga, raja ise enesele teed." See väärtus on puhtalt liberaalne, igaühe sotsiaalsed huved on tema enda teha. Indiviidil on vabadus ja lõpmatud võimalused. Nagu vanarahvas ütleb pole halba ilma heata, siis ka siin on mõned negatiivsed küljed. Sotsiaaldemokraatias näen mina ebavõrdsena seda, kui inimesed, kes saavad rohkem palka, peavad maksma rohkem makse, et ära toita õpitud abitusega inimesi. Haritud, intelligentsed inimesed peavad toetama rahaliselt algharidusega alkohoolikuid ja see pole minu arvates õiglane
üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt 4.Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad õp 11-12 5.Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9
Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga
· See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning ühtlasi täpsem ning aja nõuetele vastavam kui ahtraks jäänud usutunnistused ja koolkonnad.
1 mixed economy - tootmisfaktorite omanikud ja kes osalevad kaupade ja teenuste tootmisel ja tarbimisel 1 Tavamajandus - M L majandus, mida iseloomustab minimaalne riigipoolne sekkumine ja kõrge 2 traditional economy - majandusliku vabaduse aste 1 Liberaalne majandus - L M Majandus, kus inimesed sõltuvad oma mida?, kuidas? kellele?, - valikute tegemisel 3 liberal economy - eelkõige tavadest ja kommetest, traditsioonidest.
Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning
Teadus ja tehnika. 20. sajandi algul valitseb maailma täielikult Euroopa, sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega
Millist heaolumudelit luuakse Eestis? Riigikorraldus on läbi aegade muutunud ja täiustunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi peamisteks eesmärkideks korra ja kaitse tagamine, siis tänapäeval täidab riik peale nende funktsioonide ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Sellist riiki nimetatakse heaoluriigiks. Kuigi peaaegu kõik demokraatlikud riigid on heaoluriigid, ei toimu majandamine kõigis üheselt. Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades. Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300...
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees.
· Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel
tarbidamitmeidsotsiaalhüviseid kvaliteetsetarstiabija tasutaharidust. Pensionideja lastetoetustepuhul on selleleheaolumudeliletunnuslik igaüheletagatudbaasosakuolemasolu.Nii saabiga lapslastetoetust, ükskõik millineon perekonnamajanduslik seis. Iga pensioniikkajõudnu omabõigustrahvapensionileisegi siis, kui ta poleomaelu jooksul palgatöölkäinudegasotsiaalkindlustusesissemakseidteinud.Sellist solidaarsuspõhimõtetei pooldakonservatiivneegaka liberaalne heaolumudel. Arvan et Eestile sobiks sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli kombinatsioon. Kuhu on koondatud liberealismi põhitõed, vaba mõtlemine, kursis olek oma riigi asjadega. Olemasei ole ühetegiideaalsetheaolumudelit,parimon kombineerida neidomavahel. Heaolusaavutaminesõltubinimeseja riigi ühistegevusest. Kui 1980.aastail suurenesmitmetesheaoluriikidestöötusja sellest tulenevaltka vaesteosakaal,hakkaskostumaväiteid,et heaoluriik on ise needhädadpõhjustanud
Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatud Demokraatlik rinne. Frederik de Klerk LAV president, liberaalne poliitik. Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid. Ajatollah Homeini Rahvaülestõusu juhtinud Pariisi usujuht. Saddam Hussein - 1979 sai Iraagi presidendiks. Kuulus Sunniitide hulka. 2003a kukutasid USA väed koos liitlastega ta valitsuse, kuid rahu see iraagile ei toonud. Yasser Arafat PVO asutaja ja juht. Juan Peron Argentiina diktaator. Viis läbi palju reforme. Peronism - Peroni õpetusel põhinev massiliikumine.
Reisilaev Titanic uppus:1912 Maailmamajanduse arneg · Kiire, ebaühtlasem kui kunagi varem! · Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, riiklik regulatsioon taandus, kaubanduse tähtsuse suurenemine · Monopoolne kapitalism-AS, kontsern, kartell, sündikaat, trust · Finantskapitalism · Elatustaseme tõus Antisemitism · Levis antisemitism kiusati taga juute, sest nad olevat süüdi maailma hädades · Venemaa, Prantsusmaa Ühiskondlikud liikumised · Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord · Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad · Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama · Palgatöölised olid muutunud jõukamaks, lähenedes keskklassile, räägitakse nn. neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V
Milline poliitiline ideoloogia sarnaneb kõige rohkem minu maailmavaadetega? Ma olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Põhjuseid on mitmeid - ma usun, et parim viis riigi majandust üleval hoida on vaba ettevõtlus ja ettevõtjate suur osakaal, kuid samas pean ka tähtsaks, et riik suudaks aidata neid, kes ise endaga toime ei tule. Üldsõnaliselt pean tähtsaks, et kõik saaksid elada võimalikult täisväärtusliku elu. Vaba ettevõtlus ja liberaalne majanduspoliitika veavad riiki tublisti edasi, kuid kui ühel hetkel on vaja ei astuks ma ka vastu riigi sekkumisele majandusse. Kui selle arvel pääsevad inimesed töökohtade kaotusest ja riik kahjumist, siis on see vajalik. Klassikaline liberalism räägib, et heaolu loob iga indiviid ise. Ma nii ei arva, minu hinnangul saab luua igale indiviidile head võimalused kogu ühiskond ja süsteem üheskoos.
USA ja Venemaa 20.sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni)
sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
Partei on vaba turumajanduse poolt ja tsentralisatsiooni ja riigi sekkumise majandusse vastu. Kutsub ülesse vaba konkurentsile ja ettevõtlusele, riigi kuulutuste ja maksude alandamise poolt. Samaeegselt kutsub riigi neoliberaalse poliitika läbi arutamisele ja kavatsusele edaspidisele abi osutamiseks eakate isikutele, haigettele, invaliididele. Kutsub meditsiiniliste programmide ja hariduse arendamisele. On NATO ja Euroopa Liidu koostöö poolt. 2003 aasta valimistel Liberaalne partei 7,4% häältega sai 4 kohta Althingis ja on opositsioonis. Esimees on Gudjon Kristjansson.
Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla. Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust. Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda. Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik Fukuyama lähenemine, :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus. Riigi funktsioonid minimaalsed: HEAOLURIIK Erinevad heaolumudelid: Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama
võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine: Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik
Riik on kehtestanud väga kõrged maksud, see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormusega, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesid. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõhimõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. Liberaalne heaolumudel - levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustest, vabadusest, võrdõiguslikkusest. Seda mudelit iseloomustab vanasõna ,,igaüks on oma õnne sepp". Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab
Laikmaa.Viimane asutas ka 1903.a. Tallinnas ateljeekooli. Tulekahjus hävis ,,Vanemuise ,,seltsi maja.Otsustati korraldada rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks,mille avaldamine 1906.a. oli rahvuslik suursündmus.1906.a alustas teatrina tegevust ka ,,Estonia" ja 1913.a. avati Pärnu ,,Endla" teatrimaja. Varsti tõusid esile uue põlvkonna poliitilised liidrid."Postimehest"sai eesti tähtsaim ajaleht.Üldpoliitilistes küsimustes oli ,,Postimees"mõõdukalt liberaalne,pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 19.sajandi lõpul hoogustus linnade areng.Tallinnas hakkas ilmuma teine päevaleht"Teataja". Oli tekkinud vastuvõtlik pinnas Saksammalt ja Venemaalt Eestisse uluatanud sotsialistlike vaadete levikus noorema haritlaskonna ja tööiste seas.
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kod...
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a
1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel...
· Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
· Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise · Kujundada avalikku arvamust · Vahendada teadmisi · Meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse. Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika - on liberaalne - meediumide sõltumatus riigist on tagatud põhiseaduse ja seadustega - uudiseid kogutakse ja levitatakse vabalt - juurdepääs ajakirjaniku ametile on vaba Euroopa demokraatliku riikide meediapoltiikat kujundavad - riigivõim - erakonnad - huvirühmad - EL Totalitaarsete riikide meediapoliitika - on piirava iseloomuga ja peab kindlustama riigi meediamonopoli - meediumid alluvad otseselt poliitilisele juhtkonnale ja on osa riigivõimust
aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida Klassikaline poliitökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest Monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
riigipöörde? 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...
Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus
Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass (enamlased). Eesti kodanlusest suurem osa liberaalid, osa aga toetavad radikaalseid meetmeid ja vabariigi kehtestamist
näeb ette konflikti rahumeelset lahendamist, nagu ühised moraalsed väärtused, majanduslik koostöö ja sõltuvus teineteisest. USA eesmärk on demokraatia arendamine igale poole, see tagab stabiilse ja parema valitsemise. Kas USA peaks demokraatia laiendamise tegema võtmetähendusega osaks välispoliitilises strateegias?: Meedia/rahvas? Liberaalne maailma kord: Reeglitel põhinev süsteem, millest osad saavad rohkem kasu, kui teised, kuid stabiilsus on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA
Samuti peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik. Turumajandus ei tähenda mitte majandusliku regulatsiooni puudumist, vaid selle regulatsiooni kasutamise mehhanismi ja olemuse demokraatlikkust. Maria Helena Veelmaa 9c
dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuse täideviijaks · Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega · Riigi sekkumine majandusellu · Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses · Riigiettevõtted andsid 2% tööstustoodangust · Väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse Põllumajandus · Suurenes haritav põllupind ja kariloomade arv · Maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse lai rakendamine
Põhiteoseks "Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused, humaansem haridussüsteem, tsensuuri lõpetamine. Absolutism sai alguse 16.-17.saj Lääne-Euroopoas. Monarh kondas enda ümber kõik võimud, rajas bürokraatliku aparaadi ja vähendas aadlike võimu. Eesmärgiks oli ühiskonna heaolu ja efektiivne valitsmissüsteem. Monarhi kasvatati lapsest saadik valitsejaks. Samas võis ta nii võimu kuritarvitada ja muutuda türanniks. Absolutistlik
sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele ja sotsiaaldemokraatia ei ole õigupoolest päriselt demokraatliku valitsusviisi vorm vaid pigem ideoloogia, mis rõhutab sotsiaalse võrdsuse ja solidaarsuse printsiipi koos demokraatiaga. Oma kodukohas saab demokraatiaga tegeleda niinimetatud külakoololekute ja valla linnakoosolekute näol kus on kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
